1.Aktsiaturg on ülehinnatud
2.Laenurahade laienenud kasutamine
3.Rekordiliselt madaal hoiustetase
4.Maksebilansi jooksva konto defitsiidi suurenemine
Kõik need majanduslikud ebakõlad võivad viia suuremale kukkumisele. Senised intressitõstmised pole piisavat efekti andnud ja IMF soovitab edasist intresside tõstmist.
…overvalued stock markets, expanded use of credit, record low savings and a widening current account deficit point to macroeconomic imbalances that could result in a much bigger downturn, the IMF warned in a report which recommended additional rate rises to slow the world’s largest economy.
Reutersist
Kas Nasdaq läheb 4. aprilli ~3650 põhja testima?
ai, ai
Tundub, et tõusumoment lükkub suhteliselt kaugele sügisesse ja mängu vist peab nagu kõrvalt jälgima? Kadu ja hävingut on viimasel ajal liiga palju juba ennustatud - see võib ka tõeks saada, sest kõik märgid viitavad sellele. NASDAQil jõuavad varsti margin callid kätte????
Tundub, et tõusumoment lükkub suhteliselt kaugele sügisesse ja mängu vist peab nagu kõrvalt jälgima? Kadu ja hävingut on viimasel ajal liiga palju juba ennustatud - see võib ka tõeks saada, sest kõik märgid viitavad sellele. NASDAQil jõuavad varsti margin callid kätte????
Hetk tagasi murdis 3850-st läbi 6%põhja(i.k.South) poole
karmimad tegijad võtavad selleks puhuks muidugi lühikese nägemuse, mitte ei lähe koju õiget aega ootama. USAs on seda oluliselt lihtsam ja odavam teha kui näiteks Eestis. Valik on õige lai. Alustada võiks näiteks mini-nasdaqi futuuridest. väike tagatis, iga nasdaq 100 ühepunktine muutus tähendab futuuriomanikule $20st muutust kas plussi või miinuse suunas.
Ei saa mainimata jätta, et tegu on suht volatiilse instrumendiga. Väga kiiresti võimalik võita ja sama kiiresti ka kaotada. Aga huvilisi ikka jätkub.
Ei saa mainimata jätta, et tegu on suht volatiilse instrumendiga. Väga kiiresti võimalik võita ja sama kiiresti ka kaotada. Aga huvilisi ikka jätkub.
ja-jah Sõltub investori närvikavast ja ilmselt noorusest (vanusest).Ise eelistan mängida keskmisele trendile ja seetõttu omada aktsiaid keskmiselt 4-5 kuul aastas. Liiga valusalt on meeles esiteks 97 aasta (jäin poolega turule jalgu). 98 aga näitas selle strateegia paikapidavust - loobusin aktsiatest talvel, kuna leidsin et nende omamiseks ei ole lihtsalt aeg õige. Küll aga mängisid mitmed mu tuttavd maha praktiliselt kõik mis neil oli:
seega, tahtsin öelda, et õige aeg on aeg maha võtta ja minna lihtsalt kuskile puhkama.
USA keskpanga(Fed) juht Bernanke peab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu survel minema aru andma dollari jätkusuutlikkusest.
Heidetakse ette, et intressikärbetega tekitas Bernanke ise inflatsiooni. Pealegi ei saa seda inflatsiooni võrrelda varasematega: nüüd pole probleemiks hinnad, vaid toidu ja kütuse ostuvõimalus.
USA keskpanka minnakse inspekteerima et vaadata on neil üldse jätkusuutlik finantspoliitika! Inspekteerimise käigus peavad investeerimis- ja hüpoteegipangad näitama oma konfidentsiaalseid lepinguid.
7 aastat pole president Bush sellist inspekteerimist lubanud, nüüd nõustus tingimusel et tulemused teatatakse kui tema presidendiaeg on läbi! Paljud maad on sellise kohustusliku küsimuste-vastuste vooru läbi teinud, kuid mitte USA.
Kas Föderaalreserv elab sellise alanduse üle?.
ja originaalis Spiegel Onlines
http://www.spiegel.de/international/world/0,1518,562291,00.html
Heidetakse ette, et intressikärbetega tekitas Bernanke ise inflatsiooni. Pealegi ei saa seda inflatsiooni võrrelda varasematega: nüüd pole probleemiks hinnad, vaid toidu ja kütuse ostuvõimalus.
USA keskpanka minnakse inspekteerima et vaadata on neil üldse jätkusuutlik finantspoliitika! Inspekteerimise käigus peavad investeerimis- ja hüpoteegipangad näitama oma konfidentsiaalseid lepinguid.
7 aastat pole president Bush sellist inspekteerimist lubanud, nüüd nõustus tingimusel et tulemused teatatakse kui tema presidendiaeg on läbi! Paljud maad on sellise kohustusliku küsimuste-vastuste vooru läbi teinud, kuid mitte USA.
