"mutionu" Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?
a) Alustaks sellest, et põlevkivi- ja fosforiidi kaevandamine on täiesti erinevad asjad. Põlevkivi kaevandamine on allmaakaevandamine, aga kuivõrd fosforiit on pude, saab tegemist olema avakaevandamisega. Fosforiidi allmaakaevandamist minuteada isegi ei kaaluta. Avakaevandamine vajab üpris erineva profiiliga oskustööjõudu. Lõhkamistööde juures vbla on ühisosa.
b) Hetkel põhilise fosforiidi kaevanduskohana kavandatava Aru-Lõuna karjääri ja põlevkivikaevandamise keskuse, Estonia tööstusterritooriumi vaheline lühim tee on 93km ja 1h 24m sõiduaega. Igapäevase töölesõidu distantsina üpris mõeldamatu. Ka siis, kui ümberõppe rakendamisega saaks tänaseid põlevkivikaevureid rakendada, tuleks nad ikkagi Ida-Virumaalt kuhugi Rakvere kanti ümber asustada.
Hetkel on raske hinnata, kui kaugele kõnealuse Aru-Lõuna kaevanduse mõju ulatub. Tartu Ülikooli geoloogia osakond on teostanud Virumaa maavarade kaevandamise hüdrogeoloogilise modelleerimise, kus on loodud virtuaalse kaevanduse mudelid, millest Aru-Lõuna kaevandusele vastaks selles toodud kaevanduse virtuaalmudel VK1, mille mõjukirjeldus kõlab nii:
"Kaevandus põhjustab 30 aastaga survetaseme alanduse kaevandamiseelse tasemega võrreldes O-Ca veekihis vahemikus –43 m (lõunaosas) kuni –27 m (põhjaosas). Alanduse erinevus kaeveala piires tuleneb asjaoludest, et fosforiidikiht on lõunapoole kaldu, samas kui looduslik survetase langeb põhja (avamuse) suunas. Depressioonilehter (survetaseme alandus O-Ca veekihis vähemalt 2 meetrit) ulatub lääne ja lõuna suunas 30–50 km. Põhjas levib lehter avamuseni, idas kuni Kunda mattunud oruni mõned kilomeetrid eemal. Kaevandusala läheduses on depressioonilehter järsk (~10 m/km). Viie kilomeetri kaugusel võib alandus olla vahemikus 10–15 m.
Mudelarvutused näitavad, et survetaseme muutus Lasnamäe–Kunda veekihis (O2ls-kn) ulatub kuni 7 meetrini, kusjuures alanduslehtril on mitu keset. Vahetult kaevanduse lähedalt kulgevad orud, mille kaudu O2ls-kn veekiht saab toidet. Rakvere lähistel moodustub lehtri kese, kuna see ala jääb orgudest suhteliselt kaugemale. Kaevandusest põhjapool tekkib lehter, kuna orgudes kulgevad jõed ei toida veekihti. Samas kohas alaneb veetase ka pinnakattes."
Ja seda illustreeriv mõjukaart Lasnamäe–Kunda ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihtides:
"mutionu" Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?
Romantiline traditsioonilisuse filtri läbi lähenemine, check Kui ida-viru mehed ei saa traditsioonilisele tööle minna, tulevad VÕÕRAD! check
Kusagil meie praeguste põlevkivikaevanduste töötajate rahvuslik läbilõige ka kirjas on? Elektrijaamades on igatahes eesti keele oskamine selline mittevajalik boonus
"mutionu" Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?
Romantiline traditsioonilisuse filtri läbi lähenemine, check Kui ida-viru mehed ei saa traditsioonilisele tööle minna, tulevad VÕÕRAD! check
Kusagil meie praeguste põlevkivikaevanduste töötajate rahvuslik läbilõige ka kirjas on? Elektrijaamades on igatahes eesti keele oskamine selline mittevajalik boonus
Ma ei saa aru mis romantikast sa räägid. Kui meie olemasolevaid võõraid, kes on sellise tööga harjunud, sellele tööle ei rakendata ja maksumaksja rahaga neid uue töö peale upitatakse, siis on hiljem vaja sisse tuua UUED võõrad. Meie endi mehed ju ometi kaevanduses tööle ei hakka.
"Draax" Kaevandustasudest on alati vist läinud suur osa KOVidele?
Osa vaid. Ja mitte nii palju kui oleks pidanud minema. Mäetaguse vald on ilmselt kõige rohkem saanud aga ega see raha palju ei aita kui sul on maa all kõik tühjaks tehtud. Näiteks veetrasse oma hajaasustuses tõmmata ei ole otstarbekas (sest vesi seisab seal ja poleks joogikõlbulik) ja oma elanikele paakidega vett tassida jääks igaveseks kuluallikaks. Lisa juurde veel see, et alt õõnes maa peale suurt ei ehita ka kuna ohtlik. Ehk et kõik ilusad jutud, et Eesti maa all on miljardid, ongi vaid jutud. Keskmine inimene riigis ja ka seal kaevanduse kohapeal ei saa suurt midagi head juurde. Väga suurem tõenäosus on aga elukeskkonna halvenemiseks.
