Hiina kontekstis on Suprema strateeg Koppeli sõnul huvitavad just veefirmad, sest Hiinas käib suur urbaniseerumine. “Vesi on 21. sajandi nafta,” ütles Koppel. (31.01 ÄPO )
LHV keskkond teeb juttu Hiina veeettevõtetesse suuri investeeringuid teinud Veolia Environnement (VE) p/e on 28 juures ja Prantsuse päritoluga veeettevõttest Suez (SZE), mille p/e on 14 juures.
Enne investeeringuotsust (~5-10a -ks) tegevusvaldkonnas, milleta (puhas vesi) inimene kaua vastu ei peaks ja mille puudus järjest enam ähvardab, arutaks teemat.
Vesi on jah üsna huvitav teema. Ma ei mäleta neid summasid (liiga suured), aga Hiina valitsusel on veevarustuse parandamiseks lähiaastatel väga suured plaanid.
Eestile kõige lähemal asuv vee-play on Soome keemiatööstuse ettevõte Kemira. Peamiselt on firmal 3 tegevusala:
1. Paberitööstuse jaoks vajalike kemikaalide tootmine (kuid sortiment siiski laiem)
2. Värvide tootmine (Tikkurila bränd)
3. Veepuhastuskemikaalide tootmine
Ilmselt eelkõige just kolmanda tõttu on Kemira hinnas üsna palju ootuseid. Oma segmendis peaks olema tegemist turuliidriga või selle lähedase positsiooniga, mistõttu loodetakse teenida hästi Hiina investeeringutelt puhta vee süsteemidesse.
Ise hoian vaikselt pilku peal, kuid praegu tundub natuke kallis.
Eestile kõige lähemal asuv vee-play on Soome keemiatööstuse ettevõte Kemira. Peamiselt on firmal 3 tegevusala:
1. Paberitööstuse jaoks vajalike kemikaalide tootmine (kuid sortiment siiski laiem)
2. Värvide tootmine (Tikkurila bränd)
3. Veepuhastuskemikaalide tootmine
Ilmselt eelkõige just kolmanda tõttu on Kemira hinnas üsna palju ootuseid. Oma segmendis peaks olema tegemist turuliidriga või selle lähedase positsiooniga, mistõttu loodetakse teenida hästi Hiina investeeringutelt puhta vee süsteemidesse.
Ise hoian vaikselt pilku peal, kuid praegu tundub natuke kallis.
http://www.epl.ee/majandus/367279
Miks just vett?
1) Keskmine inimene kulutab miljon liitrit vett aastas (2700 L päevas)
2) Käimas on suured demograafilised muutused (rahvastiku kiire kasv, urbaniseerumine)
3) Infrastruktuur vananeb (nõuab investeeringuid - veefirmad võidavad)
4) Kasvab teadlikkus veega seotud tervist puudutavatest aspektidest (olgem ausad, suur osa maailma elanikkonnast joob solki)
Kuidas vett?
1) Ettevõtted, mis tegelevad vee infrastruktuuriga (distribution and management)
2) Reovee puhastajad
3) Eeltoodud ettevõtetele seadmete tootjad
4) ....kasvõi pudelivee tootjad...
Miks just vett?
1) Keskmine inimene kulutab miljon liitrit vett aastas (2700 L päevas)
2) Käimas on suured demograafilised muutused (rahvastiku kiire kasv, urbaniseerumine)
3) Infrastruktuur vananeb (nõuab investeeringuid - veefirmad võidavad)
4) Kasvab teadlikkus veega seotud tervist puudutavatest aspektidest (olgem ausad, suur osa maailma elanikkonnast joob solki)
Kuidas vett?
1) Ettevõtted, mis tegelevad vee infrastruktuuriga (distribution and management)
2) Reovee puhastajad
3) Eeltoodud ettevõtetele seadmete tootjad
4) ....kasvõi pudelivee tootjad...
Karum6mm, äkki ka mõned stokkpikid? Äkki siiski midagi Hiinast, eriti kui korrektsioon jätkub? Sellesama Eviani asemel tasuks vist mõnd rohkem rugged ja tööstuslikumat tootjat vaadata?
Muide, kas keegi mõnd rahvastiku juurdekasvuga seonduvatele probleemidele panustavat fondi ka teab? Näiteks jäätmekäitlus, seesama veevarustus, põllumajandus jms. Tundub huvitav.
