Eesti pankade hoiuseintressid pole vist üldse liikunud viimati, 1-nädalaintress jääb endiselt 1,70-1,80%.
Tänaseks on siis hoiuste intressid paigast nihkunud! Tõus ligikaudu 0,2%
Ma tegin enda jaoks väikese lühikokkuvõtte, mis toimus USA-s perioodil 1974-1989. Minu arvates oleme teatud indikaatorite osas aastas 1978, mõnede puhul aastas 1979. Tundub, et seekord reageerib võlakirjaturg enne kui inflatsioon CPI numbritest näha saab olema. Tookord, ligi 30 aastat tagasi, oli CPI tõus ees ja võlakirjaturu langus järel.
Taustaks veel nii palju, et tol korral oli 2 naftashokki: 1973-74 ja 1979. Kui vaadata naftafirmade aktsiate käitumist, siis periood 1978-81 oli naftafirmade aktsiate jaoks väga positiivne.
Pärast esimest naftashokki (1974. aasta CPI kasv oli 12%) langes CPI 1976. aastal 5%-ni ja siis tõusis 7%-ni (1977), 9%-ni (1978) ja saavutas rekordilise 14% taseme aastal 1979. Ka 1980. aastal oli CPI kasv kõrge (12%), aga 1982. aastaks langes CPI kasv 4%-ni.
Treasury 10-aastase võlakirja yield saavutas kõrgpunkti (ehk siis võlakirjade hinnad madalaseisu) paar aastat hiljem. USA võlakiri yieldis näiteks 1981. aasta lõpus 14%. Kõrged yieldid (üle 10%) püsisid veel ka aastatel 1982-84, kuid 1986. aasta lõpuks oli võlakirjaturg nii palju tugevnenud, et yield oli langenud 7.2%-ni.
Aktsiturud (indeks S&P 500) olid väga positiivsed aastatel 1979-1983 (kasvud +12%, +26%, -10%, +15%, +17%). Eriti positiivsena paistab see tõus, kui siia lisada USD-i tugevnemine DEM-i vastu aastatel 1980-1984 (+10%, +21%, +12%, +17%, +17%).
Minu arvates on sellest perioodist oluline tähele panna, et
1) USD langes inflatsiooni tõusuperioodil 1976-1979 (-3%, -9%, -10%, -4%). See on ka mõnes mõttes loogiline, et valuuta nõrkus toetab inflatsiooni tõusu, sest näiteks importkaupade hinnatase peaks kohalikus valuutas koheselt ülespoole liikuma. Vähemalt on sellele tugev surve.
2) Võlakirjaturg saavutas oma madalpunkti alles paar aastat pärast inflatsiooni tipu saavutamist
3) Aktsiaturg pakkus inflatsiooni tõusu algfaasis madalaid tootlusi (1976-1978: +19%, -12%, +1%), kuid kohe pärast inflatsiooni ja intressimäärade tipptaseme saavutamist järgnes väga tugev ralli koos samal ajal järsult tugevneva dollariga. Kui need 2 kombineerida, siis n-ö tänases EUR-is arvestatuna oleks USA investeeringud tootnud keskmiselt üle 30% aastas. 1981. aasta tulemus (aktsiaturg -10%, valuuta +21%) tõmbas seda numbrit alla. Ülejäänud aastad perioodil 1980-83 andsid kombineeritud tootluseks 29-40%, lisaks veel 1984. aasta +18%. Kui ma nüüd õigesti arvutasin, siis 100 DEM-i kasvas S&P ja dollari tõusu abil 1980-84 316 DEM-ni.
Nüüd ongi küsimus, millises commodity'te tõusu, inflatsiooni tõusu ja võlakirjaturu languse faasis me täna oleme. Ma vaatasin, et 10y treasury yield on mingil määral tõusnud juba 3. aastat. Tol ajal oli periood 6 aastat, mil yieldi tõusutrend lõpuks otsa sai. CPI tõus kestis vaid 3 aastat. Tõus oli järsem ja langus kiirem kui võlakirjade yieldidel. Inflatsiooninumbrites me täna ei ole veel erilist tõusu näinudki. Ma usun, et seekordne plahvatus nendes numbrites on veel järsem ja kiirem kui omal ajal. USA CPI viimased numbrid on 3.5-4% vahemikus.