No see kui palju peaks saama, on alati up for debate ja kõik osapooled arvavad, et nemad peaks saama rohkem. Aga fakt on see, et KOVist päris mööda need rahavood ka ei jookse.
Ma mäletan veel eelmist kriisi kus kõigil oli hirmus raske, ka avalik sektor tõmbas eelarveid kokku, ametnike palku kärbiti ja kõige selle keskel olid mingid Lüganuse ja Mäetaguse vallad, mis ühekorraga tundusid Eesti jõukaimad omavalitsused, sest kaevandustasusid see kriis liiga palju ei mõjutanud ja raha oli eelarves pea, et sama palju kui enne. See on kindlasti kohalikesse teenustesse (koolid, lasteaiad, teed jms.) ka jõudnud, nii et ei ole õige väita justkui poleks KOV sellest midagi saanud.
Enne selle meeletu rikkuse jagamise kallale asumist, fosforiidi maailmaturg kokku on 20 miljardit tukatit, ehk Eesti riigieelarvega võrreldava suurusega. Kui palju me sellest realistlikult hõivata suudaks, protsendi? Kaks?
Kuskil keegi saab mokad rasvaseks, uue jahi ja villa, virulased saavad lagastatud maa ja muu saasta, riik tervikuna ei tunne mingit vahet.
"Draax" See on kindlasti kohalikesse teenustesse (koolid, lasteaiad, teed jms.) ka jõudnud, nii et ei ole õige väita justkui poleks KOV sellest midagi saanud.
Viivikonna ja Kohtla-Nõmme peaks siis olema ju unistuste elukohad, kus vald peab kaikaga kaevandamise rikkuste kallale pääseda püüdvaid sisserändamishuvilisi eemale peksma, et need kinnisvarahindu kosmosesse ei ajaks.
Olen oma silmaga näinud ja nahaga tunda saanud kuidas riik maavarade osas piirkonnast ja sealsest rahvast hoolib. Alguses soodustatakse monoindustriaalseid piirkondi kuna ülejäänud riik soovib valgust ja toasooja. Osa rahast jõuab jah KOV-i aga see ei kata kogu negatiivset mis on kaevandamise ajal ja pärast seal kandis. Madalama ja keskmise otsa tüübid ja oskustöölised saavad tööd, eriala spetsid tulevad nagunii mujalt eemalt. Siis üks päev riik otsustab, et lihtsalt sulgeb ühe või mitu kaevandust. Kõik saavad tuimalt lahti ja kui pole järgmises kaevanduses tööd, ei lähe sa nende omandatud oskustega ka mujal tööturul kaubaks. Iga pere saab rohkem või vähem pihta kuna kõigil keegi töötab või on seotud selle valdkonnaga. Järgneb töötus, sotsiaalsed surved, kuritegevus... Ja riik vaatab pealt, võib-olla hämab midagi alles siis piirkonna tööstuse mitmekesistamisest ja tehes selle jaoks max mingi metsaala nn tööstuspargiks (mille pealt saab enne kolm korda võsa raiuda kui sinna mõne ettevõtte majake tekkima hakkab). Siis 30 aastat hiljem suure hurraa saatel saadetakse osa ametnikke sinna piirkonna muredega tutvuma ja hoogtööd tegema. Tehakse suured avastused et asjad on kehvad (üllatus, ma tean!), kodanike usaldus riigi vastu on ülimadal ja midagi peaks tegema. Nimetatakse mingi riiklik eriesindaja, kes peaks piirkonda moderniseerima või poliitik teab mida tegema.
Ja siis ollakse üllatunud, et miks mingi piirkond ei soovi lasta ennast veel rohkem lõhkuda. Ega tuumajaama enda territooriumile võtma jne. NIMBY toimib seal kandis veel tugevamini kui mujal.
"mutionu" Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?
mutionu, mis kandi mees oled, heade mõtete linnast?
Lägastaks kõik kohad ära, kus ise ei ela? Raha tahaks ju ilgelt saada, ikkagi vaikne ja roheline linn see Tartu.
Vahest tuleb mõte, et seni, kuni idaviru said kõik lüpsta, jagus riigil raha ka mida laiali jagada, aga enam pole võtta sealt.
Kogu see fosforiidi jutt totalitarismi teemas on pigem vales kohas.
Peale maavara enda omaduste on kalkulatsioonideks vaja ka kättesaadavuse, kaevandatavuse datat. Tundub, et suurimad kaevandused maailmas on kõik avakaevandused ja hinna poolest nendega võistlemiseks peaks ka Eestis avakaevandama. Mis on ikka päris julm tegevus....
Ma tean jah et meil on avakaevandusi, aga osa põlevkivist tuleb allmaakaevandustest. Fosforiit vast poleks konkurentsivõimeline Marokoga kui seda peaks allmaa-kaevandama, ceteris paribus (tehn. näitajad, muud kulud).
Viimased põlevkivi allmaakaevandused pani juba Liive kinni, jättes 1mio tonni head põlevkivi maa sisse, samas tuues maa alt kogu infra välja, et keegi hiljem uuesti kaevandada ei saaks. Vat oli visionäär.
