Hariduskapital

head eksperdid - alusmaterjal siin http://www.postimees.ee/290506/esileht/siseuudised/203424.php

RP ja IL on välja käinud idee, et analoogiliselt kogumispensioniga, peaks käima panema ka vabatahtlikud fondid raha kogumiseks laste tulevaste hariduskulude katteks. Mudel on lihtne: riik paneks igale vanema kogutud kroonile ühe krooni juurde. See peaks innustama säästmist ning ühtlasi aitama pikas perspektiivis, kui maksumaksjate arv väheneb, riigi kulusid kontrolli all hoida. Kes oskab hinnata palju võiks olla tänane Eesti inimeste suutlikkus selle instrumendiga kaasa tulla?

Ütlen ausalt - olen nimetatud erakonna liige, ilmselt kaasvastutav selle idee edasise käekäigu eest ja seega teie seisukohtadest huvitatud. Laussõimu talun halvasti :smiley:

Eliyahu

Mille arvelt riik selle raha juurde paneb? Kogumispensionis tuleb see 4% Sinu 2% kõrvale Sinu palgalt makstud sotsiaalmaksu arvelt - mitte 20% pensionikassase, vaid 16% pensionikassasse ja 4% kogumispensioni.
Idee on üllas.
Samas praegu ilmselt ei ole seda süsteemi keegi läbi mõelnud veel vähem arvutanud (ka mitte lihtviisil).

Isiklikult arvan, et seda säästmist on siin kõvasti propageeritud ja aktsiahinnad ka rallinud ;)
kuid tegelikkuses ei ole lihtsaid lahendusi kapitali paigutamiseks, et "kooliraha" piisavalt koguneks.
Kulude jagamise poolt on iseenesest tore!
Nojah! Idee on justkui üllas- aga lähenemine vale! Mina küsin ja ikka alati - Miks peab lapsevanem kõik kinni plekkima. Need lapsed hakkavad kunagi riigile makse tooma. Seega elavad lasteta (või väiksema arvuga) persoonid kellegi arvelt! Antud olukorras on kõige lihtsam lähenemine: Jätame tulumaksu alandamise pooleli ja suuname järgmine aasta see 1% sellesse fondi. Ja üldse- võibolla me liigselt kinni igasuguste säästufondide jm loomises. Tegelikkuses ju see (raha) kaotab ka koguaeg väärtust. Ehk peaks ikkagi suunama seda raha rohkem arengusse. Võib-olla see hoopis rohkem leevendab tulevikus inimpõuda. Pean siin näiteks silmas alates koolide korraliku tehnopargiga varustamist jne..
Aga miks see küsimus NÜÜD päevakorda tekkis ja mis on asja eesmärk? Ramasammas on realisatsioon. Sisu on selgusetu.
Täiesti vastu selle kooliraha kogumise suhtes. Selge see, et on vanemaid kes joovad meelsamini selle raha maha, kui et oma laste tulevikule mõtleksid. Selline asi võimendaks ´´vaesed veel vaesemaks, rikkad veel rikkamaks´´ .
ju siis antakse vaikne vihje, et riigieelarvelised kohad ülikoolides kaovad
Ei saa aru jah, erilisi probleeme ju selle hariduse omandamisega pole olnud. Ainult siis, kui tahad õppida mõnes erakoolis, pead maksma. Aga see on sügavalt vabatahtlik, nagu peaks olema sel puhul ka kogumine vastavaks eesmärgiks. Eestis pole see eriti päeva korral minu meelest. Kui siis tõesti antakse mõista, et hakake raha koguma, varsti plekite nii et õlg on haige:)
Väike lahtiseletus, kuidas me seda mõelnud oleme. Esitan siin mõned võimalikud küsimused ja vastused.

Mis on hariduskapital?
Hariduskapital on vahend lastele kooliraha kogumiseks. Ta töötab samamoodi nagu pensioni¬sammas: igale kroonile, mis inimene hariduskapitali paigutab, lisab riik proportsionaalselt oma osa.
Mis on hariduskapitali mõte?
Riigi jaoks:
• Suunata raha tarbimisest haridusse.
• Tuua haridussfääri täiendavat raha, kaasates inimeste isikliku panuse.
• Edendada kodanikuühiskonda, detsentraliseerides otsustamise ja viies haridusraha kasutamise inimeste kätte.
Inimese jaoks:
• Tagada oma lastele riigi toel parem haridus.

