Maaomanikule tagatud tingimused ei ole paraku Hepsorile omaselt avalikustatud.
Juhin tähelepanu kui kergelt libiseb Laks üle hetke börsivaluatsioonist algusosas, tahaks ju rõhutada et on jah alla omakapitali aga võrrandi teist poolt nagu suuri kohustusi ei taha sisse tuua. Kui on odav, osta turult kasvõi 1 aktsia juurde! Näita eeskuju, mitte ära sisesta uut kapitali Hepsorist mööda otse Kanadasse (ja mujale).
Lõpposa on hea - ka minu noorusajal ei läinud korralikud inimesed Sõle tänava poolegi. Aga Tolaram läks ja kasum tuleb nüüd saada. Ma arvan, et ka Mitt&Perlebach saavad projektist kasumit. Ma ei olegi kunagi nendes kahelnud, kuigi siin üks kommentaar viitas halvale garantiiaja järelteeninduse suhtumisele.
Kokkuvõttes ilmselgelt sisuturundamine.
Hepsor kõigi aegade põhi, Merko aga tipp.
1:0 või siis 0:1.
Soovitus: jälgige ettevõtete tippjuhtide käitumismustreid.
1:0 või siis 0:1.
Soovitus: jälgige ettevõtete tippjuhtide käitumismustreid.
Kas natuke ei räägi Hepsori kasuks see, et Eesti eksport (ja import) on tõusuteel? Võibla saab siit ainult tõusta?
Merko sai vahepeal rekordkõrgusele tõusta aga ikka ei vahetaks oma Merko aktsiat Hepsori aktsia või lausa viie Hepsori aktsia vastu kui isegi suuromanikud seda juurde ei soovi ja üks isegi osaliselt müüs ja võib-olla sepitseb järgmise osa müügiplaane.
Võib-olla tehakse siin ka Hepsorile osalt mingi maani liiga, nagu tsükli põhja lähedal ikka juhtuda võib?
Ennustused tehakse ikka konkreetse ajahetke turu prognooside pealt ja oluliselt hiljem sõnastas ka tol hetkel levinud turu worst case stsenaariumi hr Arakas Investeerimisfestivalil 2022, et 4% Euribor tõmbaks EU majanduse umbe, üle kahe pigem ei lähe. Tundus ulme IPO ajal aastal 2021, Euribor oli siis veel sügavas miinuses.. Et tsüklilised majandusharud nagu küllaltki commodity taoline kv arendus on tsüklilised, ei tohiks ka kellelegi üllatusena tulla, et ärimahud kõiguvad 0 lähedalt üle 5k ühikuni Eesti peale kogu turul, keskmiselt vast 2-2,5k, ka arusaadav, kehval ajal jäävad nt 1k-1,5k vahele kogu riigi peale. Ka kõik standard.
Kehval ajal müügiperiood on pikem, intressid võivad langusfaasi alguse poole kõrgemad olla, müügimahud väiksed, ilmselgelt kahjum ongi sektori paratamatus sellisel ajal. Venib arenduse omakapitalikihi tagamata laenu laadne toode 12-15% intress + euribor varasemast oluliselt pikemaks, siis ilmselgelt mõjutab joonealust väga olulisel määral. Kas siin võrreldes teiste, nt Arco, Liveni ja teistega on kasum-kahjum väiksem, seda võiks juba mõni valdkonna tundja täpsemalt öelda. Kas ja mis määral selles kapitalikihis oli ka seniste osanike laene, ei tea ja võib-olla kõige tähtsam ei olegi, pigem oli see kõikidele arendajatele standard küsimus ära lahendada. Kas suudeti turu vajadusi täpsemalt või kehvemini tajuda, paremini/kehvemini rahastada ja müüa? Esmapilgul 2023 aasta tulemused ehk suures osa 1+ aasta varem lukku pandud tulemused annavad kindlasti põhjust küsimusi küsida küll ja ehk keegi vastab ka.
Pole mingit possi, seost ega huvi Hepsori aktsia vastu.
