innar,
oskad sa mõnd ettevõtet nimetada, kes 2 aastase töötamise eest oleks nõus õppemaksu kinni maksma? Ja siis ehitada sellele üles kogu haridussüsteem??? Ema-isa firma ei loe!
Ja kui palju meil on erainstituute-uuringukeskusi? Get real!
a) IT 3 bak. maksab 6*1000 + 120*650 + pudipadi = ~85k, hetkel on taolisi kuulutusi vist tõesti ainult 2, kes pakuvad taolist stipendiumit b) uuringukeskusi-muidugi pole piisavalt stabiilse süsteemi jaoks, aga see on juba teine probleem (ja 0 neid ka ei ole)
Kui neid pole piisavalt stabiilse süsteemi jaoks, siis pole see ju mitte süsteem, vaid aktsepteeritud erand, mida saab kasutada nii ehk naa. Ka praegu.
Aga lihtsalt, huvi mõttes, palun too kasvõi mõned näited, milliseid erainstituute-uuringukeskusi silmas pidasid. Oleks selgem edasise arutelu tarbeks.
Aga lihtsalt, huvi mõttes, palun too kasvõi mõned näited, milliseid erainstituute-uuringukeskusi silmas pidasid. Oleks selgem edasise arutelu tarbeks.
nt egeeninc.com
Kui enamus inimesi saab kõrghariduse tasuta siis pole sellisel üldrahvalikul rahakogumisel väga mõtet. Ainult siis oleks, kui tasuta kõrghariduse jagamist kõvasti vähendataks või üldse kaotataks.
Mina isiklikult olen igal juhul tasuta kõrghariduse poolt, seega ei näe kogu süsteemil mõtet.
Mina isiklikult olen igal juhul tasuta kõrghariduse poolt, seega ei näe kogu süsteemil mõtet.
Minu eelmine tööandja kasutas nii minu kui ka mitmete teiste töötajate täiendavaks motiveerimiseks ja tööl hoidmiseks järgmist skeemi:
kogu minu õpingute kulu tasutakse lepingu alusel, millest johtuvalt mina võtsin kohustuse töötada nende heaks x+1 aastat. x=võrdub õpinguaastate arv, mille minu tööandja minu eest tasus. Täiendav klausel oli see, et kui lahkun varem kui x+1 aasta jooksul selle tööandja juurest, siis kohustun jäägi kompenseerima (kui jääb minu poolelt lepingut nö aasta võrra täita, siis selle võrra maksan ka kompenseeritud õpingute arvelt tagasi).
Nii muuseas juhtuski, et lahkusin varem ja maksin tagasi. Aga tõesti oli üldiselt tegemist motiveeriva ja mõistliku meetmega tööandja poolt, olen seda organisatsiooni alati valmis kõikidele tööandjaks soovitama.
kogu minu õpingute kulu tasutakse lepingu alusel, millest johtuvalt mina võtsin kohustuse töötada nende heaks x+1 aastat. x=võrdub õpinguaastate arv, mille minu tööandja minu eest tasus. Täiendav klausel oli see, et kui lahkun varem kui x+1 aasta jooksul selle tööandja juurest, siis kohustun jäägi kompenseerima (kui jääb minu poolelt lepingut nö aasta võrra täita, siis selle võrra maksan ka kompenseeritud õpingute arvelt tagasi).
Nii muuseas juhtuski, et lahkusin varem ja maksin tagasi. Aga tõesti oli üldiselt tegemist motiveeriva ja mõistliku meetmega tööandja poolt, olen seda organisatsiooni alati valmis kõikidele tööandjaks soovitama.
kui otsustame, et haridus peaks täies ulatuses olema solidaarsuse printsiibi alusel kõikide maksumaksjate maksude kaudu olema hüvitatud, siis nii tuleks ka öelda. st tähendab tänase (ja järgmise 50 aasta) iibe valguses olulisi korrektuure senises maksupoliitikas. kui otsustame sama nii üldhariduse (mille osas olen nõus), kõrghariduse ja tervishoiu vallas (et nendes kolmes valdkonnas täiendavat omaosalust kodanikelt ette ei näe), siis tähendab see ainuvõimalikult sotsiaalmaksu korrektuuri 3-4% võrra ülespoole ja tulumaks tuleks tagasi keerata 26% peale. See on muuseas äärmiselt lihtsustatud arusaam, aga riigi ökonoomikast mingitki ülevaadet omadest tuleb mõningad miljardit igal aastal täiendavat raha juurde leida.