Selline asi on USAs olemas: PowerShares Water Resources (PHO), a water ETF. Pole küll päris teemaga kattuv, kuid ehk pakub kellelegi huvi. Soovitan vaadata ka komponente ning sektorijaotust.
karumõmm, kirjelda palun lähemalt, kuidas Sa keskmiselt päevas 2700 l vett tarvitad? Palsam, kurivaim, ei tule kuidagi juustest normaalse (vast ca 150 L päevas) veetarbimise juures ära? :-)
Danke, viskab pilgu peale.
Google andis Chinese water suppliers päringu peale muidugi ka kohe vastuseid. Eks kes otsib see leiab, kuid huvitavaid konkreetseid stokke võiks siia kirja panna küll. Arenenud maailm niiväga ei huvitagi, seda enam kui teenuste eest USD-s makstakse.
Google andis Chinese water suppliers päringu peale muidugi ka kohe vastuseid. Eks kes otsib see leiab, kuid huvitavaid konkreetseid stokke võiks siia kirja panna küll. Arenenud maailm niiväga ei huvitagi, seda enam kui teenuste eest USD-s makstakse.
kristjan, karumõmm mõtles tõenäoliselt ka kõikide sinu poolt tarbitavate toodete valmistamiseks kulunud vett.
Ma teps mitte ei usu, et asja peaks ainult Hiina teemal vaatama. Võiks nagu üldisemalt. Näiteks see USA uute regulatsioonide teema, mis nõuab räigeid investeeringuid jne... Tegelased tõstavad ilusti vee hinda, et kulusid katta - ja loomulikult ka normaalseid marginaalse saada. Väga normaalseid äkki? Rääkimata sellest, et 2 mld inimest joovad kahjuks solki ja see arv kasvab... Vee-ettevõtete tööpõld on oi-kui-lai...
Aga, kristjan, tead, kuidas 2700 L täis tuleb... Esiteks ma pesen. Teiseks ma joon. Kolmandaks ma tarvitan vett ka makaronide ja pelmeenide keetmisel. Aga neljandaks on ka nende pelmeenide (ja makaronide) tootmisprotsessis hullupööra vett vaja läinud. Ehk siis trikk on selles, et enamus mageveest kasutatakse põllumajanduses toidu tootmiseks... Kui ma veel võtan selle teksakostüümi, mis mul seljas on ja selle tootmiseks vaja läinud vee, siis võiks ju selline number kokku tulla küll :-)
Aga, kristjan, tead, kuidas 2700 L täis tuleb... Esiteks ma pesen. Teiseks ma joon. Kolmandaks ma tarvitan vett ka makaronide ja pelmeenide keetmisel. Aga neljandaks on ka nende pelmeenide (ja makaronide) tootmisprotsessis hullupööra vett vaja läinud. Ehk siis trikk on selles, et enamus mageveest kasutatakse põllumajanduses toidu tootmiseks... Kui ma veel võtan selle teksakostüümi, mis mul seljas on ja selle tootmiseks vaja läinud vee, siis võiks ju selline number kokku tulla küll :-)
Huvitavaid ettevõtteid, mis on Hiina veetarbimisega seotud (China Water, Hyflux) on küll, kuid suur osa neist on listitud näiteks Singapuris.
Väidetavalt kasutab Hiina ühe GDP ühiku peale enam kui 10x rohkem vett kui seda tehakse läänes. 700m hiinlasel ei ole puhast vett ning viie aastaga kulutatakse üle $125 miljardi erinevate veeprojetkide peale. Vee kvaliteedist Hiinas annab ülevaate järgmine graafik (Klass III on miinimumstandard kasutamiseks elamistes):
Klass I vesi esindab parimat kvaliteeti ning klass V halvimat (info: Ministry of Water Resources)
Peamiseks kvaliteedi mõjutajaks on tööstus ning lisaks heitvee madal puhastustase:
Karumõmm mainis enne reovee puhastajaid. See paistab olevat üks võimalus tõesti. Infrastruktuur samuti. Keskmine reovee puhastusmäär on 42% ning väiksemates linnades isegi 20%.
USAs võib nimetada WTR, AWR, SWWC, YORW, CTWS, CWT, SJW, SZW, BIW, MSEX, PNNW. Kaudselt ka BMI, PNR.
Kes neist mõni on ka Hiina või muu areneva maailma aktsia USA turul?
Mõni on : ) Researchi pead ise tegema ..