Osalt võis ka küss IPO hinnastamises olla. Rohkem tsükliliste varade tsüklitipu kordajad kipuvad ka 3-8x kasumit vahele jääma. Tooraine laadsemates sektorites seda enam. Pead arvestataval tasemel olema enivei, et mängus olla ja sinna jääda, aga edasi eristuda küllaltki võimatu. Ekstreemseim keiss vast isegi laevandus, näiteks Maersk.
Maerski kvartalikasumid viimastel aastatel, viimase aastakümne suurim osa kasumist tuli 2 aasta jooksul ja kõrgeima kasumi hetkel oli PE suurusjärgus allpool 2 taset. Tooraine võlud ja valud.. Võib-olla tuldi liiga kõrgelt hinnalt börsile Hepsori puhul tsüklitipu kasumi kordajate mõttes? Heal ajal kiiret kasumikasvu oli lihtne maha müüa. Võib-olla tõesti suuremate arenduste omakapitalikihti allutatud laene ka kaasata avalikult võiks teema olla? kui keegi veel tahab?
Posti point aga hoopis teine. Tulevik vs minevik. Kas ja mis sektoritel on ohtu Hepsorit Eestis järgi teha või hoopis positiivselt üllatada?
Roheelekter selgelt juba lahti rullumas, aga Q4-Q1 oodatakse ikkagi rasvaseid rahavoogusi mikskipärast tuulelt. Samas tuul on üks ekstreemsemaid tooraineid: kaugele transportida ei saa, salvestada ei saa ja tootmismahud headel tootmisoludel koos muude pikalt ette müüdud (tuum ja sõbrad) ja olematute püsikuludega variantide kõrval nagu hüdro ületavad juba oluliselt tootmismahte tihti regioonis. Eestis tuule tootmisvõimsus juba ligi 0,8GW, Leedus õige pea 1,8GW Kelme parkide valmimise järel ja ka keskpäraste tuuleolude korral lahmab 1,7GW tasuta tuult Skandinaaviast peale kui juhtmed püsivad ankrute eest ära. Tolpanvaara võib maha kanda, Soomes tuulisel ajal hind ei taastu enam.. Kui siinkandis üle 40% nimivõimsusest töös, siis ka Q4-Q1 on hind olematu, kui alla 20-30%, siis võib, aga ei pruugi kallis olla. Allahindlus meeletu ja järjest suuremaks läheb vs keskmine hind, igal pool tuleb tootmist üüratult juurde. Solar on veel tuul kuubis, võimsuste lisamine veel megaodav ka ja sellist kasvu pole vist kõigi toorainete peale ajaloos kunagi olnud, kümneid protsente aastas miinimum, Läänemere regioonis koos Saksamaaga kaugelt üle 20GW lisaks aastas niigi ületootmise ja 0 hindade taustal. Täispekkis ületootmiseks läheb... ja kui veel tuult ka veidi puhub, näiteks eriti kevadise suurvee ajal...
Aga ega panganduse kuldaeg hakkab ka läbi saama. Samamoodi tooraine täna nagu vask, elekter, kanalisatioon või telekom, aga erinevalt 5 aasta tagusest ajast pole enam ainult üks väike kohalik suurte laiskade poiste turgu nillimas. Päriselt konkurents alles algamas ja euribor krahhimas, võib perfektne torm tulla sektoorale. Konsensus ootab aasta pärast 1,8% Euribori, aga ei oodanud ka nelja ja ootas aasta lõpuks 3% taset, järjest rohkem räägitakse 0% juurde kukkumisest. Pankade endi marginaalid ka kukkumas, 5 aasta tagasi oli kodulaenu marginaal 1,9-2,3, paar tagasi 1,6-2 vahemik, täna saab ka 1,4% kandist kätte. Võrdluseks Soome turu põhi oli isegi allpool 0,8% aastas ja seda 0 eurobori ajal 2021:
Soome ajalooline keskmise kodulaenu intress, Statista andmetel.
