rahanõudlus pole kunagi lõpmatu. Kui valitsus garanteeriks kõik SMS laenud? See oleks sama hea, kui valitsus garanteeriks kõik ostud poodides näiteks andes inimestele raha, kas siis oleks kaubanõudlus lõpmatu?
Räägiks asjadest veidi ilma emotsioonideta. Kõik vaatavad praeguses kriisis valitsuse poole-tule ja avita. Valitsusest rääkides pean valitsuseks ka FEDi kuigi ta seda päris rangelt võttes ei ole. Mina näen asju nii, et mida rohkem valitsus sekkub, seda lähemale me astume sotsialismile. Kindlasti on siin palju sotsialismi toetajaid, aga minu põhiargument sotsialismi vastu seisneb selles, et sotsialistlik majandus ei suuda ressurssse ühiskonnas efektiivselt jaotada ja seeläbi ei suuda nii palju väärtust toota kui kapitalistlik majandus. Tulemuseks on heaolukadu ühiskonnas. Sellele püütakse tihti vastu vaielda natsi saksamaa ja nsvl näidete toel. Nii Natsi Saksamaa 1930datel kui NSVL peale Teist Maailmasõda näitasid hirmuäratavaid majanduskasvu numbreid. 1960datel oli majandusteadlasi Ameerikas, kes uskusid, et NSVL läheb USAst mööda SKP per capita osas. Saksamaast sai tehnoloogiliselt kõige arenenum riik maailmas enne Teist Maailmasõda. Kas sotsialism oligi parem majanduskorraldus? Valitsus sekkub aktiivselt, kas nii peakski asju korraldama? Saksamaal kadus igasugune tööpuudus, inflatsiooni vältimiseks kehtestati hindade kontroll jne. Pane hästi tähele nüüd- kõigepealt keelati streikimine ja ametiühingud, seejärel muutus seadusevastaseks oma töökoha hülgamine, selle suure "majandusbuumi" ajal Saksamaal vähenesid inimeste reaalsissetulekud 25%(1933-1938). Kodanikuõigused ja inimõigused olid kadunud-millisest edust me räägime? Koonduslaagrites töötasid orjad ja need, kes orjad polnud olid ka mingis mõttes orjad. Natsi Saksamaa pole hea näide, no vaatame NSVLu. Olid ka orjad, kes töötasid meie kodumaa vangilaagrites, seadustes olid sätted, mis nägid ette inimeste karistamist, kes tööl ei käi, nn tööpõlgurid. SKP kasv ei pruugi üldse näidata inimeste heaolu kasvu nendes ühiskondades, sest valitsus otsustab kuidas need inimesed elavad, mida tarbivad jne ja mitte need inimesed ise.
Nüüd tema juurde tagasi tulles: FED võib küll rahapakkumist suurendada ja uut laenuraha majandusse anda, kuid FED ei saa neid laene teenindada. FED võib küll manipuleerida hüpoteeklaenude turul, kuid FED ei saa hindasid fikseerida sellel turul.
Kui FED hakkab tõesti varasid kokku ostma turgudelt, siis saavutataksegi see, millest ennist rääkisin, ressursid hakkavad järjest ebaefektiivsemalt paiknema majanduses. Ressursid ei lähe mitte sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, vaid sinna, kuhu poliitikud arvavad, neid kõige rohkem vaja on. Tulemuseks on heaolukaod ühiskonnas. Ühiskond võib elada mingi ülla eesmärgi näol, kuid indiviidina on sinu väljavaated üsna piiratud. Riik otsustab kuidas ja mida sa tarbid, kus tööl käid jne... Kas sellistes tingimustes huvitab sind enam SKP kasv, või SKP per capita? Ei sina, ega sinu kaaskodanikud ei pruugi üldse osa saada sellest SKP kasvust. Riigil pole sulle midagi anda, mida ta eelnevalt sinult ära võtnud pole. Nüüd püüab USA valitsus midagi sellist anda, mida ta ära võtnud pole inimestelt, kuna USA valitsusel reserve ega muid varasid pole, siis tehakse seda tuleviku arvelt, umbes nii, et kõik on OK "when we fuck you in the future".
