Kinnisvara teema all (loe siin) läks päris tõsiseks arutuseks teede seisukorra üle ja ega seal midagi kiita pole. Pigem küsimus - kuidas olukorda paranda?
Üleriigiline automaks on hea idee. Kodu-töö sõit on mul Männiku ja Tondi teedel. Jubeeee! Svammist hammaste vahel ka enam ei piisa. Tondi eriti. Seal pandi ju paar kuud tagasi 30 märk ülesse, et mõni mees silda alt ära ei sõidaks. Paistab, et linnaisad sõidavad teist teed mööda.
proovisin otsida aga leidnud :kuhu läheb laekunud kütuse aktsiis?
On selle kohta üldse infot ?
On selle kohta üldse infot ?
Mina olen ikkagi seda meelt, et teedeehituseks peaks raha tulema kütuseaktsiisist. Uue maksu kehtestamine olukorras kui praegune maks lihtsalt sihtotstarvet ei täida, on mõttetu. Administreerimiskulud jne. Pealegi, bensiiniaktsiis võtab raha minu meelest suhteliselt õiglaselt - kes sõidab rohkem ja suurema / raskema autoga (st, kulutab rohkem teesid), maksab ka rohkem. Ja seoses euroliiduga tõuseb kütuseaktsiis nagunii veel. Nii et uuel maksul puuduks küll mõte minu meelest. Seda enam, et arvestatava summa kogumiseks peaks see maks olema neljakohaline number. Ja siis tuleks hulk pensionäre jälle seletama, et nende Moskvich seisab 360 päeva garaazhis. Ja siis peaks neile kompenseerima seda maksu. Jne jne. Ei aitäh, piisab juba olemas olevast maksust küll.
Lfc, asi ongi selles, et kütuseaktsiis läheb lihtsalt sinna, kuhu valimistel lubatud.
Lfc, asi ongi selles, et kütuseaktsiis läheb lihtsalt sinna, kuhu valimistel lubatud.
Kuulasin üht saadet kus soome teedeehitusspetsialist väitis ,et neil vahetatakse hiljemalt 7-8 aasta tagant teekate välja.Meil on enamus katteid vanemad kui 25 aastat.
Samas on Tallinn-Tartu maantee peal üsna värskeid lõike (2-3) aastat, millel sõitmine pole enam kuigi mugav. Seetõttu seda aluskatte ebakvaliteetsuse juttu usun täiesti.
Valimised läbi - teedeehitus unustatud.
Ei tea miks lamellkummid kuidagi meie teedele ei sobi!?!?!?
Saan aru, kui Norra mägedes tuleb kettidega sõta, pealegi rikas riik - pole teedehituse eelarvega probleemi.
Aga EV on valdavalt sileda maastikuga ja on hädasti vaja naelikuid - milleks?
Olen Nõuk. ajal siledate suvekummidega talvel sõitund - polnud häda midagi, aga kobedamad avariid sai ikka suvel kuiva asfaldiga tehtud :)
Ei tea miks lamellkummid kuidagi meie teedele ei sobi!?!?!?
Saan aru, kui Norra mägedes tuleb kettidega sõta, pealegi rikas riik - pole teedehituse eelarvega probleemi.
Aga EV on valdavalt sileda maastikuga ja on hädasti vaja naelikuid - milleks?
Olen Nõuk. ajal siledate suvekummidega talvel sõitund - polnud häda midagi, aga kobedamad avariid sai ikka suvel kuiva asfaldiga tehtud :)
Maanteeremont on ooper omaette. Võimalik, et see kraav, mis mõnele poole teetammi ja põllu vahele uudse tehnoloogia järgi kaevatakse, kaitseb teed parmini, kuid inimestele (ja autodele) tagajärjed tunduvalt hullemad, kui peax olema vajadus vastutuleva auto eest kõrvale keerata või lihtsalt tukk peale tuleb.
A ärge lisaks kütuseaktsiisile jah muid makse igaks juhuks tahtke. Muidu on nii, et valimistel lubatud patta lähevad ka automaks, saastemaks, teekasutusloamaks, ristmikuületusmaks, transpordivahendi kasutamise maks jamaeiteamismaksveel.
A ärge lisaks kütuseaktsiisile jah muid makse igaks juhuks tahtke. Muidu on nii, et valimistel lubatud patta lähevad ka automaks, saastemaks, teekasutusloamaks, ristmikuületusmaks, transpordivahendi kasutamise maks jamaeiteamismaksveel.
