"sisenemis-väljumistasud ületavad kordades pensionifondide omi..."
Need, kuhu ise investeerin, küsivad väljumise eest 1%, sisenemine on tasuta. On seda vähe või palju? Turu-uuringut pole teinud, aga huvitav oleks teada.
3. sambasse investeerimine tähendab ennekõike seda, et elad kuni pensionini - no nii lihtsa nipiga küll ei püüa!
Ja üldse, miks peab just indeksifondi investeerima? Investeerimisfonde on erinevaid.
Velikij, tulumaksusoodustus on ju ka. Ja argument, et elad kuni pensionini on liiga lihtne nipp, et püüda, siis eksid. Mina, kui loomult optimist, just nõnda mõtlen ja katsugu mind keegi takistada! Niisiis, kui vastad "jah" küsimusele: "Kas ma elan pensionieani ja siis ka veel mõned head aastad", leian, et on mõistlik liituda 3. sambaga (lisaks 2. sambale). Kui leiad, et kärvad linnugrippi märtsi keskel ja niikuinii tuleb kolmas maailmasõda, või et mingil muul põhjusel ei kavatse niikaua siin maailmas kükitada, siis tõesti ei tasu 3. sambaga liituda, ega ka 2. sambaga.. inf fact, üldse ei tasu raha koguda, tuleb kõik kohe ära kulutada, sest homme on ju hullem :). Loodan, et mu sõnavõtt ei solva kedagi.
OK, pensionieani elamine on personaalne küsimus (ette geneetiliselt määratud, linnugripp ja kolmas maailmasõda on selle kõrval täiesti tähtsusetud pisiasjad) ja seda pole mõtet arutada. Ammugi mitte selles jutulõimes.
Indeksi- jm fondide puhul aga meie globaliseeruvas maailmas olen vaadanud, et investeeri kuhu tahad ja mis sektorisse tahad, piisavalt diversifitseeritud portfelliga fondid käituvad üle maailma üsna ühe mustri järgi. Ehk siis siit ka seletus, miks ahv oskab hästi investeerida.
Indeksi- jm fondide puhul aga meie globaliseeruvas maailmas olen vaadanud, et investeeri kuhu tahad ja mis sektorisse tahad, piisavalt diversifitseeritud portfelliga fondid käituvad üle maailma üsna ühe mustri järgi. Ehk siis siit ka seletus, miks ahv oskab hästi investeerida.
võrdlus oleks mina vs indeksifond. :)
tulemus = tootlus - teenustasud -/+ maksusoodustused (-/+ haldamiseks kulutatud aeg)
küsimus on ka indeksifondis kui sellises. indeksifond oleks peegelpilt praegusest turu seisust. aga milline oleks indeks mis kajastab 10 aasta turgu. ehk osad aktsiad kukuvad indeksist välja, osad suurendavad osakaalu, osad vähendavad. ehk mida ytleb teooria ja kas mõni statistik seda on uurinud. kui ma ostan praeguse turu osakaalude järgi, lihtsustan, 100 aktsia asemel 10. teenustasud oleksid väiksemad selle võrra et ostu-müügitehingud viiks miinimumini. haldamiseks kulutatud aja võtaks plussmärgiga, aktsiate ja turgude jälgimiseks võetud aega ei vaataks mitte kuluna vaid investeeringuna oma teadmistesse ja oskustesse.
millise tõenäosusega see portfell lööb pikas perspektiivis indeksifondi. mina eeldaks et suurem tootlus tasakaalustab maksusoodustused.
tulemus = tootlus - teenustasud -/+ maksusoodustused (-/+ haldamiseks kulutatud aeg)
küsimus on ka indeksifondis kui sellises. indeksifond oleks peegelpilt praegusest turu seisust. aga milline oleks indeks mis kajastab 10 aasta turgu. ehk osad aktsiad kukuvad indeksist välja, osad suurendavad osakaalu, osad vähendavad. ehk mida ytleb teooria ja kas mõni statistik seda on uurinud. kui ma ostan praeguse turu osakaalude järgi, lihtsustan, 100 aktsia asemel 10. teenustasud oleksid väiksemad selle võrra et ostu-müügitehingud viiks miinimumini. haldamiseks kulutatud aja võtaks plussmärgiga, aktsiate ja turgude jälgimiseks võetud aega ei vaataks mitte kuluna vaid investeeringuna oma teadmistesse ja oskustesse.
millise tõenäosusega see portfell lööb pikas perspektiivis indeksifondi. mina eeldaks et suurem tootlus tasakaalustab maksusoodustused.
teiseks oleks võrdlus aktsiainvesteeringud (pensionifond vm) vs muud investeeringud
"investeeri % palgast". aga eesti palk on võrreldes teiste maadega väike. minimaalne investeeringuportfell turul võiks olla 100 000kr (10 000$)
"ära pane kõiki mune ühte korvi." oletame et keskmine palk tallinnas on 10 000kr cash out., sellest makstakse min. 40% eluasemelaenuks. ehk 4000kr. pensionifondi läheks 6% ehk ca 1000kr. suhe 1:4.
