“Väide, et Hepsor pole teinud midagi valesti, on ennatlik, sest 6,5 miljoni eurone nõudekirves on endiselt Hepsori pea kohal, kirjutab Novel Clinicu esindaja advokaadibüroo Njord vandeadvokaat Erik Salur vastulauses.” - Link
Kaugele antud kohtuvaidlus on jõudnud ja milles Hepsorit täpselt süüdistatakse?
Pole veel jõudnud lugeda, aga tänases ÄP-s avaldati kliiniku, endise üürniku vastulause: Vastulause: Hepsori loos tehti ennatlikke järeldusi
Hepsor võiks välja tulla ideega, minna punapeale appi Los Angelese võtmed kätte elementmaju müüma või seal aitama ehitada, kindlasti ehitajatest põud ja Eestis elemendi tootjad kiratsevad.
nii hea,et meil sigala sugune finantspolitsei, keda Hepsori meeste lai naeratus kainet meelt ei sega. Eesti börsi ühine mure.tuleb mingi poistebänd-kõigil säravad naeratused.Lubatakse maa ja ilm kokku. Raha kätte saadud, siis pildilt kadunud ja aktsiahinnast neil täiesti savi. Väikeinvestoril aga tagumik lohku tõmmatud.
Kui oleks ostnud 1 Merko aktsia Hepsori IPO esimesel märkimispäeval, selle päeva keskmise hinnaga 15.20 eurot, oleks tänase seni maksimaalse hinnaga olnud võimalik teenida 11.70 eurot kasumit (sisaldab ka vahepealseid dividende), mis oligi 1 Hepsori aktsia märkimishind.
Hepsorist on seevastu alles 4 eurot aktsia kohta. Ehk tollal sissepandud 15.20 eurost oleks alles vaid 5.20 eurot. Säh sulle teise Merko tekke lootust, mida suure suuga lubati.
Arvutus ei arvesta tehingutasusid ja Merko aktsia tagasihoidlikku käivet tol päeval, ainult 65,000 eurot, seega olulisemaid summasid ei oleks taoliselt sisestada saanud.
Liven on vahepeal avaldanud veebiseminari kujul oma tulemused, transkriptsioon ja puha.
Hepsoril peaks nagu rohkemgi põhjust olema oma aktsionäridele ettevõttes tegelikult toimuvat selgitada?
Mulle on Hepsor ja selle juhtimine väga suure pettumuse valmistanud, lisaks olen kaotanud raha nii aktsiasse investeerides kui ka alternatiivkulu näol, et otsustasin Merko ja Hepsori vahel valides viimase kasuks. Saan aru, et iga investor vastutab ise oma otsuste eest, samas ma leian, et Hepsor on käitunud vähemalt ebaeetiliselt ja hoolimatult oma väikeinvestoritega ning praegu on veel ka igborantsed, et mitte öelda lausa ülbed oma selgitustes, mis meediale on antud.
Ühesõnaga on mu jaoks Hepsor ipodroomiaegne suurim häbiplekk, eriti arvestades seda tohutut usaldusväärsust, mida nende puhul üles haibiti. Koos teiste idusektori näidetega paneb see mind tõsiselt halvasti vaatama meie ettevõtete, sh börsiettevõtete eetikale. Sealhulgas arvestan Huumi äraviimist Funderbeamist häbiväärselt odava ja manipulatisoonihõnguliselt hinnaga, Planet24 ja Roosaare fopaad, Saunumi bluffi jmt. Samas nt Hagen Bikes polnud algusest peale eriti tõsiseltvõetav, mistõttu ei saanud ka pettumus liiga suur olla. Amplerile ei oska midagi otseselt ette heita. Seda peal pigem klassikaliseks iduinvestori riskiks.
Ma tõesti arvan, et Eestis võiks olla börsile tulevate ettevõtete ja ülde ärieetika kõrgem, sh valmisolek jagada kasumeid investoritega. Ei ole ikka küll nii, et väikeinvestor ongi see loll, kellelt raha ära võtta. See on väga alandav suhtumine seda enam, kui sellelt väikeinvestorilt saadud raha eest kõlbab endale vorsti küll leivale panna.