Nii odavaks siin ei lähe, aga selgelt oluliselt allapoole ruumi on rohkem kui küll ka varasema 1,9-2,3 vahelt tänase 1,4-1,7% vahele kukkumise järel "paremate klientide" näitel ka tänastelt tasemetelt. Eks igaüks võib kodulaenu kalkulaatoriga numbreid võrrelda, mis saab nt 1,9% +4,1 Euriboris maksest aasta tagasi kui saab marginaali näiteks 1,5% ja Euribor kukub turu oodatava 1,8%, 1% või ka parima/halvima variandi ehk 0% juurde... Ütleme nii, et vastus ei ole intressitulude mõne protsendiline langus, vaid võib panga aktsionäride vaatest ka pikalt üle 50% olla kodulaenu puhul. Ilmselgelt ka finantseerimiskulud langevad, kindlasti saab ka töötajaskonda õhemaks lihvida jne. Rasvase kasumiga kasvuloost võibki saada Euroopa kombel alla 10% ROE'ga sektor nagu ta igal pool päris konkurentsiga turgudel ongi. Eks äriklientide intressitasud langeks selle stsenaariumi korral samuti vähem ja täiesti hull poleks, aga 2020-21 aasta kasumid võivad vabalt tagasi tulla. Soome börsi pankade
Eks neid näiteid on veel, Infortaril enam pole midagi portus üles hinnata, Merkol mõneks ajaks, mõneks aastaks veel on, aga ka tänased kasumid on hetkel rohkem ajutist masti pigem. Ekspordi kasvust suuri järeldusi veel ei teeks, 2022 tase oli üle €21B, täna hea kui €18b tuleb 2024 ja kasvust vs ajalooline tipp, eriti jätkusuutlikust kõrgepalgalisest ja kõrge lisandväärtusega kasvust on veel selgelt liiga vara rääkida ühe kuu okeide tulemuste peal. On siin listitud mõni sektor põhinimekirjas, millel oleks siseturust sõltumatu oluline, äkki osalt veel avastamatagi kasvulugu ees või lootust niimoodi ülespoole üllatada, peale HAE (eelkõige Skeleton (ei oma))? Kv ka mingi maani, kuigi siin vinduva tausta ja välisinvestorite pigem lahkumise taustal erilist hinnakasvu ikkagi raske näha. Siin ikka kuidagi väga hetkel poppide lainetena käivad asjad ja ikka minevikku vaatavalt. Viimase paari aasta giraaf ja kasum ja sõidame! ükskõik kui ajutine see ka pole.
Ennustused tehakse ikka konkreetse ajahetke turu prognooside pealt ja oluliselt hiljem sõnastas ka tol hetkel levinud turu worst case stsenaariumi hr Arakas Investeerimisfestivalil 2022, et 4% Euribor tõmbaks EU majanduse umbe, üle kahe pigem ei lähe. Tundus ulme IPO ajal aastal 2021, Euribor oli siis veel sügavas miinuses.. Et tsüklilised majandusharud nagu küllaltki commodity taoline kv arendus on tsüklilised, ei tohiks ka kellelegi üllatusena tulla, et ärimahud kõiguvad 0 lähedalt üle 5k ühikuni Eesti peale kogu turul, keskmiselt vast 2-2,5k, ka arusaadav, kehval ajal jäävad nt 1k-1,5k vahele kogu riigi peale. Ka kõik standard.
Kehval ajal müügiperiood on pikem, intressid võivad langusfaasi alguse poole kõrgemad olla, müügimahud väiksed, ilmselgelt kahjum ongi sektori paratamatus sellisel ajal. Venib arenduse omakapitalikihi tagamata laenu laadne toode 12-15% intress + euribor varasemast oluliselt pikemaks, siis ilmselgelt mõjutab joonealust väga olulisel määral. Kas siin võrreldes teiste, nt Arco, Liveni ja teistega on kasum-kahjum väiksem, seda võiks juba mõni valdkonna tundja täpsemalt öelda. Kas ja mis määral selles kapitalikihis oli ka seniste osanike laene, ei tea ja võib-olla kõige tähtsam ei olegi, pigem oli see kõikidele arendajatele standard küsimus ära lahendada. Kas suudeti turu vajadusi täpsemalt või kehvemini tajuda, paremini/kehvemini rahastada ja müüa? Esmapilgul 2023 aasta tulemused ehk suures osa 1+ aasta varem lukku pandud tulemused annavad kindlasti põhjust küsimusi küsida küll ja ehk keegi vastab ka.