"max. rahasumma" kõik kalkulatsioonid eeldavad et inimesed soovivad maximiseerida rahahulka mille nad saavad. mina olen pensionifondi suhtest skeptiline just selle tõttu. esiteks peaks hindama soovitud kulud 60 -aastaselt. kesklinna korter vs. talumaja, puhkus hispaanias praegu vs. puhkus hispaanias 60 -aastaselt jne.
teiseks tasuks investeerida "pehmetesse" varadesse. tasuks investeerida oma tervisesse (suitsetamine maha jätta, kaalu langetada, kell 5 töölt koju minna), haridusse (leida elukutse ja omandada oskused mida saab kasutada ka 60 ja 70 - aastaselt), lastesse (erakool vs. õpetada neid kodus ise, leides selleks vaba aega) jne
"investeeri % palgast". aga eesti palk on võrreldes teiste maadega väike. minimaalne investeeringuportfell turul võiks olla 100 000kr (10 000$)
"ära pane kõiki mune ühte korvi." oletame et keskmine palk tallinnas on 10 000kr cash out., sellest makstakse min. 40% eluasemelaenuks. ehk 4000kr. pensionifondi läheks 6% ehk ca 1000kr. suhe 1:4.
"max. rahasumma" kõik kalkulatsioonid eeldavad et inimesed soovivad maximiseerida rahahulka mille nad saavad. mina olen pensionifondi suhtest skeptiline just selle tõttu. esiteks peaks hindama soovitud kulud 60 -aastaselt. kesklinna korter vs. talumaja, puhkus hispaanias praegu vs. puhkus hispaanias 60 -aastaselt jne.
teiseks tasuks investeerida "pehmetesse" varadesse. tasuks investeerida oma tervisesse (suitsetamine maha jätta, kaalu langetada, kell 5 töölt koju minna), haridusse (leida elukutse ja omandada oskused mida saab kasutada ka 60 ja 70 - aastaselt), lastesse (erakool vs. õpetada neid kodus ise, leides selleks vaba aega) jne
to jahaga
Väga tervitatav mõttekäik, aga eestlaste puhul taandub niikuinii lõpuks kõik ainult rahale ehk isegi "pehmetesse" varadesse investeerimine ei teeni enese (laste) harimise eesmärki, vaid seda, kuidas seda kõike pärast papiks teha.
Väga tervitatav mõttekäik, aga eestlaste puhul taandub niikuinii lõpuks kõik ainult rahale ehk isegi "pehmetesse" varadesse investeerimine ei teeni enese (laste) harimise eesmärki, vaid seda, kuidas seda kõike pärast papiks teha.
"Pehmetesse varadesse" investeerimise osas jahaga'ga 100% nõus ja üldse mitte nõus lissaboniga - või ei saa ma õigesti aru. Pehmetesse ja kõvadesse varadesse investeerimisel pole ju vähimatki vahet tulemusel - ehk siis omada 60-aastaselt (mis iganes ajahetkel tulevikus) võimalikult palju pappi. Küsimus on ainult selle saavutamise teedes.
Vaata, Velikij, selles minu arust probleem ongi, et meil on omaette eesmärgiks teenida pappi, kuigi raha peaks olema vahend teiste eemärkide saavutamiseks. Sa teenid raha, et harida ennast, avardada maailmapilti jne. Aga siin on justkui kõik vastupidi: enda kallal nähakse vaeva nii palju kui vajalik ja nii väha kui võimalik, et rulli tuleks. Elu lõpuni. Kõrvaltvaatajana tundub (tegelikult muidugi ei tea), et üks selline mõttetutest meestest on Buffett, kes võiks oma rahategemise kirge rahuldada hobi korras, mitte kaheteist tunniste tööpäevadena. Niikuinii sureb varsti ära. Milleks ta seda teeb, mina ei tea. Soros jälle vastupidine näide: kõik selleks, et "maailma päästa".
*Buffett :)
Anna abi!
Anna abi!
Oota sa räägid ikka Warren B´st või? Ta võtab ju just asja väga rahulikult.
Jep, kusagil netis toodi ära ta päevakava ja puhata sai argipäevadel peale kaheksat ja nädalavahetusel. Võidi muidugi ka kägu ajada, aga ega konkreetsel nimel ei olegi väga tähtsust, mõttest peaks ikka aru saama. Ja kuna teema on läinud tegelikult off-topic, siis proovin viimast korda ennast lühidalt ja selgemini väljendada.
Oma nooruse naiivsuses lootsin lihtsalt, et raha teenitakse perekonna heaolu nimel ja kui teda juba piisavalt on, siis hakatakse pühenduma perele. Piisavalt on muidugi suhteline mõiste, aga terve mõistuse koha pealt ei ole vaja iga päev kella üheni öösel kaubelda, kui raha jätkuks elamiseks lahedalt paariks järgmiseks aastaks.
