Uue iseseisvusaja üks esimesi etappe oli fosforiidikaevandamise vastu võitlemine.
Fosforiidikaevandamine oli keskkonnaohtlik ja ebarentaabel.
Nüüd 13. aastat hiljem ei tundub, et praegused võimulolijad ei mäleta tuhkagi peetud võitlusest.
Põlevkivi kaevandamine ja elektrienergiaks kütmine on samuti keskkonnaohtlik ja ebarentaabel, sest tänu energiaturgude avamisele on võimalik osta välismaalt hoopis odavamat kütust.
Jätame parem põlevkivi kütmise tulevikku, siis kui tõesti enam midagi muud pole peale hakata.
seda aega meie vist ei näe, kui enam midagi ahju panna pole.
Praeguses mahus kaevandamisel(12M tonni aastas) jätkuks põlevkivi 80 aastaks(?), räägitud on Suncori tulemisest, siis jätkuks põlevkivi 30 aastaks(?).
Teadlased ütlevad, et eesti põlevkiviga polegi muud teha kui ahju ajada. Kahju, et meie teaduse areng on sellisel tasemel.
Muide, minu meelest on veel õudsam, kui me hakkame põllul midagi kasvatama ahju ajamiseks (energia tootmiseks). Huvitav, kas maa kurnamisel on ka piirid?
Muide, minu meelest on veel õudsam, kui me hakkame põllul midagi kasvatama ahju ajamiseks (energia tootmiseks). Huvitav, kas maa kurnamisel on ka piirid?
Debating Next-Generation Nuclear Waste
In Finland, Nuclear Renaissance Runs Into Trouble
Tuumajaama asukoht peaks olema Toolse kaevanduse peal. Soomlastel paistavad asjad kallimaks minevat.
Puhta fosfori tootmine termoprotsessiga on väga tulutoov.
In Finland, Nuclear Renaissance Runs Into Trouble
Tuumajaama asukoht peaks olema Toolse kaevanduse peal. Soomlastel paistavad asjad kallimaks minevat.
Puhta fosfori tootmine termoprotsessiga on väga tulutoov.
/ Muide, minu meelest on veel õudsam, kui me hakkame põllul midagi kasvatama ahju ajamiseks
/(energia tootmiseks). Huvitav, kas maa kurnamisel on ka piirid?
Päris suurel osal Eesti territooriumist ei kasvatata midagi (kasvab võsa omal algatusel). Maa kurnamisel hävitavaid piire pole, enamus sellest, mis ahjus põletataxe, satub õhku ja ringiga taimedesse tagasi. Pidevalt samal alal siiski sama kultuuri edukalt kasvatada ei õnnestu.
/(energia tootmiseks). Huvitav, kas maa kurnamisel on ka piirid?
Päris suurel osal Eesti territooriumist ei kasvatata midagi (kasvab võsa omal algatusel). Maa kurnamisel hävitavaid piire pole, enamus sellest, mis ahjus põletataxe, satub õhku ja ringiga taimedesse tagasi. Pidevalt samal alal siiski sama kultuuri edukalt kasvatada ei õnnestu.
wifebeater , kõik on väga ilus. Aga selle võsa kokkukorjamine läheb lihtsalt metsikult kalliks (loe : materjali- ja energiakulukaks).
Lisaks ka tööjõukulud.
Selge see, et põlevkivienergia tuleb kordades odavamlt kätte, kui kraavipervedelt võsa lõigata. Kui kuskil heinamaal kasvama panna, kus ta masinatega saax maha niita ja kokku korjata, siis ehk.. oleneb mitu KW/ha aastas energiat kasvab.
Ntx USAs energiamaisi kasvatamine tasub küll ära, isegi hoolimata sellest, et seal fossiilsetele kütustele akciisi peale pandud pole.
USA-s on sel ju räiged subsiidiumid.
wifebeater , räägi veidi lähemalt sellest energiamaisist. Mida sellest saadakse, mis hinnaga ja mõtle kas võrdlus võsaga pole teps mitte vale? Oled sa kohanud USA-s 200MW -seid ahjusid mida köetakse energiamaisiga, et elektrit toota? Ma sain aru et võsakasvatuse-idee on ikkagi selle asendamine põlevkiviga elektri tootmiseks.
wifebeater, sinu poolt kasutatud mõõtühikuga (KW/ha) võib mõõta võimsust (kW) pindalaühiku (ha) kohta, energia mõõtühikuks praktikas on KWh.
Kui võrrelda erinevaid energia saamise protsesse, siis kõige olulisema asjana tuleb silmas pidada protsessi kasutegurit ehk kulutatud energia suhet saadud energiasse.