Kui valija otsustab, et sellised riigi ja kodaniku koostöömehhanismid ei ole vastuvõetavad, riigipoolset säästmise ja investeerimise soodustamist selle ja sarnaste meetmetega (miks mitte individuaalne tervishoiukonto, kuhu saavad inimesed ise panna, liigub ka nende ravikindlustuse makse 75% ulatus, ülejäänud läheb solidaarsusfondi ja kokkuvõttes liigub raha koos haigega), siis tuleb see meil solidaarselt kinni taguda. See, kas see on mõistlik teguviis või mitte, oleneb juba maailmavaatest.
Kui valija otsustab, et sellised riigi ja kodaniku koostöömehhanismid ei ole vastuvõetavad, riigipoolset säästmise ja investeerimise soodustamist selle ja sarnaste meetmetega (miks mitte individuaalne tervishoiukonto, kuhu saavad inimesed ise panna, liigub ka nende ravikindlustuse makse 75% ulatus, ülejäänud läheb solidaarsusfondi ja kokkuvõttes liigub raha koos haigega), siis tuleb see meil solidaarselt kinni taguda. See, kas see on mõistlik teguviis või mitte, oleneb juba maailmavaatest.
Ja tuletan veel ühte asja meelde - täna maksavad 55% tudengitest enda kõrghariduse eest ise.
Kõrgharidus on tasuline igatepidi - küsimus on lihtsalt selles, kuidas see raha kõrghariduse finantseerimiseks liigub. Kas ta liigub koos tudengiga, kas liigub mingi õppeosakuna, kas liigub tsentraalselt juhuslike poliitiliste otsuste alusel - need ongi reaalsed valikud.
Kõrgharidus on tasuline igatepidi - küsimus on lihtsalt selles, kuidas see raha kõrghariduse finantseerimiseks liigub. Kas ta liigub koos tudengiga, kas liigub mingi õppeosakuna, kas liigub tsentraalselt juhuslike poliitiliste otsuste alusel - need ongi reaalsed valikud.
Teeks ühe pisikese, kuid väga olulise märkuse - tänasel päeval reklaamivad pangad õppelaenu kui soodsat pikaajalist tarbimislaenu, oluline, et sa võtaks ja maksaks intressi. Seega kui leitakse, et 55% üliõpilastest omavad õppelanu peab selgelt eristama, palju neist seda sihtotstarbeliselt kasutavad.
Samas ma ei saa aru, kuidas sotsmaks praegusel kujul (või isegi selle tõstmisel) parandab hariduse rahastamist. Või miks räägitakse tulumaksu tõstmisest 26%-ni, kui üks peamisi postulaate on vähenev rahvaarv. See peaks omakorda ahvatlema tõstma siis veelgi maksukoormust, sest ka siis jääks rahast puudu.
Kõrgem riiklik maks, surve sissetulekust eraldad sambasse, tahe saada riigile kaasfinantseerijat. Jätkusuutlik Eesti?
Samas ma ei saa aru, kuidas sotsmaks praegusel kujul (või isegi selle tõstmisel) parandab hariduse rahastamist. Või miks räägitakse tulumaksu tõstmisest 26%-ni, kui üks peamisi postulaate on vähenev rahvaarv. See peaks omakorda ahvatlema tõstma siis veelgi maksukoormust, sest ka siis jääks rahast puudu.
Kõrgem riiklik maks, surve sissetulekust eraldad sambasse, tahe saada riigile kaasfinantseerijat. Jätkusuutlik Eesti?
Ei ole maailmavaatelt sotsialismi pooldaja, kuid arvan, et tasulisest haridusest on ühiskonnale palju rohkem kahju kui kasu. Haridust tuleks finantseerida siiski mitte otse hariduse omandaja või tema vanema rahakotist. Otsese finantseerimise korral on selge oht, et märkimisväärne hulk võimekaid kuid vaestest peredest pärit noori ei pääse sobivat haridust omandama ja seetõttu ei pääse nad hiljem ka otsuseid vastu võtma (nende ressurss läheb kaduma). Küll pääsevad otsustama rikka rahakotiga vanemate "hariduse omandanud" võsukesed, kellest mõne võimekus ei pruugi olla ametile piisav.
Tulemuseks on see, et tehakse rohkem rumalamaid (ja populistlikke) otsuseid ning head ja vajalikud otsused, mis elu edasi viivad, jäävad tegemata.
Juhte tuleks ikka valida võimekusest lähtudes!
Ja juhiks saamisel on üheks kohustuslikuks eelduseks hea haridus!
Miks riik ei võiks siis juba suunata seda raha konkreetse lapse hariduskapitali asemel üldisesse stipendiumifondi, kus kõik saaksid võrdsetel alustel seda taotleda, kriteeriumiks näiteks riigieksamite tulemused. Miks riik peaks toetama heal järjel peredest pärit kasina aruga laste õpinguid, samas kehvemates tingimustes kasvanud õppurid peavad raha saamiseks oma andekust tõestama.