Aitäh. Eks tuleb millalgi üle vaadata. Kui miskit ostukõlbulikku silma jään, siis postitan siia ka. Äkki teistelegi kasu.
Olen USA turul ringi vaadanud ning Hiina ja Aasia veeturu osas üldisemalt mõnd huvitavat tegijat otsinud, aga esialgu erilist edu saavutanud pole. USA-s on noteeritud terve trobikond erinevaid veefirmasid, kes pakuvad veevarustus- ning kanalisatsiooniteenuseid erinevates USA osariikides. Mõnel puhul haare ja teenuste- ning toodeteportfell ka laiem. Oodatult on enamikele kommunaalteenuste pakkujatele on omane kõrge valuatsioon, kuigi mitte eriti kiire kasumi kasv. Muidugi, eks vastab äri omapärale.
Mida otsisin, oli ettevõte, mis omab olulist exposure't arenevatele turgudele, eriti sinna, kus rahvastik kasvamas/koondumas, majandus arenemas ning veeprobleemid teada-tuntud. Olen peamiselt ainult USA turul toimetavad utilityte osas lisaks kõrgele valuatsioonile vaoshoitud ka USD riski tõttu.
Huvitav fenomen on see, et Hiinast rääkides on võimud heaks kiitnud väliskapitali osalemise veesüsteemide rajamisse, aga börsilt ja ka börsiväliselt on väga keeruline leida firmasid, mis tõesti Aasias sel teemal oluliselt kanda kinnitanud. Üks probleeme teenusepakkujate jaoks on ennekõike väga madal vee hind, mis ei kata vajalike investeeringute mahtu, pakkudes sealjuures ka soovitud tootlust.
Mida otsisin, oli ettevõte, mis omab olulist exposure't arenevatele turgudele, eriti sinna, kus rahvastik kasvamas/koondumas, majandus arenemas ning veeprobleemid teada-tuntud. Olen peamiselt ainult USA turul toimetavad utilityte osas lisaks kõrgele valuatsioonile vaoshoitud ka USD riski tõttu.
Huvitav fenomen on see, et Hiinast rääkides on võimud heaks kiitnud väliskapitali osalemise veesüsteemide rajamisse, aga börsilt ja ka börsiväliselt on väga keeruline leida firmasid, mis tõesti Aasias sel teemal oluliselt kanda kinnitanud. Üks probleeme teenusepakkujate jaoks on ennekõike väga madal vee hind, mis ei kata vajalike investeeringute mahtu, pakkudes sealjuures ka soovitud tootlust.
ok, läks veidi varem minema, jätkan uue postitusega
Vee hinnapoliitika (olles strateegiliselt ülioluline ressurss) ei selgu turujõudude tasakaalu tulemusena, vaid oodatult kohaliku omavalitsuse heakskiidu alusel. Hinna tõstmised jäävad aga bürokraatia ning poliitilise tahte taha. Seega oleks variant uurida ka mitte kommunaalteenuste pakkujaid, vaid veesüsteemides kasutatavate seadmete tootjaid ning laiema vee- ja kanalisatsioonisüsteemide infra rajajaid, kellel rõhuasetus ka arenevatel turgudel. Ka siin ei ole eriti mitte midagi silma hakanud.
Esialgu on jäänud uutest nimedest pilk peale Watts Wateril (WTS), mis toodab veevarustuses kasutatavaid seadmeid ning omab positsiooni ka Euroopas ning Aasias. Hiljuti tulid välja 4. kvartali tulemused ning kuigi yoy-põhiselt olid tulemused paremad, jäid nad siiski analüütikute ootustele alla ning aktsia hind langes esimesel päeval peale tulemusi ca 10%. Oma P/E suhtega 18 on ta omataoliste seas valuatsiooni põhjal esmapilgul üks mõistlikumaid.
Samuti üks uurimist vääriv ettevõte on Companhia Sanea (SBS) - closest thing to an emerging market water utility yet. Tegemist on Brasiilias, Sao Paolos (suurim aktsionär on Sao Paolo omavalitsus) tegutsev ettevõte, mis tegeleb nii veevarustuse infra rajamisega kui ka veevarustuse endaga. Nähtavasti on jätkuvalt plaanis ka suured investeeringud - ajavahemikul 2006-2010 on vee- ning kanalisatsioonisüsteemidesse plaanitud investeerida 2,4 mld USD.