Mis siis praegu toimub? Turg tahab "karistada" seda lolli raha, mis eufoorias valesid investeeringuid tegi, aga valitsus sekkub ja päästab seda lolli raha, karistades sellega "tarka raha", see tark raha tegi investeeringuid, mis olid meile kõigile üht või testpidi vajalikud.
Ma ei viitsi enam lugeda neid hiidpikke tiraade sellest, kuidas kõik untsus on. Eelmine nädal ka - Äripäevas 11 tähemärki sellest, kuidas deflatsioonile järgneb hüperinflatsioon ja sellele armageddon... Kuigi mul pole selle stsenaariumi vastu teoreetiliselt mitte midagi, hakkab see paljalt sellepärast oma kredibiilsust kaotama, et ta nii meinstriim on. Teatavasti majanduses lendavad asjad pilbasteks siis, kui keegi ei arva ja nii kui keegi ei arva. Enamus majandusteoreetikutest tegeleb temaatikaga "kae, kui huvitavalt seekord asjad p***e läksid."
rääksin hiljuti ühe masinaehitajaga Austrias
tema arvas, et viimastel aastatel pole olnud võimalik kasumit mitte teenida, sest turg suurenes pidevalt
ja tema kasumit ka teenis
ja nüüd kavatseb valitsus tema poolt makstud maksudest veepeale aidata neid tootjaid, kes enne kasumit teenida ei osanud ja nüüd täiesti käpuli on kukkumas
long live capitalismus!
tema arvas, et viimastel aastatel pole olnud võimalik kasumit mitte teenida, sest turg suurenes pidevalt
ja tema kasumit ka teenis
ja nüüd kavatseb valitsus tema poolt makstud maksudest veepeale aidata neid tootjaid, kes enne kasumit teenida ei osanud ja nüüd täiesti käpuli on kukkumas
long live capitalismus!
Jaapan laenab IMF-ile 100 miljardit USD, et see siis seda raha edasi arengumaadele kühveldaks. Kogu see kriis on IMF-ile ja Maailmapangale mingil moel nagu issanda õnnistus. Aastaid pole neil praktiliselt midagi teha olnud (peale alluvate seksuaalse ahistamise ja enese pärastise väljavingerdamise muidugi), nüüd saavad jälle oma eksistentsi pisut õigustada ja ameeriklaste poolt p*****leeratud finantsturgude taastoimimiseni enam-vähem päästmist väärivaid riigikesi oma laenudega järgi aidata.
Kristjan1 10/11/08 01:39,
>...aga minu põhiargument sotsialismi vastu seisneb selles, et sotsialistlik majandus ei suuda ressurssse ühiskonnas efektiivselt
>jaotada ja seeläbi ei suuda nii palju väärtust toota kui kapitalistlik majandus. Tulemuseks on heaolukadu ühiskonnas ...
Kulla mees, majanduskasv põhineb otseselt tarbimisel. Samuti nn. "väärtuse tootmine". Ühte artiklit toodetakse sajas miljonis erinevas variatsioonis, millest sada ostetakse ära ning ülejäänud rändavad üks-ühele prügimägedele. Kui inimesed ühest hetkest hakkaksid arvama, et normaalseks elamiseks ei ole vaja end igakordse auto, arvuti, naise, maja, mis iganes upgrademise tarbeks ribadeks tõmmata, siis kapitalistlik majandusmudel lendaks rõõmsa pauguga vastu taevast.
Samuti ei ole ma nõus sellega, et kapitalism suudaks ressursse efektiivselt jaotada, kust otsast? mida tähendab üldse efektiivne jaotamine? Samuti heaolukadu ühiskonnas? Teeme rohkem ja tootlikumalt tööd, siis on heaolupunn põhjas? 18x7 tundi nädalas ja varsti oleme Euroopas viie rikkama riigi seas.
Euroopa Liit oma pseudokodanikuõiguste seadustega ajab lihtsalt naerma. Tapjad ja vägistajad elavad rõõmsalt eurovanglates eurotoidu peal nende tolbajoobide kukil, kes seda ei tee. Samas seadustatakse "massirahutuste" laialiajamiseks paralüseerivaid relvi, mida rakendatakse inimeste peal, kellel on ärikate klanni poolt valitud riigikogulastest tiba erinevad arusaamad asjadest.
