Pärast tänast ameerika statistikat pöördusid intressid selgelt ülesse. Samuti on hindade tōus (ōli, paber, metallid jne) üha selgem, eriti kui dollar tugevneb. Siit tuleb järeldused:
Viimased aastad Eestis: Tōusvad palgad, kahanevad intressid, stabiilsed hinnad
Tulevad aastad Eestis: Tōusvad palgad, tōusvad intressid, tōusvad hinnad
→ vähem ostujōudu laenuvōtjatele (jōukamaid inimesi), → …
bef
sa oled valel teel!
dollar ja toorained on vastupidises korrelatsioonis viimased paar aastat
sa oled valel teel!
dollar ja toorained on vastupidises korrelatsioonis viimased paar aastat
Ma isegi arvan, et dollarikursil ja tooraine hindadel on kerge p6hjuslik seos :)
Kui dollar tugevneb v2lismaise valuuta vastu, siis langevad USA jaoks importtooraine hinnad eeldusel, et kauplemine k2ib turul v2lismaises valuutas. Kui imporditava tooraine kauplemine k2ib dollaris, siis esimeses l2henduses tooraine hind j22b samaks. J2rgmises l2henduses siiski ka kukub, kuna tooraine tootmiseks tehtavad kulud on enamasti v2lismaises valuutas -> tootmine muutub dollaris odavamaks -> konkurentsiga tooraineturul hind kukub.
Kui USA intresse t6stetakse, siis sellega kaasneb kapitali kui tootmissisendi hinna t6us USA tootja jaoks-> toote hinna t6us-> tootmismahu langus-> USA tootjapoolse n6udluse alanemine (import) tooraine j2rele -> import tooraine hinna langus.
----------------------------------------------------------------------------------------
Intressi t6us Eestis (s.t. eelk6ige siis Euribori kui baasintressi t6us) v6ib indutseerida ennast l6hki laenanute jaoks t6esti ostuj6u v2henemise, kui laenu intressiosa makse moodustab olulise summa laenaja sissetulekust. Kokkuv6ttes peaks keskmine eestlase ostuj6ud siiski EU-s paranema: alguses kasvavate investeeringute ja rahasiirete abil, hiljem tootlikuse kasvust tingituna.
Kui dollar tugevneb v2lismaise valuuta vastu, siis langevad USA jaoks importtooraine hinnad eeldusel, et kauplemine k2ib turul v2lismaises valuutas. Kui imporditava tooraine kauplemine k2ib dollaris, siis esimeses l2henduses tooraine hind j22b samaks. J2rgmises l2henduses siiski ka kukub, kuna tooraine tootmiseks tehtavad kulud on enamasti v2lismaises valuutas -> tootmine muutub dollaris odavamaks -> konkurentsiga tooraineturul hind kukub.
Kui USA intresse t6stetakse, siis sellega kaasneb kapitali kui tootmissisendi hinna t6us USA tootja jaoks-> toote hinna t6us-> tootmismahu langus-> USA tootjapoolse n6udluse alanemine (import) tooraine j2rele -> import tooraine hinna langus.
----------------------------------------------------------------------------------------
Intressi t6us Eestis (s.t. eelk6ige siis Euribori kui baasintressi t6us) v6ib indutseerida ennast l6hki laenanute jaoks t6esti ostuj6u v2henemise, kui laenu intressiosa makse moodustab olulise summa laenaja sissetulekust. Kokkuv6ttes peaks keskmine eestlase ostuj6ud siiski EU-s paranema: alguses kasvavate investeeringute ja rahasiirete abil, hiljem tootlikuse kasvust tingituna.
Kõigega nõus peale viimase lause.
Investeeringud Eestisse enam ei kasva kui statistikat usaldada, hoopis kahanevad. Tootlikkuse kasv on aga aeglane protsess ning EU-st eriti ei sõltu.
Küll aga on oodata hinnarallit teatud administratiivselt reguleeritud hindadega kaupade osas juba tänavu (vesi, elekter), mis selgelt langetab hoopis rahva ostujõudu. See protsess pole seotud Euriboriga, mis ilmselt kunagi täiendavalt võib-olla läbi lõhkilaenanute veelgi rahva üldist ostujõudu kahandab.
Investeeringud Eestisse enam ei kasva kui statistikat usaldada, hoopis kahanevad. Tootlikkuse kasv on aga aeglane protsess ning EU-st eriti ei sõltu.
Küll aga on oodata hinnarallit teatud administratiivselt reguleeritud hindadega kaupade osas juba tänavu (vesi, elekter), mis selgelt langetab hoopis rahva ostujõudu. See protsess pole seotud Euriboriga, mis ilmselt kunagi täiendavalt võib-olla läbi lõhkilaenanute veelgi rahva üldist ostujõudu kahandab.
Paistab mulle et intressid tõusevad edasi. Homne ameerika statistika võib edasist suunda anda. Q1 on olnud suured hinnatõusud enam-vähem kõikides "commodity"-valdkondades. Viimaste aastate hinnasurved Aasiast ja Idaeuroopast hakkavad ka muutma selleks et nendest riikidest tuleb mitte ainult odav tootmine vaid üha rohkem konkureeriv ostujõud ja palkade tõus.