Pole mingit possi, seost ega huvi Hepsori aktsia vastu.
Osalt võis ka küss IPO hinnastamises olla. Rohkem tsükliliste varade tsüklitipu kordajad kipuvad ka 3-8x kasumit vahele jääma. Tooraine laadsemates sektorites seda enam. Pead arvestataval tasemel olema enivei, et mängus olla ja sinna jääda, aga edasi eristuda küllaltki võimatu. Ekstreemseim keiss vast isegi laevandus, näiteks Maersk.
Maerski kvartalikasumid viimastel aastatel, viimase aastakümne suurim osa kasumist tuli 2 aasta jooksul ja kõrgeima kasumi hetkel oli PE suurusjärgus allpool 2 taset. Tooraine võlud ja valud.. Võib-olla tuldi liiga kõrgelt hinnalt börsile Hepsori puhul tsüklitipu kasumi kordajate mõttes? Heal ajal kiiret kasumikasvu oli lihtne maha müüa. Võib-olla tõesti suuremate arenduste omakapitalikihti allutatud laene ka kaasata avalikult võiks teema olla? kui keegi veel tahab?
Posti point aga hoopis teine. Tulevik vs minevik. Kas ja mis sektoritel on ohtu Hepsorit Eestis järgi teha või hoopis positiivselt üllatada?
Roheelekter selgelt juba lahti rullumas, aga Q4-Q1 oodatakse ikkagi rasvaseid rahavoogusi mikskipärast tuulelt. Samas tuul on üks ekstreemsemaid tooraineid: kaugele transportida ei saa, salvestada ei saa ja tootmismahud headel tootmisoludel koos muude pikalt ette müüdud (tuum ja sõbrad) ja olematute püsikuludega variantide kõrval nagu hüdro ületavad juba oluliselt tootmismahte tihti regioonis. Eestis tuule tootmisvõimsus juba ligi 0,8GW, Leedus õige pea 1,8GW Kelme parkide valmimise järel ja ka keskpäraste tuuleolude korral lahmab 1,7GW tasuta tuult Skandinaaviast peale kui juhtmed püsivad ankrute eest ära. Tolpanvaara võib maha kanda, Soomes tuulisel ajal hind ei taastu enam.. Kui siinkandis üle 40% nimivõimsusest töös, siis ka Q4-Q1 on hind olematu, kui alla 20-30%, siis võib, aga ei pruugi kallis olla. Allahindlus meeletu ja järjest suuremaks läheb vs keskmine hind, igal pool tuleb tootmist üüratult juurde. Solar on veel tuul kuubis, võimsuste lisamine veel megaodav ka ja sellist kasvu pole vist kõigi toorainete peale ajaloos kunagi olnud, kümneid protsente aastas miinimum, Läänemere regioonis koos Saksamaaga kaugelt üle 20GW lisaks aastas niigi ületootmise ja 0 hindade taustal. Täispekkis ületootmiseks läheb... ja kui veel tuult ka veidi puhub, näiteks eriti kevadise suurvee ajal...
Aga ega panganduse kuldaeg hakkab ka läbi saama. Samamoodi tooraine täna nagu vask, elekter, kanalisatioon või telekom, aga erinevalt 5 aasta tagusest ajast pole enam ainult üks väike kohalik suurte laiskade poiste turgu nillimas. Päriselt konkurents alles algamas ja euribor krahhimas, võib perfektne torm tulla sektoorale. Konsensus ootab aasta pärast 1,8% Euribori, aga ei oodanud ka nelja ja ootas aasta lõpuks 3% taset, järjest rohkem räägitakse 0% juurde kukkumisest. Pankade endi marginaalid ka kukkumas, 5 aasta tagasi oli kodulaenu marginaal 1,9-2,3, paar tagasi 1,6-2 vahemik, täna saab ka 1,4% kandist kätte. Võrdluseks Soome turu põhi oli isegi allpool 0,8% aastas ja seda 0 eurobori ajal 2021:
Soome ajalooline keskmise kodulaenu intress, Statista andmetel.