Ei ole kumbagi ettevõtet piisavalt uurinud, kuid SBS puhul kindlasti tulude osas jälle suure küsimärgiga vee hinna tõus, mis on poliitiliselt alati keeruline otsus. Hiina puhul on soovitatud hinnatõusu sisse viia mitte ainult välisfirmade kohale meelitamiseks, vaid ka lihtsalt motiveerimaks eelkõige tööstuseid investeerimaks vett säästlikumalt kasutavatesse tehnoloogiatesse.
Suur kontrast USA utilitytega on aga P/E suhtes, mis Yahoo põhjal praegu 9,5 ning estimate 2006. aastaks 10. Siin-seal on soovitatud aktsiale tähelepanu pöörata ning Motley Fooli all on keegi kolumnist oodanud aktsia hinna kahekordistumist aastal 2007 (kuivõrd asjalik infokanal Motley Fool on, see juba iseasi).
Soome turul infra tootjatest variandiks ka Uponor, mis toodab PVC materjalidest vee- ja kanalisatsioonitorusid, kuid näiteks Aasia nende põhiturgude hulgast minuteada puudub. Ei ole jälle lähemalt uurinud, kuid lihtsalt torude tootmisel on võib olla ka konkurentsieelist raske tekitada (ja hoida).
Kui keegi veel midagi huvitavat leiab nii teenusepakkujate kui infra ehitajate / müüjate osas, siis teema on kindlasti avatud :)
Esialgu on jäänud uutest nimedest pilk peale Watts Wateril (WTS), mis toodab veevarustuses kasutatavaid seadmeid ning omab positsiooni ka Euroopas ning Aasias. Hiljuti tulid välja 4. kvartali tulemused ning kuigi yoy-põhiselt olid tulemused paremad, jäid nad siiski analüütikute ootustele alla ning aktsia hind langes esimesel päeval peale tulemusi ca 10%. Oma P/E suhtega 18 on ta omataoliste seas valuatsiooni põhjal esmapilgul üks mõistlikumaid.
Samuti üks uurimist vääriv ettevõte on Companhia Sanea (SBS) - closest thing to an emerging market water utility yet. Tegemist on Brasiilias, Sao Paolos (suurim aktsionär on Sao Paolo omavalitsus) tegutsev ettevõte, mis tegeleb nii veevarustuse infra rajamisega kui ka veevarustuse endaga. Nähtavasti on jätkuvalt plaanis ka suured investeeringud - ajavahemikul 2006-2010 on vee- ning kanalisatsioonisüsteemidesse plaanitud investeerida 2,4 mld USD.
Ei ole kumbagi ettevõtet piisavalt uurinud, kuid SBS puhul kindlasti tulude osas jälle suure küsimärgiga vee hinna tõus, mis on poliitiliselt alati keeruline otsus. Hiina puhul on soovitatud hinnatõusu sisse viia mitte ainult välisfirmade kohale meelitamiseks, vaid ka lihtsalt motiveerimaks eelkõige tööstuseid investeerimaks vett säästlikumalt kasutavatesse tehnoloogiatesse.
Suur kontrast USA utilitytega on aga P/E suhtes, mis Yahoo põhjal praegu 9,5 ning estimate 2006. aastaks 10. Siin-seal on soovitatud aktsiale tähelepanu pöörata ning Motley Fooli all on keegi kolumnist oodanud aktsia hinna kahekordistumist aastal 2007 (kuivõrd asjalik infokanal Motley Fool on, see juba iseasi).
Soome turul infra tootjatest variandiks ka Uponor, mis toodab PVC materjalidest vee- ja kanalisatsioonitorusid, kuid näiteks Aasia nende põhiturgude hulgast minuteada puudub. Ei ole jälle lähemalt uurinud, kuid lihtsalt torude tootmisel on võib olla ka konkurentsieelist raske tekitada (ja hoida).
Kui keegi veel midagi huvitavat leiab nii teenusepakkujate kui infra ehitajate / müüjate osas, siis teema on kindlasti avatud :)
Ja Kristjan Lepiku kommentaariga Tallinna Vee osas tuleb kindlasti nõustuda - IPO-hind pikaajalisele (kuigi ka lühiajalisele) investorile oli kena kingitus.
Ma avaldaks arvamust, et kui keskmine inimene päevas 2,7 kuupmeetrit vett kulutab, siis peaksime kõik hoopis Tallinna Vee aktsiaid ostma, sest ligi 2000 eeku kuus (1le inimesele) veearve viiks selle firma küll kiiresti õitsengule =)