ühinen eln-i stipendiumifondi mõttekäiguga, aga mida on öelda selle kohta Eliyahu-l?
Mul tekib ka küsimus kust see 55% saadud on, tundub kuidagi uskumatu. Lihtsalt enda tutvusringkonna peale mõeldes - üks inimene tuleb meelde kes maksis kõrghariduse eest ja tema tegi kah teise veel peale tasuta. Kui see on õppelaenu võtjate kaudu saadud siis see küll midagi ei näita, suurem osa võtab õppelaenu ikka elamiseks. Samuti, kui mina ühe semestri eest maksin kas ma lähen ka kohe selle 55% sisse? Tegelikult sain ma ju enamuse ikkagi tasuta.
>>üks inimene tuleb meelde kes maksis kõrghariduse eest
Tõmban pruuni Barclay'd ning kõik mu sõbrad tõmbavad pruuni Barclay'd,
mis on aga Eesti müüduim sigaretimark?
Vabandan laenatud näite pärast, aga mõte oli, et ühiskonda hindavaid suhtarve leides ei tasu kunagi piirduda vaid enda tutvusringkonnaga...
Tõmban pruuni Barclay'd ning kõik mu sõbrad tõmbavad pruuni Barclay'd,
mis on aga Eesti müüduim sigaretimark?
Vabandan laenatud näite pärast, aga mõte oli, et ühiskonda hindavaid suhtarve leides ei tasu kunagi piirduda vaid enda tutvusringkonnaga...
Ka mina pole oma hariduse eest kunagi sentigi maksnud ja ei kavatse ka edaspidi maksta.
See 55% on väga lähedane tõele, samas on erialasid, kus tasulise õppe osakaal ületab mainitud protsenti veel oluliselt.
See 55% on väga lähedane tõele, samas on erialasid, kus tasulise õppe osakaal ületab mainitud protsenti veel oluliselt.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/koolide-pingerida-vaata-tanavuste-eesti-keele-riigieksamite-tulemusi.d?id=66748141
Esimese ja tagumise otsa vahel ikka väga suur erinevus. Üsna selgelt viitab vajadusele ikkagi süsteemi ühtlustamiseks ja koolivõrgu kokkutõmbamiseks, sest tase on väga väga kõikuv.
Esimese ja tagumise otsa vahel ikka väga suur erinevus. Üsna selgelt viitab vajadusele ikkagi süsteemi ühtlustamiseks ja koolivõrgu kokkutõmbamiseks, sest tase on väga väga kõikuv.
OECD uurinud ja võrrelnud 24 riigi hariduse kvaliteeti, Eesti suht ees otsas enamuses asjades. Värske raport.
http://www.theguardian.com/education/2013/oct/08/italy-spain-oecd-literacy-numeracy-league-table
Täpsemat võrdlevat datat: http://www.theguardian.com/news/datablog/interactive/2013/oct/08/where-do-the-literacy-numeracy-gaps-fall-interactive
http://www.theguardian.com/education/2013/oct/08/italy-spain-oecd-literacy-numeracy-league-table
Täpsemat võrdlevat datat: http://www.theguardian.com/news/datablog/interactive/2013/oct/08/where-do-the-literacy-numeracy-gaps-fall-interactive
Leidsin hardiusteemalise teema...
Me räägime keskharidusele järgnevast haridusest või teisest haridusest. Kohustuslikku haridusse võiks Eesti edasi tampida, isegi rohkem kui seni.
Kõrgema hariduse puhul aga lühidalt - õige on anda kõrgem hariduspoliitika nii palju kui võimalik turu juhtida. Hetkel Eestis turumajanduslik mõõde puudub ja riik tambib kõik mingite veidrate reeglite järgi kinni. Peamine veidrus on see täiskohaga õppimise nõue.
Su näiteks toodud Singapur tahab ülikooli eest raha. Ei ole tasuta nagu sa väidad.
Kodanikud maksavad alates 8000 SGD (5600 EUR) ja välismaalased 20000 SGD aastas. Ülikoolis õppimiseks võetakse laenu ja parimad saavad grante.
Igasugusel raha põletamisel pole positiivset mõju. Ka majandusteoreetiliselt ei ole.
Riiklik tellimus võimaldab vältida ületootmist ja seega raha raiskamist. Lisaks, nagu räägitakse, siis on Eestisse tekkinud tuhandeid pottseppasid, seda küll vaid kirja järgi, kuna reaalselt neil inimestel oma tasuta saadud alal plaanis töötada pole.
Ümberõpe on hetkel UK laenusüsteemiga lihtsam kui Eesti süsteemiga. Inimene peab Eestis ümberõppeks töölt ära tulema, mis on täiskasvanute ja pereinimeste puhul suht raskendatud. UK-s võib õppida allapoole kuni 25% koormusega, et säiliks kõik üliõpilastele mõeldud soodustused.