Kui võrrelda erinevaid energia saamise protsesse, siis kõige olulisema asjana tuleb silmas pidada protsessi kasutegurit ehk kulutatud energia suhet saadud energiasse.
KWh/ha/ajaühik olex jah kindlasti õigem ja arusaadavam kirjapilt, ainult, et matemaatiliselt asjale lähenedes koonduvad ajaühikud välja. Ntx aasta peale keskmistatud 0,2 KW/ha puhul toodab see ala ~1,8 MWh energiat hektari kohta aastas.
Karta on, et energia tootmisex võsa speciaalselt kasvatada vähemalt lähiajal veel ei tasu ning sellises koguses kasvatamisex, et põlevkivi asendada, pole Eestis ruumigi. Kuid kraave ning maanteede ääri tuleb võsast paratamatult puhastada, Saaremaal kasvavad puisniidud võssa, kuna ei peeta enam nii palju lambaid jne. Praegu see võsa, kui ta maha võetaxe, siis põletataxe, või jäetaxe niisama kõdunema. Võix ju paar mõnekümne MW-st kombijaama olla võsast energia tootmisex, taolist nagu neid mõnel pool prügilate juurde ehitataxe. Väixetel jaamadel on väixem soojusinerts ja ehk õnnestub neid tuulegeneraatorite ebaühtlase elektritootmise tasakaalustamisex kasutada. Ehk tasux isegi väixeid põlevkivil ja on-off režiimis töötavaid auruturbiine ehitada tuulegeneraatorite tasakaalustamisex?
Karta on, et energia tootmisex võsa speciaalselt kasvatada vähemalt lähiajal veel ei tasu ning sellises koguses kasvatamisex, et põlevkivi asendada, pole Eestis ruumigi. Kuid kraave ning maanteede ääri tuleb võsast paratamatult puhastada, Saaremaal kasvavad puisniidud võssa, kuna ei peeta enam nii palju lambaid jne. Praegu see võsa, kui ta maha võetaxe, siis põletataxe, või jäetaxe niisama kõdunema. Võix ju paar mõnekümne MW-st kombijaama olla võsast energia tootmisex, taolist nagu neid mõnel pool prügilate juurde ehitataxe. Väixetel jaamadel on väixem soojusinerts ja ehk õnnestub neid tuulegeneraatorite ebaühtlase elektritootmise tasakaalustamisex kasutada. Ehk tasux isegi väixeid põlevkivil ja on-off režiimis töötavaid auruturbiine ehitada tuulegeneraatorite tasakaalustamisex?
Artiklis mitu asjalikku mõtet, aga meedia pealkiri fosforiidi kaevandamise ideest.
Kui rääkida fosforiidi kaevandamisest Eestis, siis minu seisukoht on, et Norra naftafondiga sarnase fondi käimalükkamine on miinimum.
Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.
Kui rääkida fosforiidi kaevandamisest Eestis, siis minu seisukoht on, et Norra naftafondiga sarnase fondi käimalükkamine on miinimum.
Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.
Kaevandamine võiks toimida nii, et kõrval oleks ka selle sama fosforiidi väärindamise tehas. Niisama välja vedamiseks oleks küll kurb (:
Kabala, Savisaar pärandas piirangud, komplekskaevandamine, tuumajaam, et energiat P4 välja kuumutada, ja lõpuks kas pädevus on olemas/alles. Belgia Prayon toob forforimaagi Maroccost. Prayon oleks ilmselt ka Eesti tootmise omanik, sponsor, partner vms: https://www.prayon.com/en/company/#locations
Ainult küsimused, vastuseid keegi ei tea ja loobitakse loosungeid.
Ainult küsimused, vastuseid keegi ei tea ja loobitakse loosungeid.
"m3k3t"
Kaevandamine võiks toimida nii, et kõrval oleks ka selle sama fosforiidi väärindamise tehas. Niisama välja vedamiseks oleks küll kurb (:
Kui juba, siis on seal üht-teist väärtuslikku veel: Fosforiidis leidub aga ka märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle, nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium, mistõttu on fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste muldmetallide toormeks. Haruldased muldmetallid on olulised komponendid nii pooljuhtide, LCD-ekraanide kui ka LED-tulede valmistamisel, aga ka energiamajanduses, sh tuulegeneraatorite tootmisel. https://www.egt.ee/tegevusvaldkonnad-ja-eesmargid/maapoueressursid/fosforiit-ja-kaasnevad-ressursid
Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
"PeaLiK"
Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
Jah, meile jäävad viisud. Eks ka tööjõud tuuakse suuresti sisse. Mingid tööjõumaksud saame, aga jäävad ka jäägid ja sitt keskkond.