1) lihtne vee aurustamine ja destileerimine(umbes sama mis puskariajamine), saadakse siis destileeritud vesi, mille miinuseks on mitmete vajalike soolade puudumine vees, mida siis sellesse juurde lisatakse. Samuti lisatakse paljudele pudelivetele juurde keemilisikomponente, mis võiksid vee maitse ja tervislikke omadusi parandada. Aurustamine on kõige kallim variant, usun et 1m3 vee omahind ulatub 100-500 kroonini.
2) anood-katood meetod, kasutab siis soolade sadestumist elekrtivoolu läbijuhtimisel anumast(see peaks olema enamlevinud variant)
3) keemiline soolade sadestamine, eeldab mitme kemikaali kasutamist ja mitut eraldi protseduuri, ning kulud peaks ulatuma samasse suurusjärku esimese variandiga.
Üldiselt käsitleb veepuudus eelkõige niisutusvee ja olmevee puudust. Joogivesi, kui selline on võimalik kohale tarnida mõistliku hinnaga pudelites.
Taanis on käivitatud projekt, kus veefirmad võitlevad cocacola laadsete karastusjookide ja pudelivee suureneva osatähtusega, ja on asunud erinevate projektide toel rajama avalikke joogi kohti. Nees näevad välja roostevabast metallist lehtritena, mis on posti otsas ja vajutades tuleb siis veefonään ülesse. Midagi taolist oli ka nõukogude ajal meil. Eesmärk propageerida neil siis tavalist kraanivett ja tõestada, et tavaline kraanivesi on sama puhas ja kasulik, kui pudelivesi ning hulga tervislikum kui karastusjoogid.
Sama võiks ka Eestis teha, sest EU normid on enamikes kohtades rakendunud, vesi ei tohiks erineda kuidagi pudeliveest. Siin tuleb küll nimetada, et osad trassid on vananenud ja paljudes korterelamutes on veetrassid alla igasugust arvestust ehk ei ole kasu, kui veefirma küll maja liitumispunkti toimetab igati kvaliteetse vee, samas maja enda torustik selle ära rikub.
Aga minu teada peaks olema Taanist mõni veefirma börsil, seal hulgas ka mõni selline , kes tegeleb uute projektidega Aasias. Minu teada nii Indias, kui ka Hiinas.
http://www.waterchef.net/index.php
Danonet kaalusin ka. Eviani vesi nende bränd. Tegelikult olen sees ka Hiina piimatööstuses ning tean, et Danonel Hiina piimasektoris korralik foothold olemas. Aga äkki natuke liiga konglomeraat konkreetse teema jaoks...
ostaks küll
Tänane uudis, et ühinevad Prantsuse Suez ning Gaz de France, toodab spin-offi käigus eraldi ettevõtte Suez Environment, mis eeldatavasti listitakse eraldi, kuigi ka konkurendid on selle üksuse vastu huvi üles näidanud (näiteks Veolia).
Suezi korporatsioon hõlmab erinevaid kommunaalteenuseid ja nendega seonduvaid ärisid, kuid spinoffitav Environment on ainult jäätmekäitluse ning veevarustusele spetsialiseerunud.
Teatavat exposuret veepuhastusseadmete turule paistab omama ka Soome Outotec, millest juba teises teemas (Kuumad Soome aktsiad) kirjutasin.
Barronsis oli lugu veesektori ühest põhitegijast Veolia Environnementist (VE). Ettevõte tegutseb veeteenuste vallas üle maailma ning analüütikud peavad praegust aktsia madalseisu lihtsalt hingetõmbepausiks hinna kolmekordistumise järel viie aasta jooksul. Ka siin foorumis on Veoliat paar korda mainitud, seega huvilistele kindlasti tuttav ettevõte.
Veolia on pikas perspektiivis tugevat kasu lõikamas nõudluse kasvust vee järgi. Alla 1% maailma veevarudest on joodavad ning rahvastiku kiire juurdekasvu tingimustest on paljud linnad sunnitud pöörduma eraettevõtete poole. Näiteks Hiinas arvatakse veeturgu kasvavat 20% aastas ning sellised numbrid ongi vee ja vee-ettevõtted viimastel aastatel üha enam pildile toonud.