Kas hariduskapital on kohustuslik?
Ei, meie nägemuses on ta vabatahtlik.

Kellele saab hariduskapitali koguda?
• Hariduskapitali saab avada igale alaealisele lapsele.
• Hariduskapital on seotud lapsega. Pole tähtis, kes sinna sissemakseid teevad.

Kas sissemakse võib olla piiramatu?
Jah. Aga riigi panusele tuleb seada lagi, samuti nagu vanemapalgale, et vältida avaliku raha suures koguses ümberjagamist rikaste kasuks. Lage arvestatakse aasta sissemaksetelt ning see indekseeritakse, sidudes nt keskmise palgaga.

Kas sissemakse peab olema regulaarne?
Ei pea.

Mis saab siis, kui lapsel vanemaid ei ole?
Lastekodulaste ja orbude eest tasub riik omapoolsed maksed ilma kaasfinantseeringu nõudeta. Nende kontot haldab kuni 18-aastaseks saamiseni riik. Makse suurus tuleb määrata indeksi kaudu, seotuna keskmise palgaga.

Mis saab siis, kui pere sissetulek ei võimalda säästa?
Ka tulevikus säilib võimalus õpingukulusid finantseerida õppelaenuga. Võimalik on rakendada vaesest perest pärit andekate noorte stipendiume. Omavalitsus saab maksta lisatoetusi vaestele või paljulapselistele peredele, suunates toetuse otse hariduskapitali. Kaaluda võib eritingimusi paljulapselistele peredele – nt riigi osalus kasvab vastavalt laste arvule.

Kuidas hariduskapitali kasutada saab?
Hariduskapital on mõeldud tasemeõppe jaoks. Kasutada saab seda järgmiselt:
• Õppemaksu tasumiseks akrediteeritud kõrg- või kutsekoolis, olgu Eestis või välismaal.
• Hariduskapitali omanikule stipendiumi maksmiseks. Selleks kehtestab riik tingimused: stipendiumi saaja peab õppima akrediteeritud kõrg- või kutsekoolis ning stipendium makstakse välja teatud aja jooksul (nt igakuiselt kolme aasta jooksul).
• Võimalik, et hariduskapitali peaks saama kasutada ka elukestva õppe finantseerimiseks, nt täienduskursuste eest tasumiseks. Siia võib lisada eritingimusi, nt vanuse alammäära.

Kas hariduskapital aegub?
Ei, seda saab sihtotstarbeliselt kasutada seni, kuni raha jätkub, sõltumata omaniku vanusest.

Mis saab minu hariduskapitalist, kui ma kõrgkooli ei lähe?
Neile, kes ei soovi kasutada hariduskapitali tasemeõppe finantseerimiseks, jääb kolm võimalust:
• Lükata hariduskapitali kasutamist edasi. Võimalik, et omanik soovib õppima asuda kunagi hiljem. Raha aga kogub vahepeal intresse.
• Võtta hariduskapitali kogunenud raha välja. See puudutab ainult sissemakstud osa koos intressidega, kuid mitte riigi lisatud osa. Väljavõtmisele tuleb seada mõistlik piirang, nt vanuse alampiir, et mitte luua olukorda, kus noored ostavad vanemate kogutud kooliraha eest auto vms.

Kas omaosalust saab välja võtta ka enne kogumisperioodi lõppu?
Ei.

Kas hariduskapitali saab pärandada?
Jah.

Milline saab olema riigi panus?
See nõuab Riigikogu poliitilist otsust. Riigieelarvele talutav koormus tundub olevat üks riigi kroon eraisiku kahe krooni kohta.

Kas riik paneb hariduskapitali reaalse raha?
Jah, riik kannab oma osa perioodiliselt üle konkreetse isiku hariduskapitali haldajale.

Mis rahaga hariduskapitalis toimub?
Raha kogub intressi. Analoogselt pensionisambaga võib hariduskapitalil olla konkureerivaid fondihaldureid (pangad, investeerimisfondid, kindlustusfirmad), kes investeerivad raha oma parimal äranägemisel. Samba omanikule (alaealise puhul tema vanematele) jääb õigus valida oma hariduskapitali haldaja. Hariduskapitalil on riigi garantii tagatisfondi näol. Intressile tuleb seada minimaalne tulususmäär samuti kui pensionifondil.

