Internetireklaami poolt ja vastu

Reklaamiandja seisukohast pole mingit küsimust: bannerreklaam on kõige massilisem ja toimivam (ja diskreetsem - reservatsioonidega) reklaamimoodus. Seda toetab positsioneerimine otsingumootorites (nii märksõnade põhjal kui süstematiseeritud kataloogidena). Massiliselt kasutatakse veel otseposti aga see kipub endale kiiresti privaatsuse pihta käiva junkmaili värvi külge võtma.

Iga reklaami efektiivsust (actual sales per click või vastupidi) k.a. banner-r. teab vaid reklaamiandja, kui ta sellise arvestamisega tegeleb.

Bannerreklaam on paratamatu veel seetõttu, et paljud e-ärid on olnud olulisel määral üles ehitatud reklaamile ehk siis bänner-reklaamile. See, et me saame otsingumootoreid, brauserimaili, domeeniregistreerimise jms. teenuseid tasuta kasutada tähendab, et raha selleks tuleb reklaamist (ja valdavalt heauskse ventuurkapitalisti kaukast) või subsideeritakse seda muu tegevuse arvelt.

Kui need pole vastikud ekraanipinda uputavad, taasavanevad pop-up aknad, siis võib kogu seda mängu rahulikult võtta. Kellele ei meeldi võib soetada tarkvara, mis filtreerib bannerilingid välja ja keelab ära pop-up aknad. Paraku on enamuse kaasaegse meedia iseära see, et TV-s, raadios ja trükimeedias on reklaam paratamatu kuna meedia finantseerib ennast ca 80% ulatuses reklaamist mitte subscriptionist.

Uute tehnoloogiate nö pidur ongi see, et ideaalse interaktiivse meedia puhul ei jää mingit võimalust teha sundreklaami ehk lehvitada kliendile külastatavuse/loetavusega ja siis cashida see sisse reklaamituludena.

Alternatiiv on rangelt subscription based teenus, mille volüüm tuleks nii väike, et ei tasu end ära. Samas diferentseeritud hinnastamine pole võimalik.

Harjuge ära: meedia == atraktiivne sisu (skandaal+huvitav+meelelahutus+napis riides tütarlapsed+natuke vajalikku inffi) -> palju (või kindla demograafilise/tarbimisliku profiiliga) küljastajaid -> argument hea reklaamikanalina -> reklaamitulud(miinus opereerimiskulud) -> profit. Nii on ja nii jääb.

Turunduslikust seisukohtast on kõige olulisem muidugi normaalse domeeni omamine. Otsingumootorite jaoks on oluline nii nähtav sisu (kogu otsinguvaldkonda puudutava terminoloogia kasutamine) kui ka nähtamatu osa HTML-is (lehekülje nimetus, META TAG'id). Otsingumootoritesse on võimalik viiteid raha eest submittida (a la pange mind sinna ja sinna). Lisaks tuleks otsida võimalikult palju ristviitamispartnereid (ekstreemnäide - webringid), kes tegelikult juba ongi omamoodi bannerreklaamijad. Sealt edasi tuleb juba traditsiooniline meedia.

Lisaks sellele, et meid kuhjatakse mittevajaliku infoga, ummistatakse bandwith'i (lehed laadivad kauem, et dünaamiline gif ette saada), kulutatakse meie kallist ekraanikinnisvara ja tüüdatakse niisama.

'Bannerads - its all about statistics.' Ja seetõttu pole see just eriti kõnekas. Samas, suur vend jälgib meid serveripoolse trakkimistarkvara ja cookie'de näol, s.o. info meie isiku ja eelkõige netikasutamisharjumuste kohta salvestatakse ja on kättesaadav kolmandatale osapooltele osalt meie tahte vastaselt ja selle alusel on meile võimalik kindla sisuga reklaami suunata.