Prantsuse Veolia on maailma suurim vee-ettevõte, teiste arvestatavate harudena tegutsetakse veel prügiteenuste vallas ning pakutakse energia ja transpordiga seotud teenuseid. Kokku tegutsetakse 55s riigis ning ettevõtet vaadeldakse kui peamist kasusaajat nõudluse suurenemisest puhta vee järgi, samuti vee infrastruktuuri ülesehitamisel. Ettevõtte laia haaret näitavad ka erinevad projektid, omatakse 20-aastast lepingut Fort Knoxi sõjaväebaasis reovee teenuste osas, tegutsetakse 20 projekti kallal Hiinas, hiljuti valiti ettevõte ehitama Saudi-Araabiasse ühte maailma suurimat vee magestamise keskust (desalination plant). Suurim turg on siiski Prantsusmaa, kust tuleb 47% tuludest, samal ajal on Prantsusmaa USA järel suurim vee tarbija inimese kohta.
Ettevõte kasvab praegu kiiresti, kasumit loodetakse teenida 26% rohkem võrreldes eelmise aastaga. Ometi soovib tegevjuht Henri Proglio veelgi enam, ettevõtte müügimahtusid tahetakse viie aasta jooksul kahekordistada.
Suhtarvude baasil ei ole tegemist kindlasti odava aktsiaga, kaubeldakse 20-kordsel 2009. aasta kasumil ja 7.3-kordsel EV/EBITDA suhtel. Osade analüütikute arvates on tegu siiski odava hinnaga, kui võtta arvesse ettevõtte usaldusväärset ja pikka ajalugu, kasumite prognoositavust ja turuliidri seisust.
SBS müügist on pea pool aastat möödas ning toona lootsin, et uus ostukoht ($40 tase) tuleb kuu jooksul tagasi. Tegelikult hakkas hind sobiliku taseme poole liikuma alles hiljuti, jõudes reedeks $42 juurde. Eile langes Saneamento Basico do Estado de Sao Paulo aktsia Brasiilia börsil 9%, mis võiks USA ADR-i jaoks tähendada umbes $38 kanti jõudmist. Võib-olla tänane paanika Aasias lisab oma panuse, nii et äkki võib-olla õnnestub natuke madalamaltki siseneda.
$38 on tase, kus ka suvise "krahhikese" ajal ära käidi ja kus positsioon sai soetatud ning olen valmis seda tegema ka seekord. Aga arvestades praegust paanilist müüki turgudel, siis igaks juhuks ei rutta ostutehinguga, jälgin, mis tasemele müüakse. $30-$34 vahelt ostaks juba pikemalt mõtlemata, aga see on võib-olla juba wishful thinking :)
kas julgeksid shortida siit SBS-i .?päeva lõpus pea 49 daala.
või pole mõtet näppida.
Ostnud olen fund. põhjustel, shortimise/paaripäevase kauplemise osas ei oska midagi öelda. Müük on tulenenud lihtsalt "liiga kiirest" (teisisõnu minu jaoks piisavast) tõusust, who knows, kas tegemist on tipuga või mitte.
Magevee sektorist huvitatud investorid võiks uurida Soomes kaubeldavat Kemirat, millest spinoffiti värskelt Tikkurila värviäri ning profileeriti Kemira ümber eelkõige veekeemiaga tegelevaks firmaks. Seda nii tööstuste lõikes kui kraanivee töötlemise osas.
2009. aasta 2,8 mld eurosest käibest tegi Tikkurila 680 mEUR. Ülejäänud olid:
1 mld EUR - Pulp & Paper (natuke igav ja mature segment - paberi- ning tselluloositööstuse kemikaalid - vanas maailmas sektor kokku tõmbamas, BRIC vist kasvamas)
583 mEUR - Municipal & Industrial (kraanivesi, tööstuslik veepuhastus)
275 mEUR - Oil & Mining (lahendused nafta- ja kaevandustööstusele, kus vesi on keskne teema)
Kuigi Pulp & Paper võtab natuke teravust ära (probleemid olnud ka selle sektori kasumlikkusega, kuid hindu värskelt tõsteti), peaks Kemira saama kasu magevee keemilisele puhastamisele mõeldud kulutuste suurenemisest ning võiks olla tõsiseltvõetav alternatiiv pikaajaliseks investeeringuks sektorisse.
Võlga siiski ettevõttel suhteliselt palju, kuid omakapitalile suurt preemiat ei maksta.