Ma ei ole padukommunist, aga kapitalism siin praegusel kujul on täpselt sama, kui mitte veel õnnetum kord võrreldes sellega, mis siin kolmkümmend aastat tagasi valitses.
>...aga minu põhiargument sotsialismi vastu seisneb selles, et sotsialistlik majandus ei suuda ressurssse ühiskonnas efektiivselt
>jaotada ja seeläbi ei suuda nii palju väärtust toota kui kapitalistlik majandus. Tulemuseks on heaolukadu ühiskonnas ...
Kulla mees, majanduskasv põhineb otseselt tarbimisel. Samuti nn. "väärtuse tootmine". Ühte artiklit toodetakse sajas miljonis erinevas variatsioonis, millest sada ostetakse ära ning ülejäänud rändavad üks-ühele prügimägedele. Kui inimesed ühest hetkest hakkaksid arvama, et normaalseks elamiseks ei ole vaja end igakordse auto, arvuti, naise, maja, mis iganes upgrademise tarbeks ribadeks tõmmata, siis kapitalistlik majandusmudel lendaks rõõmsa pauguga vastu taevast.
Samuti ei ole ma nõus sellega, et kapitalism suudaks ressursse efektiivselt jaotada, kust otsast? mida tähendab üldse efektiivne jaotamine? Samuti heaolukadu ühiskonnas? Teeme rohkem ja tootlikumalt tööd, siis on heaolupunn põhjas? 18x7 tundi nädalas ja varsti oleme Euroopas viie rikkama riigi seas.
Euroopa Liit oma pseudokodanikuõiguste seadustega ajab lihtsalt naerma. Tapjad ja vägistajad elavad rõõmsalt eurovanglates eurotoidu peal nende tolbajoobide kukil, kes seda ei tee. Samas seadustatakse "massirahutuste" laialiajamiseks paralüseerivaid relvi, mida rakendatakse inimeste peal, kellel on ärikate klanni poolt valitud riigikogulastest tiba erinevad arusaamad asjadest.
Ma ei ole padukommunist, aga kapitalism siin praegusel kujul on täpselt sama, kui mitte veel õnnetum kord võrreldes sellega, mis siin kolmkümmend aastat tagasi valitses.
ruuki, siis sa oled kolmekümne aastaga päris palju unustanud. Ma pole ise kolmkümmend täis, aga see elu-olu, mida lapsepõlvest mäletan, oli ikka kümneid kordi hullem, kui praegune. Peaaegu igas aspektis.
Tarantel,
ju ma olen siis lubjakas jah.
Erandi moodustas kaheksakümnendate teine pool, siis läks tõmblemiseks ja süsteemi kokkupakkimiseks :D
Aga seitsmekümnendad funkasid veel üpris korralikult. Kõigil oli peavari, riided seljas ja toit laual. Reisida sai natuke rohkem kui 1/6 ulatuses planeedist, kanada ja rootsi sugulaste olemasolul rohkemalgi. Käidi suguvõsiti läbi, inimesed naeratasid üksteisele.
Võib olla pealinnas kus elu oli anonüümsem, võimendusid puudujäägid rohkem, aga väiksemas kohas oli elu täiesti elamisväärne.
Eks igal süsteemil ole omad head ja vead, aga selle lähem arutamine pole Fedi intressidega enam isegi 0.01% ulatuses seotud :D
Tarantlilt ootaks aga oma kümneid kordi hullema eluolu kohta peaaegu igas aspektis paari täpsustavat näidet, ma pole hiromant, et suudaks sellest arvamusest neid välja lugeda.
ju ma olen siis lubjakas jah.
Erandi moodustas kaheksakümnendate teine pool, siis läks tõmblemiseks ja süsteemi kokkupakkimiseks :D
Aga seitsmekümnendad funkasid veel üpris korralikult. Kõigil oli peavari, riided seljas ja toit laual. Reisida sai natuke rohkem kui 1/6 ulatuses planeedist, kanada ja rootsi sugulaste olemasolul rohkemalgi. Käidi suguvõsiti läbi, inimesed naeratasid üksteisele.