Seega tarbijana ei meeldi, reklaamiandjana olen või sees.
To sCandal:

Kui ma müün näiteks eesti antiikmööblit ameeriklastele siis on kahtlemata otsingumootorid, lingivahetus ja oksjonilehed hea kanal turundamiseks. Igasugune offline tegevus on mõttetult kallis.

Kas Sa sCandal oled rääkinud mõne Eesti firmaga, kes on teinud bannerreklaami väljaspool Eestit? Mina olen ja tulemused on olnud katastroofilised, sest välismaal näidatakse bannereid juba 1994 aastat ja inimesed ignoreerivad neid.
Kas kellelgi on rääkida mõni hea lugu sellest, kuidas eesti firma turundamine on õnnestunud väljaspool Baltikumi ilma interneti abita?

>Sellises vormis küsimus ei kinnita just Su >pädevust antud teemal sõna võtmiseks... ;) >Vastus sõltub näiteks:
>1) tootest / sõnumist
>2) selle hetkepositsioonist
>3) sihtrühma(de)st
>4) soovitavast reaktsioonist (lihtsalt branding, >kohene online-müük, mida iganes)
>5) kampaania eelarvest
>n) ... ja veel paarist "pisiasjast"
Mind huvitab rohkem see, et millised on Sinu arust need õiged kanalid mille kaudu Eesti firma saaks rahvusvhelisel tasemel ärikontaktide loomist endale lubada? ära räägi mulle turunduse planeerimise algtõdedest.

Priit
Priit >

ära räägi mulle turunduse planeerimise algtõdedest

mille põhjal siis Sinu arvates kanalid valitakse???

ma ei saa aru, kuidas Sa ikkagi aru ei saa, et see, kas Ekspressi esikaas on kõige vingem meediapind ei sõltu sellest, et ta relatiivselt (vrdl: teised väljaanded, EE siselehed, etc) kõige kallim ja värvilisem. sõltub sellest, mida ja kellele Sa sinna kaanele kirjutada/joonistada tahad.

Sa ei SAA tõstatada küsimust, kas bännerid on head või halvad ilma küsimata "milleks". lihtsalt ei SAA küsida, kas kirves on hea või halb? (puudelõhkumiseks väga hea hinna/kvaliteedi suhtega, aga näe arvuti remontimiseks kehvakene.)

sC,
hakkab tüdinema
Priit, sCandaL,

minu arvates räägite te veidi mööda teineteisest. Loomulikult ei saa väita, et bannerid on head või halvad. Minu arusaamist mööda on Priidu seisukoht on pigem see, et keskmisele eesti firmale, kes soovib oma toodet või teenust Eestist väljapoole müüa, ei ole bannerite kasutamine just kõige sobivam turundusmeetod. Kui räägime Eesti turul tegutsemisest, siis on olukord veidi teine.

Kes on need keskmised eesti firmad, kes oma teenust või toodet Eestist väljapoole müüvad. Esmajärjekorras tulevad meelde igasugused turismindusega tegelejad (näiteks turismitalu Saaremaal või midagi sarnast). Kas nende jaoks on sobivam bannerite kasutamine või hea koht otsingumootorites? Endal on olnud kogemus ühe eesti grillsöe tootjaga. Jälle, ilmselt olulisem otsingumootorites olek kui bannerite kasutamine. Kindlasti on sarnaseid näiteid teisigi ja kindlasti on ka näiteid mis vastu räägivad.

Teiseks ei saa bannereid ja otsingumootoriturundust võrrelda juba seetõttu, et esimest kasutatakse peamiselt mingi reklaamikampaania osana, teine on rohkem pideva turundusprotsessi komponent. Näiteks Eesti turul tegutseja jaoks oleks kindlasti vaja esimeses järjekorras olla heal kohal otsingumootorites ning kui see eesmärk on täidetud, siis on ka palju efektiivsem bannerite kasutamine. Võibolla inimsed alati ei klikigi bannerile ja kui klikivad, siis loevad ainult veidi. Ja kui hiljem huvi tekib, siis bannerit enam ei ole. Ja kui siis otsingumootorist ka midagi ei leia ...