Kas Föderaalreserv elab sellise alanduse üle?.
ja originaalis Spiegel Onlines
http://www.spiegel.de/international/world/0,1518,562291,00.html
Föderaalreservi püssirohi on otsakorral.
Mis siis saab kui nominaalintressid 0 langevad? Siis kaob föderaalreservil võimalus raha võlakirjade vastu vahetada ja vastupidi. Kuidas ta suudab rahapoliitikat ellu viia enam siis? Turge huvitavad reaalintressid, deflatsiooni tingimustes oleks isegi negatiivse nominaalintressiga treasury bill'ide vastu huvi põhjendatud teoreetiliselt. Teoreetiliselt saaks panga deposiitidele mingisuguse maksu kehtestada, näiteks 10% aastas ja see muudaks raha nominaalse intressi negatiivseks, sel juhul leiaks ka negatiivse nominaalintressiga treasury bills turul huvi. Kusjuures kui majanduses valitseb deflatsioon, siis ei tundugi see idee nii crazy olevat. Praktikas on seda raske rakendada. Sularahale on võimatu makse kehtestada-isegi sellist asja on kunagi välja pakutud, et sularaha tembeldatakse perioodiliselt ja selle käigus kogutakse maksu, kui raha pole tembeldatud, siis ta ei kehti enam. Ma ei usu, et selliseid äärmuslikke vahendeid tarvitusele võetakse, kuid USA valitsus on selle kriisi käigus näidanud, et käed rüppes istuma nad ei jää. Peale selle pole praegu mingit valgust näha tunneli lõpus.
Mis siis saab kui nominaalintressid 0 langevad? Siis kaob föderaalreservil võimalus raha võlakirjade vastu vahetada ja vastupidi. Kuidas ta suudab rahapoliitikat ellu viia enam siis? Turge huvitavad reaalintressid, deflatsiooni tingimustes oleks isegi negatiivse nominaalintressiga treasury bill'ide vastu huvi põhjendatud teoreetiliselt. Teoreetiliselt saaks panga deposiitidele mingisuguse maksu kehtestada, näiteks 10% aastas ja see muudaks raha nominaalse intressi negatiivseks, sel juhul leiaks ka negatiivse nominaalintressiga treasury bills turul huvi. Kusjuures kui majanduses valitseb deflatsioon, siis ei tundugi see idee nii crazy olevat. Praktikas on seda raske rakendada. Sularahale on võimatu makse kehtestada-isegi sellist asja on kunagi välja pakutud, et sularaha tembeldatakse perioodiliselt ja selle käigus kogutakse maksu, kui raha pole tembeldatud, siis ta ei kehti enam. Ma ei usu, et selliseid äärmuslikke vahendeid tarvitusele võetakse, kuid USA valitsus on selle kriisi käigus näidanud, et käed rüppes istuma nad ei jää. Peale selle pole praegu mingit valgust näha tunneli lõpus.
Kristjan1, ma saan aru, et sa oled paanikas, kuid vaatame nüüd kõigepealt selle ära, kuidas intressimäärad nulli lähevad. 100bps on siiski veel suur hunnik püssirohtu. Viimane võimalus on veel nn "quantative easing." Seega täna püssirohu lõppemisest rääkida on selgelt vara. Eriti kontekstis, kus rahapakkumine kasvab, nafta hind kukub ja inventory level on tühjaks tõmmatud.
Mulle tundus,et see "QE" juba kestab mõned kuud ja läheb iga nädalaga aina suuremaks või kuuluvad kõik need uued tooted tavapärase rahapoliitika alla.
quantitative easing tähendabki püssirohu lõppemist.
Kui nullis on intressid, siis ongi püssirohi lõppenud ja quantitative easing tähendab juba kivide ja mätastega loopimist.
Ametlikult quantitative easing poliitikat fedil pole praegu. Eks neid eelnevaid sündmusi võib mõneti sellena vaadelda küll jah.
Et sii näiteks 30% USA SKPst on keskpanga bilansis, kui ma õigesti mäletan, siis Jaapanis küündis see näitaja sinnakanti vahepeal.
Eestiski võiks rakendada seda quantitative easingut, keskpank ostaks näiteks valitsuselt kinnisvara ära.
Kui nullis on intressid, siis ongi püssirohi lõppenud ja quantitative easing tähendab juba kivide ja mätastega loopimist.
Ametlikult quantitative easing poliitikat fedil pole praegu. Eks neid eelnevaid sündmusi võib mõneti sellena vaadelda küll jah.
Et sii näiteks 30% USA SKPst on keskpanga bilansis, kui ma õigesti mäletan, siis Jaapanis küündis see näitaja sinnakanti vahepeal.
Eestiski võiks rakendada seda quantitative easingut, keskpank ostaks näiteks valitsuselt kinnisvara ära.