Võib olla pealinnas kus elu oli anonüümsem, võimendusid puudujäägid rohkem, aga väiksemas kohas oli elu täiesti elamisväärne.
Eks igal süsteemil ole omad head ja vead, aga selle lähem arutamine pole Fedi intressidega enam isegi 0.01% ulatuses seotud :D
Tarantlilt ootaks aga oma kümneid kordi hullema eluolu kohta peaaegu igas aspektis paari täpsustavat näidet, ma pole hiromant, et suudaks sellest arvamusest neid välja lugeda.
Karum6mm, haritlaste perekonnast. Sünniaasta 1976. Ei ole ruukiga kuskilt otsast nõus, et elu oleks nõuka-ajal lill olnud.
Koolis aeti õõvastavat udujuttu.
Vanaema elas 10-ruuduse toaga ühiskorteris.
Kuni 6nda eluaastani elasin Tallinna linnas kohas, kus vesi oli 200m kaugusel (kaevus) ja kuivkäimla sama kaugel.
Edasi elasin Lasnamäel, kus minu püstakus oli tervelt veel 2 eesti päritolu peret. Venestamine ruulis täiega-
1973nda aasta VAZ 2101 oli mingi hetkeni tõeline TASE.
Banaane sai korra kolme aasta jooksul.
Ananassi sain esimest korda 14-aastaselt. Soomes.
Viiner oli delikatess.
KGB jälitas ühte lapsevanevat seetõttu, et ta tundis mingeid poliitiliselt ebakorrektseid inimesi.
Jne.
Jne.
Jne.
Kokkuvõttes sakkis ikka täiesti sajaga. Praegune elu on isegi võlavabal haritlasest lapsevanemal better than ever.
Koolis aeti õõvastavat udujuttu.
Vanaema elas 10-ruuduse toaga ühiskorteris.
Kuni 6nda eluaastani elasin Tallinna linnas kohas, kus vesi oli 200m kaugusel (kaevus) ja kuivkäimla sama kaugel.
Edasi elasin Lasnamäel, kus minu püstakus oli tervelt veel 2 eesti päritolu peret. Venestamine ruulis täiega-
1973nda aasta VAZ 2101 oli mingi hetkeni tõeline TASE.
Banaane sai korra kolme aasta jooksul.
Ananassi sain esimest korda 14-aastaselt. Soomes.
Viiner oli delikatess.
KGB jälitas ühte lapsevanevat seetõttu, et ta tundis mingeid poliitiliselt ebakorrektseid inimesi.
Jne.
Jne.
Jne.
Kokkuvõttes sakkis ikka täiesti sajaga. Praegune elu on isegi võlavabal haritlasest lapsevanemal better than ever.
Eks see diskussioon on omamoodi aja märk. Asi peab ikka täitsa peetis olema kui majanduse ja börsiteemalistes foorumites nõuka aega helgetes värvides nägema hakatakse :-)
Minu lapsepõlve (mis oli, muide, üldiselt helge) mälestused ongi kaheksakümnendatest, kui juba oli näha, milleni see imetore süsteem viis (võib-olla olid ajad aastakümme enne helgemad, aga kelle/mille kulul?). Elasin väikeses alevis, kaugel Tallinnast. Tõelise puuduseni ei jõudnud minu kodus asjad kunagi, aga mäletan kui üksluine oli toiduvalik (isa hankis kusagilt mitu kastitäit sealihakonserve, millest üle päeva kartulite kõrvale sousti tehti). Poes käik oli naljanumber, peale leiva ja piima polnud seal midagi. Halvemal juhul oli leib kõva ja suvel vaid üks võimalus viiest, et piim kodus lahti tehes juua kõlbas. Ma isegi ei mäleta, kust meile riided selga saadi, ilmselt nõudis see "õigeid" tutvuseid.