Loodan, et sai veidi kahepoolsesse vaidlusesse kolmandat osapoolt toodud :)

PS! sCandaL, ära tüdine
erz,

tänud sekundeerimast: Sinu kirjutisest (eriti 2 lõik) on ilmselt selgemini näha kui minu üldisemast jutust, et kanaleid valitakse, kui toode teada (grillsüsi, lavats turismitalus) ja konkreetse reklaamiandja ROI hinnatav. ja mitte selle põhjal, et need on Eesti firma omad.

et siis, kui mul oleks oma Eesti firma välja töötatud footonprotsessor (khmnokiakhm), siis laksaks 5% loodetavast müügikäibest kasvõi bänneritesse, kui keegi mulle näitaks sihtgruppi tabavate kohtade listi (komponentide hulgiostjate poolkinnised B2B-börsid, misiganes).

mitte ei väldiks bännereid sellepärast, et olen Eesti firma ja uih-kui-kallis-meedia.

sC
Kuulge, sellest threadist on kasu - statistika näitab külastatavuse tõusu viimastel päevadel...

või on see fluktuatsioon?

Bannerireklaami vastu on nüüd osavate kätega arvutikasutajad rohtu leidnud:

http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/32/Aosa/comee4nipp.html

Mind siin natuke hakkas häirima, et internetireklaamist räägitakse ainult kui banner- või otsisüsteemipõhisest reklaamist. Eriti vääraks pean seisukohta, et "Internet on ju oma olemuselt otsimissüsteem". Internet ei ole oma olemuselt kohe ikka teps mitte otsimissüsteem.

Hea meelega tooks internetireklaamist rääkides veel sisse veel sellise nähtuse nagu: interneteenuste sidumise sünergiaefekt. (Ärge sisestage seda väljendit nüüd otsimootorisse - ma mõtlesin selle just ise välja. :-).

Väga paljud ettevõtted vajavad oma äriprotsesside läbiviimiseks kõrvale ka teisi partner- või kaasteenuseid. Automüüja liisingupakkujat / vp-maakler panga ja kontohaldusteenust / web-hosting pakkuja www-kujundusteenust / kinnisvaramaaklerile laenupakkujat jne. jne.

Kui nüüd vastavate toote- ja/või teenusepakkujad oma klientidele pakutavad teenused/tooteinfo seovad ning oma klientidele ühtse teenusena välja pakuvad, tekib kõigile selles osalevatele osapooltele juurde märkimisväärne hulk uusi kanaleid, mille kaudu potentsiaalsed kliendid kohale võiksid sattuda.

Aga miks ma seda teemat üldse reklaamiga seostan, mitte lihtsalt partnerluse kaudu tekkivaks sünergiaks ei nimeta...
...elulist ja väga asjakohast näidet pole mul vaja kusagilt kaugelt otsima minna: Kindlasti polnud mul tol hommikul, kui Delfis rubriigi "LHV Direct uudised" kaudu LHVD-sse sattusin, plaanis maakleriteenust otsida. Seda enam, et mul oli sel ajal tegelikult teine maakler (Hansapank) juba ka olemas. Paraku jäin aga ka peale algse uudise lugemist natukeseks veel LHVD-sse klõpsima ning leidsin pakutavad teenused endale meelepärased olema. Ja siin ma, õnnetu reklaamiohver, :-) nüüd siis olen.
Banner-reklaamiga pannakse Eestis tegelikult kõvasti mööda. Peamiselt seetõttu, et juhindutakse USA-s välja töötatud soovitustest. Arvestamata jääb tõsiasi, et see Eesti inimene, kel ka Internetile juurdepääs, on way intelligentsem kui USA vastav keskmine kasutaja.