Oma nooruse naiivsuses lootsin lihtsalt, et raha teenitakse perekonna heaolu nimel ja kui teda juba piisavalt on, siis hakatakse pühenduma perele. Piisavalt on muidugi suhteline mõiste, aga terve mõistuse koha pealt ei ole vaja iga päev kella üheni öösel kaubelda, kui raha jätkuks elamiseks lahedalt paariks järgmiseks aastaks.
Buffett võtab asja suht rahulikult jah. Tal ei ole kabinetis arvutit, ainult kaks telefoni laual ja nurgas telkus CNBC. Mobiiltelefoni mees Omahas ei kasuta. Buffet ise päris kindlasti ei kauple.
Teema ei ole tegelikult läinud off-topic, sest tundub, et teemaalgataja tundis just muret, kuhu investeerida, et tema raha pensionipõlveks alles oleks.
Täpsemini, küsimus oli väga lihtne. Kordan veelkord üle:
Kuhu oma säästud panna???
Indeksifond ja pensionifond on selleks ainult kaks võimalust paljudest. Variant on näiteks ka hoius (mulle isiklikult väga meeldib) ja palju-palju muid võimalusi. Buffetit järgi teha üritamine ei lõpe vist hästi?
Kuhu oma säästud panna???
Indeksifond ja pensionifond on selleks ainult kaks võimalust paljudest. Variant on näiteks ka hoius (mulle isiklikult väga meeldib) ja palju-palju muid võimalusi. Buffetit järgi teha üritamine ei lõpe vist hästi?
ma ei saa ikkagi aru, mis takistab pühendumast "pehmetesse väärtustesse" investeerimast JA 6-8% hetke netosissetulekust 3. sambasse lükkamast? Minu meelest saab selle 6-8% pea-aegu rahulikult kätte kui kasvõi näiteks meelemürkidele kuluvat summat vähendada/ümber suunata 3. sambasse. Milles küss? :)
ahjaa, kokkuvõte ka sellest minupoolsest mediteerimisest. hetkel investeerin enda tervisesse, pensionifondiga liitumise otsuse lükkan jälle aasta-kaks edasi.
bad luck, ei maksa solidaarsusprintsiibil ("aga kõik teevad nii") oma raha fondijuhtide tasudeks.
bad luck, ei maksa solidaarsusprintsiibil ("aga kõik teevad nii") oma raha fondijuhtide tasudeks.
Olen kaalunud, et kas äkki osa pensioniks mõeldud rahast võiks otse indeksifondi investeerida ja leidsin selle teema siin. Pensionifondi suur eelis on tulumaksuvabastus. Nt kui pensionifondi paigutatud raha toodaks 10 aasta jooksul keskmiselt 8% aastas, siis ise investeerides peaks keskmiselt 10% aastas saavutama, et sama summa kätte saada.
Arvestades pensionifondide teenustasusid, peaks siiski olema täitsa reaalne keskmiselt paar punkti parem tootlus saavutada.
Plaan on investeerida 50 tuh EEKi SPY-sse (S&P 500 liikumist jälgiv indeksaktsia). Kuna praegu turuolukord väga kuum, siis teen ostud osade kaupa.
Eesmärk on siis saavutada parem tootlus kui pensionifondil (arvestades ka tulumaksutagastust).
Võrdluseks võtan kaks näitajat. S&P 500 indeksi ja kõige suurema aktsiatesse investeeriva pensionifondi Hansa V3.
S&P 500 - 996.23
V3 - 14,9034. Eeldades kunstlikult, et tulumaksu saab kohe tagasi, siis 60500 krooni eest saab 4060 osakut.
Arvestades pensionifondide teenustasusid, peaks siiski olema täitsa reaalne keskmiselt paar punkti parem tootlus saavutada.
Plaan on investeerida 50 tuh EEKi SPY-sse (S&P 500 liikumist jälgiv indeksaktsia). Kuna praegu turuolukord väga kuum, siis teen ostud osade kaupa.
Eesmärk on siis saavutada parem tootlus kui pensionifondil (arvestades ka tulumaksutagastust).
Võrdluseks võtan kaks näitajat. S&P 500 indeksi ja kõige suurema aktsiatesse investeeriva pensionifondi Hansa V3.
S&P 500 - 996.23
V3 - 14,9034. Eeldades kunstlikult, et tulumaksu saab kohe tagasi, siis 60500 krooni eest saab 4060 osakut.
kaidoke - indeksfond on kindlasti palju parem mõte kui üksikaktsiad, kuid ... miks jälle USA? Kuna jutt sul käib pensionist, siis lühiajalisele põrkele sa ilmselt ei mängi. Kas sulle ei tundu, et maailm on siiski muutumas ja USA ei pruugi olla sinu pensionile jõudes enam see majanduse naba, mille ümber tants käib?
Ma ei kavatse sind ümber veenma hakata, kuid endiselt võtad sa ühe piirkonna välja valimisega väga suuri riske.
Ma ei kavatse sind ümber veenma hakata, kuid endiselt võtad sa ühe piirkonna välja valimisega väga suuri riske.
Kuldar, millist indeksaktsiat soovitad, et piirkonna riske paremini hajutada?