Imelik on see et tavid on reformi paadis,
See kui keskpanga intressid nullis on ei tähenda seda et kodanikud saavad laenata kasvõi
3% ga
Mitu krooni hoiustaksid sina savisaare pangas.
See kui keskpanga intressid nullis on ei tähenda seda et kodanikud saavad laenata kasvõi
3% ga
Mitu krooni hoiustaksid sina savisaare pangas.
Et näiteks reservimäära alandada kommertspankadel jne Ma ei usu, et föderaalreserv hätta jääb rahapakkumise suurendamisel.
Lihtsalt ja lakooniliselt sellisele lollile väitele vastates: Ma ka ei usu, et fed hätta jääb rahapakkumise kasvatamisel, usun, et ta jääb hätta rahanõudluse kasvatamisel. See vastaks osaliselt ka Karumõmmi väidetele, kes arvab, et quantitative easing on fedi püssirohi. Juba ammu ei ole fedi poliitikas rahamassi target'it, aga Karumõmm väidab, et see on lahendus.
Reservimäärade alandamise jutt on diletantlik. Pankade võimet laene anda kontrollib kapitali adekvaatsus eesti keeles, ehk omakapitali ja riskiga seotud vahendite suhe. Reservid on riskivabad. Seega reservid seda suhet ei mõjuta. Loogika- krediitraha loomise suund- reservid, laenud, deposiidid on üdini vale, tegelikult käib asi vastupidi.
Reservimäärade alandamise jutt on diletantlik. Pankade võimet laene anda kontrollib kapitali adekvaatsus eesti keeles, ehk omakapitali ja riskiga seotud vahendite suhe. Reservid on riskivabad. Seega reservid seda suhet ei mõjuta. Loogika- krediitraha loomise suund- reservid, laenud, deposiidid on üdini vale, tegelikult käib asi vastupidi.
Ma tean kust sa tuled buratino oma mõtlemisega. Keskpank võiks kontrollida kohustuslikke reserve ja seeläbi rahapakkumist kontrollida. Eksisteerib ju nn rahakordaja millest sa mitmetes majandusloengutes kuulnud oled. Aga Kanadas pole kohustuslikku reservimäära kehtestatud kommertspankadele ja kas midagi on valesti Kanada süsteemiga? AI AI, PUUDUB RIIKLIK REGULATSIOON, RUTTU RUTTU REGULEERIMA.
Me oleme harjunud tembeldama selliseid asju või seoseid õigeks,mis meie igapäevaelus eksisteerivad, küsimata endalt kas nii on ikka kõige parem. Muuseas Kanadas ei olnud keskpanka kuni 1935 aastani ja pangandus toimis väga hästi. No on ikka barbarid seal Kanadas, küll meie teame kuidas pangandust reguleerida, hakkame kohustuslikku reservimäära tõstma või alandama. Tõstjad ja alandajad on Buratino sugused, kel puudub vähimgi arusaam kuidas asjad tegelikult toimivad, aga nad tahavad ju ainult head meile kõigile.
Me oleme harjunud tembeldama selliseid asju või seoseid õigeks,mis meie igapäevaelus eksisteerivad, küsimata endalt kas nii on ikka kõige parem. Muuseas Kanadas ei olnud keskpanka kuni 1935 aastani ja pangandus toimis väga hästi. No on ikka barbarid seal Kanadas, küll meie teame kuidas pangandust reguleerida, hakkame kohustuslikku reservimäära tõstma või alandama. Tõstjad ja alandajad on Buratino sugused, kel puudub vähimgi arusaam kuidas asjad tegelikult toimivad, aga nad tahavad ju ainult head meile kõigile.
Saan aru, et regulatsioonidest rääkimine Kristjanile on kui punase rätiku näitamine härjale. Kahjuks või õnneks koosneb suurem osa meie lävimisest ülejäänud maailmaga erinevatest reeglitest või regulatsioonidest. Turuanarhiat mina kindlasti ei poolda, aga küsiks vastu-enamikes finantssüsteemides on kohustuslikud reservimäärad kehtestatud kommertspankadele ja mis nende süsteemidega valesti on? Võib olla tasuks kaotada ka kapitali adekvaatsuse nõuded?
Rahanõudlusest tavaliselt ei räägita, sest seda on pea võimatu mõõta. Rahapakkumise mudelid küll arvestavad sellega minuteada.
Rahanõudlusest tavaliselt ei räägita, sest seda on pea võimatu mõõta. Rahapakkumise mudelid küll arvestavad sellega minuteada.
rahanõudlusest ei räägita, sest see on alati lõpmatu. Seega see pole probleem.
Näiteks kui valitsus näiteks garanteeriks kõik SMS-laenud.....
Näiteks kui valitsus näiteks garanteeriks kõik SMS-laenud.....
Lugege esimesi postitusi siin teemas....
(Ja vaadake kuupäevi ka.)