Teadagi ei tohi banner-reeklaami infoga üle küllastada. Samas võiks ju ometi olla täidetud tingimus, et reklaam nii oma välisilme kui sisu poolest assotseerub pakutavaga. Nüüd pilk kiirelt peale avalikus meedias hetkel pakutavatele banneritele ja võimalikele assotsiatsoonidele:

1) [prillidega tibi silmad] + lakooniline tekst: www.cv.ee
A) Tänan ei, nägemine on korras - prillipoodi lähiajal asja pole.

2) Pisike kollane junn tekstiga: "Wolksagen Ladies Surf"
A) Surf + Ladies + Wolkswagen?! Möh?

3) "u-net - Palju võimalusi!"
A) Võimalusi? Kes te üldse olete?

4) "HanZa.net - astu sisse!"
A) Mille sisse? Miks?

...and 12 points goes to:

5) Nokia mobiiltelefoniekraan kirjadega "Tasuta + menu".
A) Mul juba on mobla. ...ja ma vihkan mobiiltelefone ...ja kui kunagi veel mõnda vaja peaks minema, lähen hoopis poodi.
(Lähemal uurimisel selgub, et mainitud banner viib LHVD kasutajaseadistuste lehele.) ???!
PeaLiK,
Nojah see punkt viis oli mõeldud SMS-teenuse reklaamimiseks, nüüd asendsin selle uuega, nimelt on plaan katsetada kas raffas on huvitatud jututoa kasutamisest enne USA aktsiaturu avanemist alates kella 15.
http://www.adsubtract.com/se/adsubsedownload.html

mina enda võrgus viibimist risustada ei lase

päris hea asi, soovitan
reklaamide blokeerimine on tegelikult kahe otsaga asi - sa saed oksa, millel ise istud, nimelt tasuta interneti oksa:-). Halvimal juhul võib kogu netireklaam tuleviks olla opt-in, st. et saame pakkumisi ainult emailiga või siis näeme ainult neid bännereid, mida ad-blocking soft meil näha laseb.
Hetke diskussioon on piirdunud interentireklaami osas ainult mõistetega banner ja otsimootor. Neist esimese puhul kumab läbi idee, et banneri eesmärgiks on ainult CTR.

Maailma trendid näitavad aga, et interent on hoopis tõusnud väga arvestatavaks brandingu kanaliks. Inimesed ei kliki banneril, kuid kaubamärk jääb nende alateadvusesse tiksuma.

Teine kiirmärkus interneti reklaami kasuks on muudest meediatest tunduvalt parem sihtrühma tabamise võimalus.

Juba praegu on Everydays olemas võimalus sihtida reklaamisõnumit kliendi poolt defineeritud sihtrühmadele. (Näiteks kasvõi M21-29+Hansapanga klient+aktiivne ED kasutaja viimasel kolmel päeval.)

Taolisi filtreid ei võimalda mitte ükski teine meedia. Või rääkimata võimalusest, et reklaamikampaania juures määratakse ära mitu korda maksimaalselt reklaamisõnumit ühele indiviidile kuvatakse.

Kui selliseid lahendusi saaks kasutada ka televisoonis, siis oleks meessugu säästetud hügieenisidemete aastatepikkusest promost ja naised näiteks mach3-st.

Sihtrühma korralik tundmine reklaamiandja poolt ning data warehousing koos datamining'uga interneti keskkonna poolt on asjad, mis kodumaisel reklaamimaastikul alles oma tipptundi ootavad.

Samas minule meeldib selle Pearl Harbouri reklaam ja kodukas on ka päris lagi 8)
KB-Online esilehe pildiga reklaam on end väga hästi ära tasunud. Reklaamin interneti poodi kus müün digi kaameraid, diktofone jne. www.kaabel.tv
Küsides teadjatelt...
Mis te arvate kui kiiresti areneb, kui palju kliente kogub esimese kuuga/aastaga ja kas reklaami hakatakse tellima peagi valmivalt lehelt aadressil: http://www.zone.ee/stress/kliki/ (leht pakub praegu vaid ülevaate teenusest. Liituda veel ei saa, kuna süsteem on katseperioodis)

Ühesõnaga sooviks teada, kas asi hakkab sisse tooma või ei?!?!