Nii odavaks siin ei lähe, aga selgelt oluliselt allapoole ruumi on rohkem kui küll ka varasema 1,9-2,3 vahelt tänase 1,4-1,7% vahele kukkumise järel "paremate klientide" näitel ka tänastelt tasemetelt. Eks igaüks võib kodulaenu kalkulaatoriga numbreid võrrelda, mis saab nt 1,9% +4,1 Euriboris maksest aasta tagasi kui saab marginaali näiteks 1,5% ja Euribor kukub turu oodatava 1,8%, 1% või ka parima/halvima variandi ehk 0% juurde... Ütleme nii, et vastus ei ole intressitulude mõne protsendiline langus, vaid võib panga aktsionäride vaatest ka pikalt üle 50% olla kodulaenu puhul. Ilmselgelt ka finantseerimiskulud langevad, kindlasti saab ka töötajaskonda õhemaks lihvida jne. Rasvase kasumiga kasvuloost võibki saada Euroopa kombel alla 10% ROE'ga sektor nagu ta igal pool päris konkurentsiga turgudel ongi. Eks äriklientide intressitasud langeks selle stsenaariumi korral samuti vähem ja täiesti hull poleks, aga 2020-21 aasta kasumid võivad vabalt tagasi tulla. Soome börsi pankade
Eks neid näiteid on veel, Infortaril enam pole midagi portus üles hinnata, Merkol mõneks ajaks, mõneks aastaks veel on, aga ka tänased kasumid on hetkel rohkem ajutist masti pigem. Ekspordi kasvust suuri järeldusi veel ei teeks, 2022 tase oli üle €21B, täna hea kui €18b tuleb 2024 ja kasvust vs ajalooline tipp, eriti jätkusuutlikust kõrgepalgalisest ja kõrge lisandväärtusega kasvust on veel selgelt liiga vara rääkida ühe kuu okeide tulemuste peal. On siin listitud mõni sektor põhinimekirjas, millel oleks siseturust sõltumatu oluline, äkki osalt veel avastamatagi kasvulugu ees või lootust niimoodi ülespoole üllatada, peale HAE (eelkõige Skeleton (ei oma))? Kv ka mingi maani, kuigi siin vinduva tausta ja välisinvestorite pigem lahkumise taustal erilist hinnakasvu ikkagi raske näha. Siin ikka kuidagi väga hetkel poppide lainetena käivad asjad ja ikka minevikku vaatavalt. Viimase paari aasta giraaf ja kasum ja sõidame! ükskõik kui ajutine see ka pole.
1 Like
Madise pikki kommentaare alati huvitav lugeda.
Hepsori probleem on algusest peale olnud arrogantsed prognoosid kuni lõpuks said ise ka aru, et prognoosidest tuleb loobuda.
Ja edasi kasumi kanaliseerimine ehitajasse, vähemusosanikesse ja teab kuhu veel ehk tüüpiline kelkijate seltskond suhteliselt nõrga ajaloolise kogemusega. Juhtimiskvaliteedi oluline langus majandustingimuste ootuspärases kehvenemises (või selle algusest peale madala kvaliteedi väljatulek), vähene ettevalmistus selleks ja börsil olemiseks üleüldse. Ainus asi mis ette valmistati, oli börsile tulla nii kõrge valuatsiooni pealt, et ei peaks kuigi suurt osa ettevõttest käest andma. Selles tuleb neid küll tunnustada.
Ok, jah, olud on olnud ehk üle ootuste kehvad aga nii on olnud ka Hepsori juhtimine ja sisulisest tööst aktsionäride teavitamine. Nõukogu esimees ei vaevunud viimasel üldkoosolekul osalemagi, üks tuumikaktsionär hakkas aktsiaid müüma, ühtegi ostu pole toimunud jne. asjaolud, mis kõigil vast teada.
Aga ma lõpetan Hepsori "bashimise" abesiki meeleheaks, sest mine tea, äkki ongi pöördepunkt. Eks nad püüavad oma oskuste piires kõigest väest ma arvan, iseasi kas väikeaktsionäri huvide eest seistes.