Kas fondihalduriga seotud kulud on piiratud?
Jah, analoogiliselt pensionifondidega, piiratakse fondihaldurite võetavaid teenustasusid. Vt: Pensionifondi puhul Rahandusministeeriumi määrus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=843766

§ 1. Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu piirmäära kehtestamine
Kehtestada järgmised kohustusliku pensionifondi valitsemistasu piirmäärad:
1) «Investeerimisfondide seaduse» § 76 lõikes 1 nimetatud pensionifondi valitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi aktivate turuväärtusest kokku rohkem kui 1,5%;
2) punktis 1 nimetamata kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi aktivate turuväärtusest kokku rohkem kui 2%.
Kas fondihaldurit võib muuta?
Jah, üks kord aastas.

Kui palju minu lapse hariduskapitali raha koguneb?
See sõltub sissemakse suurusest. Kui inimene paigutab alates lapse 3. eluaastast hariduskapitali 5000 krooni aastas ehk 416 krooni kuus (summa, mis on keskmise palgaga inimesele talutav), siis keskkooli lõpetamise ajaks on lapse hariduskontole kogunenud 185 000 krooni. Tänastes hindades teeks see umbes 120 000 krooni, mis katab 4—6 aasta õppemaksu Tartu Ülikooli tasulisel kohal (sõltuvalt erialast) või võimaldab 3300-kroonist stipendiumi kolme aasta jooksul.
(Arvestatud on 6% intressimäära ning 2,5% inflatsiooniga.)

Millise koormuse paneb hariduskapital riigieelarvele?
Juhul, kui hariduskapitali kogutaks kõigile lastele Eestis 5000 krooni aastas, kujuneks riigieelarve koormuseks 520 miljonit krooni. Vabatahtliku hariduskapitali puhul jääks see summa praktikas märksa väiksemaks, tõenäoliselt mitte üle 200 miljoni krooni aastas.

Kuidas hariduskapitali maksustatakse?
• Hariduskapital võrdsustatakse maksuseaduse mõttes koolituskuluga. Seega saab hariduskapitali tehtud sissemakselt tulumaksu tagasi. Tõsi, tänase seaduse järgi vaid ühe lapse koolituskuludelt; ilmselt on otstarbekas see piirang kaotada.
• Lisandunud intress maksustatakse selle kasutamise hetkel.

Kas välismaalased saavad ka hariduskapitali kasutada?
Saavad kasutada Euroopa Liidu kodanikud, kelle alaline elukoht on Eestis. Tänased kodakondsuseta isikud ehk halli passi omanikud saavad Euroopa Liidu kodaniku staatuse, seega laieneb hariduskapital ka neile.
Täna omandavad 55% tudengitest kõrgharidust raha eest.

Aga selles mõttes on sul kindlasti õigus, et lahendus on tulevikku vaatav ja ei lähtu sellest, et täna oleks kõrgharidus suurtele inimhulkadele kättesaamatu.

Pigem on idee selles, et hea kasvu aegadel on mõistlik rakendada poliitikaid, mis ei suru mehhaaniliselt pappi tarbimisse ja soodustavad mingilgi määral tänasele täiendavalt säästmist ja investeerimist. Lõpeks on see meie enda teenitud ja maksudena tasutud kroon, mis riigieelarve kaudu hariduskapitali tagasi tuuakse. Pigem see, kui Weroli dotatsioon.
Ma ei ole selle väitega nõus. Loomulikult on sul õigus, kui sa väidad, et see konkreetne poliitika neid lapsi ei aita, kes allpool vaesuspiiri elavad. Samuti ei aita pensionifond ega suurem osa investeerimis- või säästuinstrumente neid inimesi, kellel stabiilne sissetulek puudub. See ei olegi selle poliitika eesmärk ega mõte. Säästmise ja investeerimise julgustamist võib toimetulekupoliitikaks pidada küll veidi pikemas perspektiivis.

igatahes, ootan teie teravaid ja kriitilisi ideid - kas mehhanismi või kontsepti enda osas.

võib ka kirjutada otse andreas@lounge.ee
mõtteid oleme sel teemal haudunud juba kaua. Teema - kuidas oleks võimalik mõistlikus ajaperspektiivis (ka iibe perspektiivi silmaspidades keskpikas ajahorisondis) võimalik haridussüsteemi kaasata lisaraha, millel oleks motivatsioon targalt käituda (st liikuda sinna, kus see on otstarbekas).