Mäletan muret, et kuidas hakkama saadakse, kui asjad hullemaks lähevad. Mäletan, kuidas inimesed pidid lisaks täistööajaga põhitööle õhtuti teist sama palju põllul ja aias rassima, metsas seenel ja marjul käima, et talvel midagigi süüa oleks.
Ma olin laps, aga mäletan, kuidas mõnedest asjadest räägiti mõistujuttu ja mõnedest vaikiti sootumaks. Eluliselt tähtis oli tunda õigeid inimesi, korruptsioon oli nii levinud, et seda korruptsiooniks pidada oli imelik - see oligi eluviis. Ema töötas arstina, kättesaadavad olid vaid kõige tavalisemad ravimid. Mingi "haruldasema" haigusega (isegi kui see oli mujal maailmas ravitav, võimalik, et isegi odavalt) ootasid sind vaid kannatused ja/või surm.
Musta mere äärde sõitmiseks pidi vist tuusiku hankima, kõige eredam reis oligi sinna. 1/6 planeeti oli avatud, aga 5/6, kuhu tegelikult minna taheti, enam-vähem kindlalt suletud. Kes üritas minna, võis kuuli saada.
Vaevalt, et ma lapsena kultuuri kõigist tahkudest aru sain, aga jutud punkarite peksmisest panid mind imestama - nad olid ju nii änksad! Enese vaba väljendamine polnud ilmselt soositud.
Mäletan muret, et kuidas hakkama saadakse, kui asjad hullemaks lähevad. Mäletan, kuidas inimesed pidid lisaks täistööajaga põhitööle õhtuti teist sama palju põllul ja aias rassima, metsas seenel ja marjul käima, et talvel midagigi süüa oleks.
Ma olin laps, aga mäletan, kuidas mõnedest asjadest räägiti mõistujuttu ja mõnedest vaikiti sootumaks. Eluliselt tähtis oli tunda õigeid inimesi, korruptsioon oli nii levinud, et seda korruptsiooniks pidada oli imelik - see oligi eluviis. Ema töötas arstina, kättesaadavad olid vaid kõige tavalisemad ravimid. Mingi "haruldasema" haigusega (isegi kui see oli mujal maailmas ravitav, võimalik, et isegi odavalt) ootasid sind vaid kannatused ja/või surm.
Musta mere äärde sõitmiseks pidi vist tuusiku hankima, kõige eredam reis oligi sinna. 1/6 planeeti oli avatud, aga 5/6, kuhu tegelikult minna taheti, enam-vähem kindlalt suletud. Kes üritas minna, võis kuuli saada.
Vaevalt, et ma lapsena kultuuri kõigist tahkudest aru sain, aga jutud punkarite peksmisest panid mind imestama - nad olid ju nii änksad! Enese vaba väljendamine polnud ilmselt soositud.
Jutud naeratavatest inimestest on küll "rohi oli siis rohelisem..." stiilis. Oleks sa visanud ühe paari import-tosse selle seltskonna sisse ja oleks näinud, kuidas hambad paljastuvad, sedakorda mitte naeratuseks. Inimesed pole kasvanud ei märkimisväärselt paremateks ega ka halvemateks. Lihtsalt vahel on olnud vähem põhjust võidelda.
Justnimelt, Tarantel. Justnimelt. Kui olme otseselt ei depresseerinudki, siis depresseeris see kohutav vaimne surve - teadmine, et kõik, mida sa näed ja kuuled baseerub suuremas osas valele. Aknaks maailma oli ülelahe leviv telesignaal, mille Karl Vaino tahtis "ära segada." Seda kusjuures peale seda, kui mingis ajaloodokumentaalis oli näidatud natside ja punavenelaste ühist võiduparaadi Poolas. Kõva nali muidugi, sest suurem osa Põhja-Eestist oli sellele juba niigi peale sattunud ning II ilmasõja narratiivis veelgi enam kahtlema hakanud
...ja mida veel? Mina, kui aateline MITTE pioneeriks astuja sain 3nda klassi lõpuks kooli poolt kingituseks raamatu "Lastele Leninist." Teised said normaalsemad raamatud. Tõsiselt lahe riik, kus kolmanda klassi lõpus saab korralike õppetulemuste eest lapse raamatu ajaloo ühest suurimast kaabakast ja mõrtsukast.