Hepsori probleem on algusest peale olnud arrogantsed prognoosid kuni lõpuks said ise ka aru, et prognoosidest tuleb loobuda.
Ja edasi kasumi kanaliseerimine ehitajasse, vähemusosanikesse ja teab kuhu veel ehk tüüpiline kelkijate seltskond suhteliselt nõrga ajaloolise kogemusega. Juhtimiskvaliteedi oluline langus majandustingimuste ootuspärases kehvenemises (või selle algusest peale madala kvaliteedi väljatulek), vähene ettevalmistus selleks ja börsil olemiseks üleüldse. Ainus asi mis ette valmistati, oli börsile tulla nii kõrge valuatsiooni pealt, et ei peaks kuigi suurt osa ettevõttest käest andma. Selles tuleb neid küll tunnustada.
Ok, jah, olud on olnud ehk üle ootuste kehvad aga nii on olnud ka Hepsori juhtimine ja sisulisest tööst aktsionäride teavitamine. Nõukogu esimees ei vaevunud viimasel üldkoosolekul osalemagi, üks tuumikaktsionär hakkas aktsiaid müüma, ühtegi ostu pole toimunud jne. asjaolud, mis kõigil vast teada.
Aga ma lõpetan Hepsori "bashimise" abesiki meeleheaks, sest mine tea, äkki ongi pöördepunkt. Eks nad püüavad oma oskuste piires kõigest väest ma arvan, iseasi kas väikeaktsionäri huvide eest seistes.
"Hepsorit teha" võiks kujuneda Eesti tulevast majanduslangust kirjeldavaks sünonüümiks!
Kuigi ka halb reklaam on siiski reklaam...
Kuigi ka halb reklaam on siiski reklaam...
1 Like
Hepsor müüs (koos laenudega) Lembitu tänava hotellikinnistu.
Ühte pidi näitab see, et likviidsus oli madalaks vajunud ja ei jõutud enam laene ära teenindada. Samas oli see ikkagi nagu kroonijuveel oma asukohalt. Veel natuke ja oleksid langevad intressid lepingutesse sisse jooksnud ja oleks suutnud edasi hoida?
Eks see kinnistu on nagu kuum kartul läbi aegade erinevatest kätest läbi käinud, meenub näiteks Luman oma vangerdustega ja ka Meidla ise. Äkki see Meidla nüüd kaob kogu Hepsorist tasapisi ja taandubki Eesti ärimaastikult kuhugi Aafrikasse? Kindlasti oli ka tema heakskiit sellele müügile.
Kritiseeriks tehingukorraldust - jälle mäng omade vahel. Selline kinnistu tuleks müüa avalikul oksjonil aga ega noh Hepsori väikeaktsionäride huvide eest selles ettevõttes ükski nõukogu liige ei seisa nagu ajalugu näitab paraku.
Kokkuvõttes selline no event, ootuspärane igas mõttes. Vaba raha otsakorral see on bilansist kaugele näha. Ja samas null huvi turuhinda teada saada, null huvi/võimekust ise arendada, mängud tagatubades nagu Eesti “ärimeestele” kohane. Börsile see vast kohane siiski ei ole, seda näitab ka vahepeal tehtud uus hinnapõhi.
2 Likes
Uurimistöö käigus selgus muide, et paljud Meidla ettevõtted pole oma aruandeid korralikult/tähtaegselt esitanud. Miks see mind ei üllata? Uus “ärieliit” ikkagi, kohati hullem kui 90ndad.
4 Likes
sigala
Sul on õigus, minu administratiivne võimekus on selline, et olen suutnud 10-aasta jooksul umbes 3-4 korda õigeaegselt oma telefoniarve maksta.
Investorina pole pidanud ka eriti elus admin asjadega kokku puutuma.
3 Likes
Oeh kas see on siis tõesti asi, mille üle uhke olla?
Äkki võiks areneda ja ennast parandada, hakkaks äriasjad ka paremini minema?