Seda et yks kord Rootsis reisil olles juhtusin pealt nagema kohalikku maantee ehitust.Protsess oli midagi taolist umbes,pead ei v6i anda,k6igepealtoli mingi tohutust graniitkaljkude maeahelikust siht labi raiutud.Siis oli see sama graniit ,ma ei tea kas siis kohapeal v6i t6enaolisemalt kusagil tehases tehtud killustikuks ja see oli siis nagu k6ige alusp6hi.Siis tuli liiv ja mingi teistsugune killustik.Selle peal omakorda betooni valu (umbes 25 cm).Betooni sees oli vaga korralik raudarmatuur,ning siis ma ei maleta kas tuli nyyd sellepeale kohe asfalt v6i oli seal veel mingi kiht midagi.No minu m6istus ytleb et see tee ei vaju kyll kusagilt lohku.Kas meil ei saaks niimoodi ehitada v6i ma olen peast segi lainud??T6enaolisem argument on selle vastu ,et see on tohutult kallis.Ma t6esti ei tea palju selline kilomeeter teed maksab,aga kaldun olema seisukohal ,et parem sada meetrit korralikku teed kui et kilomeeter sitta.
teine asi tuli veel meelde.S6ber kais Hispaanias.S6itis seal ringi mingites vaikestes magikylakestes ja igas kolkas oli ideaalne asfaltee.Kysis siis kohalike kaest ,et kust teil riigil niipalju raha ,et igasse kylla nii korralikud teed on ehitatud.Ning kylamehed pajatama,et vaata pojake 10-15 aastat tagasi polnud meil siin mingeid asfaltteid,aga siis astus Hispaania EU-sse ja vastavad ametnikud tegid vastavad projektid ja taotlused ja raha eraldati selleks ettenahtud fondidest .Ma olen vist pisut naiivne ,aga ma naen siin omaarust Eesti v6imalust omakorda?
maidre,
Portugaliga oli sama lugu ... pärast EUsse astumist läks teeehitus hirmsa hooga lahti!
Portugaliga oli sama lugu ... pärast EUsse astumist läks teeehitus hirmsa hooga lahti!
To Stocker - mina küll ei kavatse maksta selle eest, mida riik niivõinaa peaks garanteerima. Ka minu tööle-kodu teekond kulgeb mööda Männikut. Vist oli see Jaanuaris, kui mingid tee-ehitajad lappisid seal ühte suuremat auku. On ikka lambad, väljas 20 kraadi külma ja nemad lapivad. Tänaseks on see auk jälle täies õõnsuses järgmisi ohvreid ootamas. Nüüd sõidan mööda Vabaduse pst'd.
Krt, ma ei mõista. Kui täna teedesse ei investeerita, siis järgmisel aastal on asi ju täiesti käest ära. Olen võibolla paranoiline, kuid minuarust on see sulaselge riiklik pettus. Kaks markantset skeemi:
1) Mida vähem riik toetab teede-ehitust, seda suuremad tulud on autoremondi firmadel. Seda rohekm ostetakse uusi autosid, et pikemalt vastu pidada. Suureneb laenamine jne jne.
Analoog:
2) Mida vähem riik motiveerib ühiskondlikku julgeoleku teenistujaid (politsei, pääste, vältimatu abi), seda suuremad on kahjukindlustajate sissetulekud. Kuidas? Sest seda enam nõuavad pangad, et inimesed oma vara kindlustaksid ning seda rohkem inimesed oma vara ja elu ka iseseisvalt kindlustavad. Võib mõelda, et seda enam teevad kindlustused ka väljamakseid, kuid kui ei oleks ohtu, ei oleks ka põhjust ennast kindlustada. Miski peab andma põhjuse.
Olen öelnud varemgi: "Tänapäeval seisab riik ühel jalal." See on turumajandus, ehk teisisõnu raha.
Krt, ma ei mõista. Kui täna teedesse ei investeerita, siis järgmisel aastal on asi ju täiesti käest ära. Olen võibolla paranoiline, kuid minuarust on see sulaselge riiklik pettus. Kaks markantset skeemi:
1) Mida vähem riik toetab teede-ehitust, seda suuremad tulud on autoremondi firmadel. Seda rohekm ostetakse uusi autosid, et pikemalt vastu pidada. Suureneb laenamine jne jne.
Analoog:
2) Mida vähem riik motiveerib ühiskondlikku julgeoleku teenistujaid (politsei, pääste, vältimatu abi), seda suuremad on kahjukindlustajate sissetulekud. Kuidas? Sest seda enam nõuavad pangad, et inimesed oma vara kindlustaksid ning seda rohkem inimesed oma vara ja elu ka iseseisvalt kindlustavad. Võib mõelda, et seda enam teevad kindlustused ka väljamakseid, kuid kui ei oleks ohtu, ei oleks ka põhjust ennast kindlustada. Miski peab andma põhjuse.
Olen öelnud varemgi: "Tänapäeval seisab riik ühel jalal." See on turumajandus, ehk teisisõnu raha.
Siin inimesed paistavad teadvat põhjuseid.
Keegi seda keemiat/soola ka tunneb mida talvel linnatänavatele valatakse? Kuidas on see võimalik, et teed on märjad isegi kui väljas on 10-15 kraadikest külma? Ei mõista. Mul lagunes garaazi betoonivalust põrand 3 aastaga ära tänu sellele soolale (NB kütmata ruum).