Kui on üldse midagi, mida ma Balti aktsiate kohta õppinud olen, siis seda, et ettevõtte juhtkond ja juhtimiskultuur (sh investorsuhtlus ja dividendipoliitikast kinni pidamine) loeb rohkem kui ükskõik missugused lühiajalised tulemused või kasvupotentsiaal.
Hästi juhitud ettevõtetele on muuhulgas omane ka parem kriisikindlus - tullakse toime ootamatute muudatustega majanduses.
Merko on minu meelest näidanud investoritele seda, et suudetakse olla kasumlik nii langeval kui tõusval turul, minu hinnangul üks parema juhtimiskvaliteediga ettevõtteid üldse Balti börsidel ja minu meelest absurdne, et keegi eelistaks long betina Hepsorit Merkole (spekulatiivsel eesmärgil võinuks muidugi Hepsorist kiiremat kasvu oodata).
Aga eks me kõik oleme kunagi alustanud ja valusatest kogemustest õppinud. Ehk ka see põrumine on millekski hea.
Hepsoril seisuga 30.sept tänaseni
Ojakalda 60 vabast korterist 16 müüdud,
Lilleküla 12 st 7 alles,
Manufaktuuri 54st 31 veel saadaval,
Annenhofi 28st 14 müümata,
Strelnikus viimased 4 müüdud ja
Nameja Residents 19st korterist 13 alles.
Seega müük läheb kenasti ja kui Euribor edasi langeb, on teise kvartali lõpuks korterid otsas. Häda pigem selles, et järgmised ehituses olevad projektid Manufaktuuri 5 ja Läti Zala Jugla valmivad alles 2026 lõpus/2027. Aeg alustada rohkemate projektidega.
Suuri müüjaid väga pole, pigem paljud alt juurde ostnud, kui hr Laks oleks paremini esinenud, siis oleks hea setup põrkeks.
Nüüd mõelgem miks need Laksid ja Meidlad veenvalt ei esine? Kus on nende juurdeostud börsilt?
Kinnisvara arendusvaldkonna inimesed räägivad, et sektor on tsükliline ja see tähendab, et kui on tõusu aeg, siis ehitatakse ja müüakse nii palju kui turg suudab vastu võtta, aga kui on majanduskriis, siis keskendutakse arendamisele (krundid, infra, planeeringud), et järgmise tõusu ajal oleks jälle, kuhu ja mida ehitada ja mitte ralli algust maha magada.
Kui hakkad arendama alles siis kui majandus taastub ja SKP uuesti tõusma hakkab, oled juba esimesest rongist maha jäänud.
Ettevõtte juhtkond ja juhtimiskultuur on ka professionaalsete krediidiandjate reitingusüsteemis suure kaaluga. Neilegi on krediidiajalugu õpetanud, et töökultuur on laenuvõtja edus/ebaedus suure kaaluga. Balti ettevõtluse kesine juhtimiskultuur on nr 2 põhjendus (nr 1 on väike turg), millega pensionifondid põhjendavad siia ettevaatlikku investeerimist.
Minu jaoks tundus Hepsori plaan ilus. Keeruline oli uskuda, et nüüd tuleb keegi, kes esiteks on varasematest turuosalistest oluliselt edukam ja teiseks - nii hea onu, et jagab seda ka minuga. Vanemad turuosalised pole nii edukad olnud. Nende ettevõtluskultuurist ei teadnud midagi. Enda FOMO mahasurumiseks märkisin pisut ja müüsin kiirelt.
Probleemiks on ja olid prognoosid.
“Vanemad turuosalised pole nii edukad olnud.” Riili?
Aga kas ELL/Kapitel võtsid võrdlevaid pakkumisi enne kui Merkolt järjekordse ehituse tellisid?
Selles asi ongi, et on olemas ärieetika ja siis on mingid tühitaskud, kelle elu mõte seisneb enese üle jõu finantsvõimendamises, et ka ärimees olla saaks. Korraks.