Kui ikka mõnel sellise asja järele nostalgia on, siis peaks Põhja-Koreas ikka ära käima korra...
...ja mida veel? Mina, kui aateline MITTE pioneeriks astuja sain 3nda klassi lõpuks kooli poolt kingituseks raamatu "Lastele Leninist." Teised said normaalsemad raamatud. Tõsiselt lahe riik, kus kolmanda klassi lõpus saab korralike õppetulemuste eest lapse raamatu ajaloo ühest suurimast kaabakast ja mõrtsukast.
Kui ikka mõnel sellise asja järele nostalgia on, siis peaks Põhja-Koreas ikka ära käima korra...
jätkan offtopicut
Põhja-Koreas avanes turistile bussi aknast kuu aega tagasi selline pilt:
Naised töötasid põllul, põllu ees valvasid sõjaväelased. Tööd näis ühes vaos tegevat üks naine, selle kõrval paar naist kontrollisid või juhendasid (mehed on enamus sõjaväes). Lisaks põllu valvamisele oli sõjaväelasi paigutatud ka sõna otses mõttes võssa valvama, see nägi välja päris naljakas (üksik mundris tüüp tee kõrval võsas valvel), aga tegelikult on ju väga kurb...
PS. viimase Economisti Korea special reporti andmetel on Lõuna-Korea elanikud keskmiselt 7cm pikemad kui põhjanaabrid - kui soovite kuidagi kvantifitseerida kommunism vs. kapitalismi mõju inimesele.
Põhja-Koreas avanes turistile bussi aknast kuu aega tagasi selline pilt:
Naised töötasid põllul, põllu ees valvasid sõjaväelased. Tööd näis ühes vaos tegevat üks naine, selle kõrval paar naist kontrollisid või juhendasid (mehed on enamus sõjaväes). Lisaks põllu valvamisele oli sõjaväelasi paigutatud ka sõna otses mõttes võssa valvama, see nägi välja päris naljakas (üksik mundris tüüp tee kõrval võsas valvel), aga tegelikult on ju väga kurb...
PS. viimase Economisti Korea special reporti andmetel on Lõuna-Korea elanikud keskmiselt 7cm pikemad kui põhjanaabrid - kui soovite kuidagi kvantifitseerida kommunism vs. kapitalismi mõju inimesele.
Probleem igatsusest vana elu järele tekib asjaolust, et inimene hindab enda heaolu suhteliselt võrreldes teistega. Nõukogude ajal sõitsid VAZ01 ga ja käisid korra Bulgaarias, oli väga hea tunne sest enamusel autot pold ja kusagile ei saanud. Täna sõidad uue Mazda 6ga ja käid Egiptuses, aga tunne on kehv, sest sõbral on Cayenne ja ta puhkab Malediividel :)
Sama lugu on täna välismaal töötamisega: kui Sa oled endiselt Eestiga seotud, käid tihti siin, siis tunned ennast suht hästi võrreldes ennast teiste eestlastega. Kui aga jääd pikemalt välismaale, hakkad ennast kohalikega võrdlema, siis tekib teisejärgulise võõrtöölise tunne.
Sama lugu on täna välismaal töötamisega: kui Sa oled endiselt Eestiga seotud, käid tihti siin, siis tunned ennast suht hästi võrreldes ennast teiste eestlastega. Kui aga jääd pikemalt välismaale, hakkad ennast kohalikega võrdlema, siis tekib teisejärgulise võõrtöölise tunne.
Kuidas see FEDi intressidega seotud on ei oska kahjuks täpselt öelda, vabandust :)
Tarantel üldiselt olen sinuga nõus. Isegi 70'ndate väljalase ja sünnikohaks pisikene järvamaa külakene.
Üldplaanis oli lapsepõlv küllaltki rõõmude ja helgete päevadena meelde jäänud v.a. iga aastased põllutööd - peedi, kartuli kõplamised, saagi koristus jne. Kuid suure virina saatel, sisemas teadsin et tegemist on loomuliku elu osaga, muidu ju söönuks ei saa.