Käisin üleeile perega jalutamas. Minun suureks üllatuseks oli väga paljudes kohtades nn. asfalt täiesti pude ja pehme nagu liivakivi?
Täiesti käsitlematu.
Keegi seda keemiat/soola ka tunneb mida talvel linnatänavatele valatakse? Kuidas on see võimalik, et teed on märjad isegi kui väljas on 10-15 kraadikest külma? Ei mõista. Mul lagunes garaazi betoonivalust põrand 3 aastaga ära tänu sellele soolale (NB kütmata ruum).
Käisin üleeile perega jalutamas. Minun suureks üllatuseks oli väga paljudes kohtades nn. asfalt täiesti pude ja pehme nagu liivakivi?
Täiesti käsitlematu.
TNT - kohtu laks.
Paar aastat tagasi sattusin sellisesse EU kanditaatriiki nagu Malta. Seal ei ole ei naelkumme ega soola. Huvitaval kombel ei ole seal ka eriti teid. Need mis on, koosnevad eranditult löökaukudest. Teed näevad välja nii nagu keegi oleks neid pommitanud, et trantsport täielikult halvata? Nüüd vist Malta ka EU.
Tuleks kokku panna grupp teadureid/spetsialiste kes uuriksid mis tüüpi teed (mis koostisega) eesti vahelduvale põhjale sobiksid, nagu EU riikides tehakse. Hetkel "taotakse" raha lihtsalt sisse et ehitame samas vaimus pidevalt edasi küll korras püsib, nagu näha see variant ei tööta. Samas teedeehitajad siinkandis ei ole ka just kuigi professionaalsed.
Ei ole halbu töölisi, vaid ülemused on kehvad. Paistab, et kontroll on nõrk järelvalve osas. Kui ikka teedeehitajale tampida, õigeid võtteid ja ta tunneb, et ora ...es, küll siis tulema hakkab. Samas on ajastus vale. Kevadel hakatakse raha otsima, suvel saadakse, sügisel või sügis-talvel ehitatakse. Ei ole nagu normaalne. Samas on ehitajal kiire ja tulemused poole aasta pärast teada.
Kui ikka aluspadja tihendamisel nõutakse kuskil 10 cm korraga, aga tegelikult tehakse 25-30 cm, siis on selge, et varsti rööpad sees. Raudbetoonkiht on vajalik, kuna tedaupärast paljas betoon võtab vastu ainult survejõudu, kui tekivad nihke- või tõmbejõud ( aluspadja korratu valmistamine ja kevad), siis võtab selle vastu armatuur. Ei ole teedemeister, aga ainult survejõule teedel panustada on naiivne.
Kui ikka aluspadja tihendamisel nõutakse kuskil 10 cm korraga, aga tegelikult tehakse 25-30 cm, siis on selge, et varsti rööpad sees. Raudbetoonkiht on vajalik, kuna tedaupärast paljas betoon võtab vastu ainult survejõudu, kui tekivad nihke- või tõmbejõud ( aluspadja korratu valmistamine ja kevad), siis võtab selle vastu armatuur. Ei ole teedemeister, aga ainult survejõule teedel panustada on naiivne.
jurmala, aga miks siis rööpad tekivad just talvel ja kevadel? Suvel kui päike kütab asfalti pehmeks peaks just kehv aluspõhi rööpaid põhjustama, aga seda ei juhtu. Seevastu sügisel, kui naelkummid alla pannakse hakkavad teele tekkima kulunud vööd ning õhk on musta pigitolmu täis. Pakun, et naelkummid freesivad asfalti pealispinna karedaks ning pidev jäätumine ja sulamine murendab pealiskihti.
Ka lamellide müüjad räägivad sama juttu - kõige rohkem kuluvad kummid sügisel ja talvel, kui asfalt on nalekummide kasutajate poolt karedaks sõidetud.
Mina igatahes pooldan naelkummide keelustamist. Ise sõitnud 3 aastat lamellidega (samad lamellid). Pidamine on täiesti korras ja paremgi kui mõnel 2 aastat vanal naelkummil.
Ka lamellide müüjad räägivad sama juttu - kõige rohkem kuluvad kummid sügisel ja talvel, kui asfalt on nalekummide kasutajate poolt karedaks sõidetud.
Mina igatahes pooldan naelkummide keelustamist. Ise sõitnud 3 aastat lamellidega (samad lamellid). Pidamine on täiesti korras ja paremgi kui mõnel 2 aastat vanal naelkummil.
Rööbastest teedel. On keegi sõitnud Poolas? Sealseid rööpaid annab alles aga imestada - sõidad nagu pesulaual. Teadupärast on aga selles riigis naelkummid keelustatud. Seega on need vaod kõike muud kui naelade tekitatud. See on ikka aluspõhja mitteadekvaatsus teel liikuvale massile ja ei midagi muud.
hmm, olen kuulnud väidet, et tln-trtu teekonnal võtab naelkumm keskmiselt 1kg asfalti kaasa...