Kuulge kotkad,
kui investorid on sellised geeniused et tajuvad ära, et intressid t6usevad,
ning selle peale arvavadm, et aktsiaturud peaks langema,
kas siis ettev6tete juhid oma tulevikuennustusi andes intresside t6usuga ei arvestagi?
kui arvestavad, siis ainsaks pohjuks miks turg peaks kukkuma oleks see,
kui t6stetud intressid pakuks paremat tootlust kui ettev6tted.
kui aga kasumiprognoose t6stetakse v6imsalt, pole see v6imalik.
seega, lähitulevikus ei toimu mitte turu langus/t6us,
vaid tugevate ettev6tete t6us ning n6rkade langus,
kysimus on ainult, kumba on rohkem?
sellest ka turu suund?
kui investorid on sellised geeniused et tajuvad ära, et intressid t6usevad,
ning selle peale arvavadm, et aktsiaturud peaks langema,
kas siis ettev6tete juhid oma tulevikuennustusi andes intresside t6usuga ei arvestagi?
kui arvestavad, siis ainsaks pohjuks miks turg peaks kukkuma oleks see,
kui t6stetud intressid pakuks paremat tootlust kui ettev6tted.
kui aga kasumiprognoose t6stetakse v6imsalt, pole see v6imalik.
seega, lähitulevikus ei toimu mitte turu langus/t6us,
vaid tugevate ettev6tete t6us ning n6rkade langus,
kysimus on ainult, kumba on rohkem?
sellest ka turu suund?
Veidi ajalukku vaadates siis eelmine majanduskriis on hea näide, mis juhtuda võib. Võlakirjaturg kukkus ära 1993. aasta oktoobri lõpus, pikaajalised intressimäärad võtsid siis järsult suuna üles. Fed tõstis intressimäära 4. veebruaril 1994, so kolm kuud peale võlakirjaturu krahhi ning sellele järgnes neli viis järjestikust intressimäära tõstmist (igal järgneval kuul). Reaktsioonid?
Võlakirjaturu kukkumine mõjutas negatiivselt pangaaktsiaid ja raha voolas pigem kaitsvatesse aktsiatesse (farmaatsia). Reaalne intressimäärade tõstmine mõjutas küll esialgu pangaaktsiaid negatiivselt (samuti ka kogu turgu), kuid aasta möödudes oli pilt umbes taoline. S&P 500 nulltõusuga, tööstussektor 10% miinuses, pangandus 5% plussis ning tehnoloogia 9% plussis. Väga tugev oli farmaatsiasektor. Nii et raha voolas traditsioone järgides tsüklilistest aktsiatest mittetsüklilistesse. Pangaaktsiad olid aga nõrgad enne intressimäära tõusu ning hiljem edestasid turu keskmist.
Aga vaadates pikaajalisi graafikuid siis aasta peale intressimäära tõusu oli aktsiaturule suhteliselt kaotatud aastaks.
Võlakirjaturu kukkumine mõjutas negatiivselt pangaaktsiaid ja raha voolas pigem kaitsvatesse aktsiatesse (farmaatsia). Reaalne intressimäärade tõstmine mõjutas küll esialgu pangaaktsiaid negatiivselt (samuti ka kogu turgu), kuid aasta möödudes oli pilt umbes taoline. S&P 500 nulltõusuga, tööstussektor 10% miinuses, pangandus 5% plussis ning tehnoloogia 9% plussis. Väga tugev oli farmaatsiasektor. Nii et raha voolas traditsioone järgides tsüklilistest aktsiatest mittetsüklilistesse. Pangaaktsiad olid aga nõrgad enne intressimäära tõusu ning hiljem edestasid turu keskmist.
Aga vaadates pikaajalisi graafikuid siis aasta peale intressimäära tõusu oli aktsiaturule suhteliselt kaotatud aastaks.
Ma arvan, et Fed on tollest ajast palju õppinud.
1. Võideldi inflatsiooniga, mida EI OLNUD EGA TULNUD - tehti suht suur viga ja palju rohkem kui vaja liiga võlakirjaturule. Nagu nüüdki nähti inflatsiooni põhiallikatena toorainehindu. See kartus ei realiseerunud.
2. Nüüd sellist viga lubada ei saaks, sest tulenevalt oluliselt kõrgemast võlakoormuse tasemest ei tapetaks nüüd intresse sama kiiresti tõstes ära mitte üksnes USA võlakirjaturgu, vaid ilmselt ka USA tarbija.
Ja kui seda tehakse, siis saagu muld USA investoritele olema kerge.
1. Võideldi inflatsiooniga, mida EI OLNUD EGA TULNUD - tehti suht suur viga ja palju rohkem kui vaja liiga võlakirjaturule. Nagu nüüdki nähti inflatsiooni põhiallikatena toorainehindu. See kartus ei realiseerunud.