Taustaks veel nii palju, et tol korral oli 2 naftashokki: 1973-74 ja 1979. Kui vaadata naftafirmade aktsiate käitumist, siis periood 1978-81 oli naftafirmade aktsiate jaoks väga positiivne.
Pärast esimest naftashokki (1974. aasta CPI kasv oli 12%) langes CPI 1976. aastal 5%-ni ja siis tõusis 7%-ni (1977), 9%-ni (1978) ja saavutas rekordilise 14% taseme aastal 1979. Ka 1980. aastal oli CPI kasv kõrge (12%), aga 1982. aastaks langes CPI kasv 4%-ni.
Treasury 10-aastase võlakirja yield saavutas kõrgpunkti (ehk siis võlakirjade hinnad madalaseisu) paar aastat hiljem. USA võlakiri yieldis näiteks 1981. aasta lõpus 14%. Kõrged yieldid (üle 10%) püsisid veel ka aastatel 1982-84, kuid 1986. aasta lõpuks oli võlakirjaturg nii palju tugevnenud, et yield oli langenud 7.2%-ni.
Aktsiturud (indeks S&P 500) olid väga positiivsed aastatel 1979-1983 (kasvud +12%, +26%, -10%, +15%, +17%). Eriti positiivsena paistab see tõus, kui siia lisada USD-i tugevnemine DEM-i vastu aastatel 1980-1984 (+10%, +21%, +12%, +17%, +17%).
Minu arvates on sellest perioodist oluline tähele panna, et
1) USD langes inflatsiooni tõusuperioodil 1976-1979 (-3%, -9%, -10%, -4%). See on ka mõnes mõttes loogiline, et valuuta nõrkus toetab inflatsiooni tõusu, sest näiteks importkaupade hinnatase peaks kohalikus valuutas koheselt ülespoole liikuma. Vähemalt on sellele tugev surve.
2) Võlakirjaturg saavutas oma madalpunkti alles paar aastat pärast inflatsiooni tipu saavutamist
3) Aktsiaturg pakkus inflatsiooni tõusu algfaasis madalaid tootlusi (1976-1978: +19%, -12%, +1%), kuid kohe pärast inflatsiooni ja intressimäärade tipptaseme saavutamist järgnes väga tugev ralli koos samal ajal järsult tugevneva dollariga. Kui need 2 kombineerida, siis n-ö tänases EUR-is arvestatuna oleks USA investeeringud tootnud keskmiselt üle 30% aastas. 1981. aasta tulemus (aktsiaturg -10%, valuuta +21%) tõmbas seda numbrit alla. Ülejäänud aastad perioodil 1980-83 andsid kombineeritud tootluseks 29-40%, lisaks veel 1984. aasta +18%. Kui ma nüüd õigesti arvutasin, siis 100 DEM-i kasvas S&P ja dollari tõusu abil 1980-84 316 DEM-ni.
Nüüd ongi küsimus, millises commodity'te tõusu, inflatsiooni tõusu ja võlakirjaturu languse faasis me täna oleme. Ma vaatasin, et 10y treasury yield on mingil määral tõusnud juba 3. aastat. Tol ajal oli periood 6 aastat, mil yieldi tõusutrend lõpuks otsa sai. CPI tõus kestis vaid 3 aastat. Tõus oli järsem ja langus kiirem kui võlakirjade yieldidel. Inflatsiooninumbrites me täna ei ole veel erilist tõusu näinudki. Ma usun, et seekordne plahvatus nendes numbrites on veel järsem ja kiirem kui omal ajal. USA CPI viimased numbrid on 3.5-4% vahemikus.
Nominaalselt võis ju aktsiate hinnatõus olla kena, kuid reaalsetes hindades on pilt hoopis teine, kui 1979 aastal oli CPI 14% ja aktsiaturu tootlus 12%, siis reaalselt suudeti ehk oma varandust vaid säilitada.
Ja veidi kahtlen, kas 10% inflatsiooninumbrit näha saame - Föderaalreserv on oma veast õppinud ning eeldan et seal tehakse kõik võimalik et 80. ndate aastate inflatsioonispiraal ära hoida - paraku tähendab see intressimäära jätkuvat tõusu.
Ja veidi kahtlen, kas 10% inflatsiooninumbrit näha saame - Föderaalreserv on oma veast õppinud ning eeldan et seal tehakse kõik võimalik et 80. ndate aastate inflatsioonispiraal ära hoida - paraku tähendab see intressimäära jätkuvat tõusu.