Eestis muidugi öeldakse, et võtke aga elamiseks laenu! Ehk siis laenuta ei pääse. erinevus on selles, et kui UK laen on inflatsiooniga võrdse intressiga ja seda nõutakse tagasi alles teatud sissetuleku ületamisel, siis Eestis on see kommertslaen. 3000 EUR aastas pole ka väga palju. Samas UK-s 1/4 koormusega õppides pole vaja elamiseks ja laste toitmiseks mingeid laene võtta.
"taavi talvik""raulir"
Tasuta kõrgharidus tuleks teha laenupõhiseks (nagu UK), aga tekitada tulemuspõhised grandid riigi tellimuse osas.
Täiskasvanute täiendkoolitus, teine kõrgharidus jne - riikliku tellimuse põhiseks (vajaduspõhiseks - riigi vaates). Kui inimene tahab eriala vahetada - selleks lubada õppida nii riigieelarvelisel kohal kui saada ka õppelaenu ka osakoormusega.
Oskad sa põhjendada, miks hariduse tasuliseks tegemine ja haridusest raha välja tõmbamine ning "õiglase riikliku tellimuse" järgi toimetamine oleks hea asi ?
Isiklikult minu arvates on haridus üks väheseid valdkondi kuhu riigil tasub suurelt ja pikaajaliselt investeerida. Võta näidiseduloona kasvõi Sigapuri megakiired muutused ning meeletu majanduskasv alates 1970ndates ja seda eelkõige tänu haridusse investeerimisele.
Ka puht majandusteoreetiliselt on haridusse investeerimisel majanduskasvule positiivne mõju. Seda kahes aspektis - alustuseks tootlikkuse kasvu kaudu ning tänu ümberõppele inimeste pikemalt tööjõuturul püsimisele ja ühtlasi tekitades sellega suurema hulga majanduses aktiivseid inimese.
Me räägime keskharidusele järgnevast haridusest või teisest haridusest. Kohustuslikku haridusse võiks Eesti edasi tampida, isegi rohkem kui seni.
Kõrgema hariduse puhul aga lühidalt - õige on anda kõrgem hariduspoliitika nii palju kui võimalik turu juhtida. Hetkel Eestis turumajanduslik mõõde puudub ja riik tambib kõik mingite veidrate reeglite järgi kinni. Peamine veidrus on see täiskohaga õppimise nõue.
Su näiteks toodud Singapur tahab ülikooli eest raha. Ei ole tasuta nagu sa väidad.
Kodanikud maksavad alates 8000 SGD (5600 EUR) ja välismaalased 20000 SGD aastas. Ülikoolis õppimiseks võetakse laenu ja parimad saavad grante.
Igasugusel raha põletamisel pole positiivset mõju. Ka majandusteoreetiliselt ei ole.
Riiklik tellimus võimaldab vältida ületootmist ja seega raha raiskamist. Lisaks, nagu räägitakse, siis on Eestisse tekkinud tuhandeid pottseppasid, seda küll vaid kirja järgi, kuna reaalselt neil inimestel oma tasuta saadud alal plaanis töötada pole.
Ümberõpe on hetkel UK laenusüsteemiga lihtsam kui Eesti süsteemiga. Inimene peab Eestis ümberõppeks töölt ära tulema, mis on täiskasvanute ja pereinimeste puhul suht raskendatud. UK-s võib õppida allapoole kuni 25% koormusega, et säiliks kõik üliõpilastele mõeldud soodustused.
Eestis muidugi öeldakse, et võtke aga elamiseks laenu! Ehk siis laenuta ei pääse. erinevus on selles, et kui UK laen on inflatsiooniga võrdse intressiga ja seda nõutakse tagasi alles teatud sissetuleku ületamisel, siis Eestis on see kommertslaen. 3000 EUR aastas pole ka väga palju. Samas UK-s 1/4 koormusega õppides pole vaja elamiseks ja laste toitmiseks mingeid laene võtta.
Lugesin seda 2025 riigieelarvet (sedasama tegevuspõhist).
Muuhulgas selgus, et kõrghariduse ja kuni gümnaasiumitaseme hariduse rahastus on enam-vähem samas suurusjärgus.
Õpilaste arvu silmas pidades ma oleks ise arvanud küll, et kõrghariduse summa on palju väiksem
Muuhulgas selgus, et kõrghariduse ja kuni gümnaasiumitaseme hariduse rahastus on enam-vähem samas suurusjärgus.
Õpilaste arvu silmas pidades ma oleks ise arvanud küll, et kõrghariduse summa on palju väiksem