2. Nüüd sellist viga lubada ei saaks, sest tulenevalt oluliselt kõrgemast võlakoormuse tasemest ei tapetaks nüüd intresse sama kiiresti tõstes ära mitte üksnes USA võlakirjaturgu, vaid ilmselt ka USA tarbija.
Ja kui seda tehakse, siis saagu muld USA investoritele olema kerge.
Väga tugev intresside tõus USAs reedel. Trend on selge, maailma keskpangad on pikka aega suurenenud rahapakkumist ilma mõjuta inflatsioonile. Kui mõju tuleb siis raha on juba liiga palju ja inflatsioon raske ohjeldada. Keegi ei soovi omada pikaajalised obligatsioonid, kui kartus on et keskpangad on salamahti inflatsiooivõitlusele kasvuedendamist eelistanud. Euroopas on küll võib-olla veel 2-3 kuud jäänud nendele kes hetkel nautivad madalate intresside magusust.
Tänase Eurostati kiirinfo järgi oli Eurotsoonis mai inflatsioon 2,5%. Saksa 10y bund tõusis päeva jooksul viie punkti võrra. Kuna meie taga on pikk aeg madalate intressidega on rahapakkumine maailmas suur (Jaapan, Hiina, USA, Euroopa), ja ECB võitlus inflatsiooni vastu võiks nõuda tänasest tunduvalt kõrgemad intressimäärad. (Ok, veel olen päris üksi selle arvamusega) Suurbritannias juba lähenevad keskpanga intressi 5%.
USA inflatsioon (CPI) mais m/m 0,6%. Kolme aasta kõrgeim.
Greenspan vaatab rohkem inflatsioonimäära, mis ei arvesta energia ja toiduainete hindasid, see oli 0,2% ning vastas ka ootustele.
Hiina tõstab täna intresse. Arvan et see mõjutab päris palju, kaasa arvatud siin.
Kiire intressitõus praegu ja dollaritõus. Homme tuleb Eurostati oktoobri inflatsiooni flash-estimate. Usun et tõuseb 2,5%-ni.
Hiina protsentuaalne tõus pole tegelikult väga suur - tõstetakse 0.25 bp ning intress on siis 5.58% peal.
jah, aga eelmine tõus oli vist aastal 1995, nii et Hiina keskpank ei reageeri ilma põhjuseta.
Hiina inflatsioon on praegu üle 5%. Kallimad impordid hiinast, kallimad tooted siin, kõrgemad intressid siin. Samas vähem naftanõudlus, madalamad naftahinnad jne jne
siis spekuleeritakse ilmselt edasi et RMB-USD peg muutub.
Hiina inflatsioon on praegu üle 5%. Kallimad impordid hiinast, kallimad tooted siin, kõrgemad intressid siin. Samas vähem naftanõudlus, madalamad naftahinnad jne jne
siis spekuleeritakse ilmselt edasi et RMB-USD peg muutub.
Tundub et tõepoolest algasid intresside tõus kui ülaloleval rubriigi panin, ehk 2 aprill. Ent pärast seda kuupäeva on tõus olnud väga aeglane. Huvitav on aga et mingisugune vastupanu oli tekitud 6 kuu EURIBORi-le 2,215% peal. Esimene katse läbi murdma toimus 14 juunil, teine 28 juulil, kolmas 8 september ja neljas (!!) katse murra läbi 2,215% oli 7 oktoobril mille pärast ta jälle taganes. Ent eile hüppas mainitud intress ühe päevaga 2,206% 2,235%-ni. Sellele kes tarvitab "technical analysis" võib see olla huvitav :-)
PPI yoy numbrid täna:
Saksamaa +3,9%
USA +4,2%
Fed funds rate +2,5% ja tõuseb 0,25% iga poolteist kuu
ECB praegune laenuintress 2% ja...
Eesti korterilaenude intressid 2,9% ja.................
Saksamaa +3,9%
USA +4,2%
Fed funds rate +2,5% ja tõuseb 0,25% iga poolteist kuu
ECB praegune laenuintress 2% ja...
Eesti korterilaenude intressid 2,9% ja.................
Trichet räägib täna õhtul. Saksa osariikide veebruari tarbijahinnaindeksid viitavad sellele et võrreldes jaanuariga on tarbijahinnaindeks yoy 0,2 kõrgem. Kõrge Belgianumber ka täna. Samuti kõrgem M3 tõus kui oodatud. Peamine hinnatõus on ilmselt onlnud energiahindades, peamised langejad elektroonika ja riietus. Toorainehindade hiljutise muutuse, ja PPI tervikuna, poleks minu meelest imestav kui Trichet muutub nüüd rohkem "hawkish". Tugev tõus ka bundintressidel viimasel ajal.
Hiinlased räägivad täna jälle valuutabaasi muutustest. Tasub arvestada mis see tähendab ka intressidele. Kõrgemad impordihinnad Hiinast, kõrgem inflatsioon siin, kõrgemad lühikesed intressid siin.