Kohati oli minu jaoks arusaamatu, miks põhikooli päevil kord nädalas tuli korduvalt varjuda nn tuuma rünnaku hirmus varjendisse, kaasas meditsiini kottid ja gaasi maskid. Selgelt on meeles pildid kuidas kooli kaaslastega istusime hane reas oodates direktori sõnadele kinnitust. Koolis saadav aju pesu oli nii võimas, et siiani on südames kurbus, et olin esimene lend kellel ei õnnestunud pioneeriks saada ja oktoobri lapse märki kandsin suure austusega.
Hiljem nüüd mõistan kui hästi oskasid vanemad ja sugulased laste eest varjata hirmu homse päeva suhtes ja kuidas läbi lillede kiruti kehtivat korda. See selgitab selgelt, miks vanaisa oli nimetanud iga sea poliitiku nimega. Korduvalt muheles, kui ütles sõnu, et lähme söödame stalinit ja teeme tema palee korda.
Kui võrrelda tänase päeva laste kasvatust enda kogemustega, siis kuvanduma laste vähene austus töö, vanemate ja kaasliiklejate vastu. Eks see on suurest tingitud kiirest ülemineku perioodist, kust peamiseks eesmärgiks oli materiaalne kindlustus vs pere väärtused.
Üldplaanis oli lapsepõlv küllaltki rõõmude ja helgete päevadena meelde jäänud v.a. iga aastased põllutööd - peedi, kartuli kõplamised, saagi koristus jne. Kuid suure virina saatel, sisemas teadsin et tegemist on loomuliku elu osaga, muidu ju söönuks ei saa.
Kohati oli minu jaoks arusaamatu, miks põhikooli päevil kord nädalas tuli korduvalt varjuda nn tuuma rünnaku hirmus varjendisse, kaasas meditsiini kottid ja gaasi maskid. Selgelt on meeles pildid kuidas kooli kaaslastega istusime hane reas oodates direktori sõnadele kinnitust. Koolis saadav aju pesu oli nii võimas, et siiani on südames kurbus, et olin esimene lend kellel ei õnnestunud pioneeriks saada ja oktoobri lapse märki kandsin suure austusega.
Hiljem nüüd mõistan kui hästi oskasid vanemad ja sugulased laste eest varjata hirmu homse päeva suhtes ja kuidas läbi lillede kiruti kehtivat korda. See selgitab selgelt, miks vanaisa oli nimetanud iga sea poliitiku nimega. Korduvalt muheles, kui ütles sõnu, et lähme söödame stalinit ja teeme tema palee korda.
Kui võrrelda tänase päeva laste kasvatust enda kogemustega, siis kuvanduma laste vähene austus töö, vanemate ja kaasliiklejate vastu. Eks see on suurest tingitud kiirest ülemineku perioodist, kust peamiseks eesmärgiks oli materiaalne kindlustus vs pere väärtused.
no offence Enni, aga sa vist emakeele õpetajaga "anatoomiliselt ei klappinud"?
tuuma rünnaku
meditsiini kottid
gaasi maskid
kooli kaaslastega
hane reas
aju pesu
Samas, nevermind.
tuuma rünnaku
meditsiini kottid
gaasi maskid
kooli kaaslastega
hane reas
aju pesu
Samas, nevermind.
Kokku- ja lahkukirjutamise reegleid liberaliseeriti mingil hetkel päris oluliselt.
Vaatamata sellele olen näiteks mina siiani seisukohal, et täiskarsklane ja täis karsklane on kaks väga erinevat asja.
Vaatamata sellele olen näiteks mina siiani seisukohal, et täiskarsklane ja täis karsklane on kaks väga erinevat asja.
Karum6mm, liigimõiste (tuumarünnak, ajupesu, gaasimask) kirjutatakse ikka endiselt täiesti kindlalt kokku.
Härdumusega meenutan eesti keele õpetaja klassikat "Aknast välja vaadates jäi kass auto alla"..
Härdumusega meenutan eesti keele õpetaja klassikat "Aknast välja vaadates jäi kass auto alla"..
impedium, ma tean sead.