Mis saab siis, kui Isamaaliit valimiste järel võimule ei pääse (ise kavatsen hääletada Isamaaliidu poolt!)?
Riik peaks oma raha suunama oluliste probleemide lahendamiseks.
Kas see, et andekatel ja majanduslikult enam-vähem järje peal peredest noortel pole rahaprobleemide tõttu võimalik normaalselt õpida on riigi jaoks probleem? IMHO ei.
Pikk jutt sitt jutt - mis on asja point ja milles kühvel?
Võimalus Isamaa ja Res Publica liidu poolt häält anda sul muidugi on ja küllap siis proovitakse see asi ka ära teha. Mis juhtub, kui võimule ei saada, selle jätan iga mõistusliku parempoolse valija enda ettekujutuse tarbeks....:D
loe mu eelmist vastust sulle. selles vast ongi point. kuidas kahaneva rahvaarvu ja konservatiivse fiskaalpoliitika (sh maksukoormus ei tõuse) juures haridusse lisaraha kaasata.

Olen täiesti tasuta hariduse poolt (lihtne süsteem, ilma igasuguste eranditeta)!

Olen veendunud, et noore inimese võimekus ei ole seotud tema vanemate jõukuse või finantsilise pädevusega (raha säästmise oskusega). Ühiskonna kui terviku arengu seisukohalt on väga kehv lugu, kui noor inimene ei saa oma annet edasi arendada, kuna vanematel napib selleks raha.

Täpsustan, täiesti tasuta võiks olla nii kutsekesk- kui kõrgharidus kõigile sobiliku võimekusega noortele (ei mingeid raha kogumise sambaid ega muud sellist). Sobiv võimekus selgitatakse välja testimisega (lõpueksamid, sisseastumiskatsed jms.). Kuna tasuta hariduse süsteemiga kaasneb siiski kulu, siis kaudselt maksaksid selle kinni kõik maksumaksjad.

Arvan, et ühiskond on terve ja areneb kõige tõhusamalt, kui esmalt haridust ja seejärel töid ning ameteid saadakse võimekuse põhjal, mitte aga tutvuste ja vanemate rahakoti alusel.

Tahaks rohkem arukaid ja mõistlikke otsustajaid ning liidreid Eestisse!
416 krooni kuus lapse kohta on keskmisele Eesti perele päris valus ära maksta. Et kunagi 11 000 eurot kokku saada, jääks lapsele täna kohuke ostmata. Ma ei võta seisukohta.
Eliyahu, jätke te omad peened naljad. Minge te õige ... 120KEEK elik EEK/EUR kursi järgi 7669EUR eest saab aastal 2026 mida? Mitte sittagi! See, kes aastal 1980 või siis lausa 1986 pani kõrvale 1000RUB ja sellest läbi ussiemmi suutis praeguseks miski 10KEEKsi teha ei saa mitte sittagi.

Baka üliõpilase semestri täiskoormuseks loetakse 16AP-d. Reaalsus ütleb, et 20-22AP-d on norm. Üks AP maksab 1KEEK. Semester nõuab seega 16-22KEEKsi. Ma parem magistrist üldse ei köhi, sest seal algavad semestrihinnad 32KEEKsi kandis.
Ei oska kommenteerida 3+2 koormuste kohta, kuid baka/magister hinna suhtarv peab olema sama.

Samas pange tähele, et riiklik baka õppekoht maksab semestris 6KEEKsi. 12KEEK õppeaasta.
Ühte ütlen ose välja - riiklikud ülikoolid ei oska koolitada tasu eest, seal kannatab ainult riigi kulul käia. Eraülikoolid oskavad ja suudavad pakkuda raha eest, kuid teaduse tegemisest jääb seal sügavalt puudu.

Ma ei näe seda präänikut, mis võluks osalema uues sambas, kui mitte arvestada RP+IL varjatud sõnumit et kooliharidus muutub 100% tasuliseks, millest osa maksab riik ja osa peab eraisik.

See sambast tasu tagasiarvestamine mingi indeksi ja keskmise palga on paras farss, sest see tähendab, et mitte keegi ei saa sealt seda, mille ootuses teda sinna reklaamiti.

Pean tunnistama, et ma siiski ei saa aru, milles kühvel. Point on selge - köhige pappi, meil on vaja harituid isikuid.