Müük:
Ühe kliki hind 4eek. (eesti keskmine on ligikaudu 14eek)
kontakti ja päeav hinda pole veel paika pandud.


Tänan
Jätkates andresje poolt alustatud teemat, siis pole bännerid tõesti ainsaks viisiks teha online reklaami. Isegi odavama kontaktihinna võib saavutada olemasolevatele klientidele suunatud email reklaami abil. Vajalik on ainult korralik emaili andmebaas ja tarkvara, mille abil kampaania tulemusi mõõta, listi administreerida ja kliendibaasi profileerida. Andmebaasi kogumisel võiks olla palju kasu ka näiteks bänneritest, mille abil saaks mõjutada inimesi registreeruma ja pakkumisi saama. Eestis ei tee seda veel eriti keegi. Emaili suureks eeliseks bännerite ees on see, et kui bännerite abil saab suunata reklaami näiteks IP aadressi, zip koodi, kellaaja jmt. järgi, siis emaili puhul saab reklaami suunata ka inimeste demograafiliste andmete järgi ja nende poolt märgitud huvide järgi. Tegelikult pole emaili ja bännerite võrdlemine muidugi päris õigustatud, kuna tegemist on siiski erinevate kanalitega ja nad suuresti täiendavad teineteist.

Eesti internetireklaami üks suurtest puudujääkidest on see, et puudub sõltumatu organisatsioon, mis hindaks Internetireklaami efektiivsust, st. midagi BMF-i taolist. Kui praegu mõnest keskkonnast reklaami tellida, siis ütlevad nemad, mitu impressionit sinu bänneril oli. Ilmselt asi aja jooksul muidugi paraneb ja siis kaob ka selline asi nagu bänneri päevahind.
Rohkem abstraktset mõtlemist!

Banner on tavaline reklaam ja sellele kehtivad kõik tavalisele reklaamile kehtivad seaduspärasused. Põhiline neist ehk see, et reklaam töötab hästi vaid taustal (näiteks print) või ennast diskreetselt vahele segades (näiteks teleraadioa), mitte nõudes mingit tegevust. Mis trendides jms siisn ikka lobiseda, jälgige rophkem traditsiooniliste reklaamikanalite toimemehhanisme. Esimse asjana tuleb välja klikkimise kui kohese ja aktiivse reklaami soovimise ebaloomulikkus. Lugedes ajalehte ja nähes seal Anttila reklaami ei oota ilmselt keegi, et kodanik jätaks lehelugemise pooleli, tooks teisest toast kataloogi, telliks kauba ning jätkaks poole tunni pärast lehelugemist poolelijäänud kohast.... Seega palun, ärge rääkige "trendist brandingule" nagu ka "trendist järgida II-st termodünaamika seadust".

Reklaami suunamine täpselt sihtrühmale tundub kah ainult esimesel pilgul ja eelkõige reklaamiandjale väga tore. Tegelikult see ei pruugi nii olla. Meestele on ariel, omo, libresse, libero, pampers, ob, bold ja tampax (8 klippi) + mach 3 (1 klipp) söögi alla ja söögi peale tõepoolest veidi vastuvõetamatu, aga tunduvalt halvem on lasta nende asemel 9 korda mach3'e. Mingi vaheldus peab jääma, selle puudumine ja ühe plaadi keerutamine on kõige jubedam. Lisaks sellele ei ole kodanik 100% ajast orienteeritud tarbimisele, soov midagi osta ei paina kogu aeg ja kui painabki siis tahab kodanik ka mõelda. Oletame, et tahaks osta autot. Väidan, et kõikide eesti netisaitide pealt mulle osavalt suunatud volvo sooduskampaania ja ainult see tekitab okserefleksi suhteliselt kiiresti, seevastu sinna vahele pikitud libresse bannerid (ehk siis täiesti tarbetu reklaam mulle) leevendaksid olukorda märgatavalt.....