Teatud boheemlus ja maailmaparandamine võib küll äris eristumisele kaasa aidata, aga korrektsus ja realism on ka vajalikud, muidu ei võta sind keegi tõsiselt. Eriti ebaeetiline on kui kõik toimub teiste või laenurahaga, vastutus kaob.
3 Likes
Rumalus (jaburalt suurte riskide võtmine, suutmatus oma tegemisi automatiseerida) ja lohakus (reeglitele vilistamine) on päris ohtlik kombinatsioon.
1 Like
Eks aruannete esitamata jätmistel on omad põhjused. Heas valguses see ettevõtte omanikku/juhatuse liiget igatahes ei näita. Ja ju on Lauril raha veel liiga palju alles, et tahab trahve maksta.
2 Likes
Kahju jah, et Hepsor selliste teemadega rikutud.
Ma ka alguses uskusin, et ehk tuleb teine a la Merko börsile.
Täna veel ka uudis, et Hepsor mingi turumanipulaatori küüsi sattunud. No seda õnnestunuks küll vältida, kui tuumikomanikud oma ostuordereid pidevalt sees hoidnud oleks.
2 Likes
Citify.eu andmetel müüs Tallinnas enim uusi kodusid neljandas kvartalis Hepsor, kogu aasta tulemuste põhjal on pealinna uute kodude müügiedetabeli eesotsas Bonava, Liven ja Merko.
Notaritasude märkimisväärne tõus võib ka kinnisvaraturu peatada, ilmselt tehaksegi praegu palju tehinguid enne ja ette ära.
Uuel aastal Hepsori teemas kuidagi eriti vaikne?
Tahaks sellist 2021/22 aasta stiilis kiitlemist vahelduseks lugeda, muidu
keri selleks kogu aeg tagasi ja tagasi.
2 Likes
ÄP tegi loo Hepsorist: Suure säraga börsile tulnud kinnisvarafirma istub kolmandat aastat punases. “Investor ei saa enam aru, mis seal sees toimub.”
Üldine hinnang artiki alusel olemasolevatelt ja teemat kommenteerinud investoritelt, et ega näe põhjust juurde osta, aga põhjast müüma ka ei hakka. Liigitunud kõrge riskiga aktsiate hulka.
Siiski siit loost saab Laksilt vastuseid küsimustele, mis siit foorumistki läbi käinud. Mu meeles on mitmed vastused siiski pigem liiga üldised Laksilt ega kõla veenvalt.
3 Likes
Aktsia hinna võib tühjaks lasta kõige efektiivsemalt nii, et ettevõte ei kommunikeeri oma tegevusest investoritele. Antud juhul võib ju väita, et “on ju kõike piisavalt kommunikeeritud”, aga kui aktsia hind järjepidevalt liigub allamäge,siis ilmselgelt ei ole piisavalt piisavust.
Miks eelistab börsiettevõte ühte ehitusettevõtet - vastust teame niigi - sest omanikud kattuvad. Kuidas sellisel juhul tagatakse parim ehitushind? Selgitus, et “uskuge mind, hind vastab turuhinnale” ei ole mingi selgitus. Väide, et Eestis ei ole Mitt&Perlebachile ühtegi alternatiivi on eksitav.
Fantaseerime, mis sellise tegevuse eesmärk on? Kas on võimalik, et plaan on koorida investoritelt 2 nahka - esimene kord IPO-ga ja teine kord kui ettevõte viiakse börsilt ära? Ennustus on tähedesse kirjutatud, elame näeme.
See kõik võtab hästi kokku selle, mis on Balti börsil halvasti - eelkõige väike turg, mis väljendub vähestes artiklites ja analüüsides, eesti investorite tohutult rahumeelne talumisvõime. Pakuks, et USA börsil juba advokaadibürood koguksid investoreid, kelle huvid on kahjustatud ja et esitada massihagi.
14 Likes
Proovige hetkeks kujutleda, mis toimuma hakkaks, kui mõnel päris-börsil noteeritud päris-ettevõtte juhtkond kvarataliaruandes deklareeriks, et “kuivõrd me oma tegevusvaldkonna turul toimuvast enam aru ei saa, oleme me otsustanud lõpetada finantsprognooside tegemise”… 
14 Likes