Aga kas see omab tähtsust, et aktsiatega teenis investor inflatsiooniga võrreldes vähe? Investeerimine (ei sisalda spekuleerimist) ongi sellistel perioodidel keeruline tegevus. Pikaajalistesse võlakirjadesse investeerides kaotasid isegi nominaalis. Aga lühiajalistes võlakirjades-deposiitides oleks teeninud peaaegu võrdselt aktsiaturuga. Millise finantsvaraga üldse oleks tolleaegset inflatsiooni löönud?
Täpselt nii mõtlen ka mina praegu, et 1-2 aasta perspektiivis tuleb unustada 20-30%-lised tootlused aktsiaportfellist (nagu aastatel 1978-1979) ning tuleb olla õnnelik ka 10%-lise tootluse üle.
Lühiajalised depod-võlakirjad osutuvad väga heaks alternatiiviks (aja jooksul aina enam). Pikaajaline võlakiri on tabu veel mõnda aega.
Ligi 5 aastat kestnud dollari lühikese positsiooni sulgen 1-6 kuu jooksul. Ootan kurssi 1,30-1,35.
Täpselt nii mõtlen ka mina praegu, et 1-2 aasta perspektiivis tuleb unustada 20-30%-lised tootlused aktsiaportfellist (nagu aastatel 1978-1979) ning tuleb olla õnnelik ka 10%-lise tootluse üle.
Lühiajalised depod-võlakirjad osutuvad väga heaks alternatiiviks (aja jooksul aina enam). Pikaajaline võlakiri on tabu veel mõnda aega.
Ligi 5 aastat kestnud dollari lühikese positsiooni sulgen 1-6 kuu jooksul. Ootan kurssi 1,30-1,35.
Arvan ka, et inflatsioonirong hakkab liikuma nagu ta on teinud pärast teisi naftahinnashocke. Paljuski muidugi raske võrrelda 70ndatega, ma arvan näiteks et USA-l oli tollal inflatsiooninumbri sees ka elamuhinnad (osa "durable goods"-ist). Kui nii oleks olnud viimastel astatel, siis võib arvata missugune oleks USA inflatsioon juba praegu. P/E-d ja riskivalmidus olid muidugi ka teised.
Inflatsioonirong on juba sõitnud kõrge kiirusega varaturgudel. "Osta enne kui läheb veel kallimaks" on olnud võtmesõna mitmel kinnisvaraturul. Osaliselt on aga varaturud ja kaubarurud teineteisest isoleeritud, nii et raha mis voolab varaturul ei tilgu väga kiiresti edasi kaubaturule. Kinnisvaramüüja ostab saadud raha eest aktsiad. Aktsiamüüja ostab saadud raha eest võlakirju. Võlakirjumüüja paneb saadud raha pangakontole jne jne. Ehk raha liikub varade vahel, ja ei mõjuta kohe kaupade/teenuste/palkade hindu. Aegamööda tilgub aga edasi. Näiteks kinnisvarahinna tõus >ehitamine > kõrgemad palgad ehitustöölistele kes TARBIVAD saadud raha eest. Tarbimine>tootmine>kõrgemad palgad>tarbimine, ehk inflatsioonirong ka kaubaturul.
Inflatsioonirong on juba sõitnud kõrge kiirusega varaturgudel. "Osta enne kui läheb veel kallimaks" on olnud võtmesõna mitmel kinnisvaraturul. Osaliselt on aga varaturud ja kaubarurud teineteisest isoleeritud, nii et raha mis voolab varaturul ei tilgu väga kiiresti edasi kaubaturule. Kinnisvaramüüja ostab saadud raha eest aktsiad. Aktsiamüüja ostab saadud raha eest võlakirju. Võlakirjumüüja paneb saadud raha pangakontole jne jne. Ehk raha liikub varade vahel, ja ei mõjuta kohe kaupade/teenuste/palkade hindu. Aegamööda tilgub aga edasi. Näiteks kinnisvarahinna tõus >ehitamine > kõrgemad palgad ehitustöölistele kes TARBIVAD saadud raha eest. Tarbimine>tootmine>kõrgemad palgad>tarbimine, ehk inflatsioonirong ka kaubaturul.
SEB meelest on käes punkt, kus euroala intressimäärad suunduvad allapoole ning oodatakse ECB-lt järgmine aasta 3,5% intressimäära.