Reklaami edasine personifitseerimine näiteks e-mailide jms selise abil (näiteks erakordselt loll raamat nimega "Nõusolekuturundus") viib ruttu küllastumiseni. Kodanik ei jaksa enam suhelda ja saab lõppude lõpuks aru elementaarsest tõest - tõeliselt hea pakkumine ei lähe kuidagi temast mööda ning selle teadasaamiseks ei ole vaja teha mitte mingit pingutust....
Kummastav on mõtteviis, et reklaami hulk tarbija jaoks peab olema mingi konstantne suurus, mis tuleb igal juhul täita. Ja selle hulga seeditavaks tegemiseks võiks seal olevat vajalikku reklaamisõnumit teistega leevendada - 4-le mach3-le lisada 2 osa allwayis ja üks osa omo.

Tarbija - ja tema tagasisidena muidugi ka reklaami tellija - poolt on väga oluline õigete reklaamikoguste doseerimine õigele sihtrühmale.

Täiesti mõttetu on reklaami tellijal maksta allwaysi reklaami näitamise eest meestele põhjendusega, et muidu näevad mehed liigapalju mach3-e.

Süsteem peaks ideaalis töötama ikka nii, et õigele sihtrühmale näidatakse õiget reklaami optimaalne arv kord. Kui mach3-e reklaamija on arusaamisel, et tema reklaam mõju on efektiivseim juhul kui seda on indiviidi poolt nähtud 10 korda, siis peaks meediakanal sellist rakendust ka võimaldama.
Teles,raadios,prindis,out-dooris ... sellist reeglit kasutada ei saa, kuid internet annab selleks ideaalsed võimalused.
10x reklaam näidatud, siis sõnumit enam edasi ei edastata ega ei täideta "kvooti" ka mingite täitematerjalidega. Kui midagi reklaamida ei ole, siis reklaami lihtsalt ei olegi.
Nii.
E-mail marketing on ka väga effektiivne, kui seda õieti teha.Viga tehaksegi selles, et saadetakse hulganisti kliendiandmebaasist kontaktide põhjal kirju välja, kirja sisu ei kontrollita eriti ja kliendi baas ei ole korralik ja põhjalik.Tänu sellele ei ole ka kliendid jaotatud oma huvide ja soovide järgi gruppidesse ja kõik saavad yhesuguseid suht sisutyhjasid kirjakesi, mis 90 prossal juhtudest lähevad kliendi huvidest mööda.Seega lõpuks tekibki olukord, kus klendid lihtsalt vajutavad delete nuppu su kirja nähes.
Näiteks USA suuremad finantssaidid on ikka inimesed kohutavalt suure hulge kriteeriumite põhjal ära lahterdanud, et iga inimene saab peaaegu erineva e-maili.Ja süsteem toimib.
Banneritega on see lugu, et ei arvestata turunduse algtõdedega...Nagu siin enne keegi mainis, et need bännerid on nii mannetud ja mõtetud, et nad ei kustugi klikkama sinna peale ja inimesed ei saagi aru mis reklaam see on...
Bannerreklaam on suht lapsekingades siiski veel võrreldes TV reklaamidega.
Räägitakse küll, et sihtrühmad jne.Aga tegelikult pannakse ka sellega tihti mööda, spetsiifilise reklaamiga bännereid võib ikka leida sellistelt kodulehekülgedelt, kust neid üldse leida ei tohiks...
Internetireklaam on nagu telereklaam 60-datel, aeg millal televiisorid olid küll juba paljudes kodudes, kuid nähtus ise oli ikkagi uudne ja tekitas palju kõneainet...

Ja üks hea link inimestele, kes usuvad lausesse, et "The Big brother is watching you":

http://www.the-cloak.com/homepage/index.php3