"PeaLiK" Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
Ma loodan, et sellega alustatakse kiiremini, et põlevkivi kokkutõmbamisel ära kasutada Ida-Virumaa olemasolevaid kaevureid. Kui see järjepievus ära käest libiseb, et minu vanaisa oli kaevur ja isa on kaevur, siis kust neid uusi kaevureid võtta. Kui EE sellega tegeleb, siis loodetavasti selline plaan on.
"PeaLiK" Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
On võimalik ka, et mõni kolmas tegija tuleb kulisside tagant. Lobitöö käib.
Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.
Ahah, et teeme pea kõik eestlased miljonärideks :) Mingi tagasihoidlik triljon kulub selleks...
Kui Eestis kunagi fosforiiti kaevandada, siis peaks seda tegema vaid riigile kuuluv äriühing nt Eesti Energia, nii säilib kerge lootus, et raha ei "libise" reformistidega sõbralikes suhetes ettevõtete taskutesse. Kui ajalugu meenutada, siis kindlasti on see vaid puhas juhus, et koos reformistist kliimaministriga on läinud tuliseks tuumajaama promomiseks igas kanalis ning seegi on kindlasti vaid puhas juhus, et enne tuumajaamaga tegelemist tegeles endine reformist Kallemets VKG-s fosforiidi kasutuselevõtu uuringutega. Selge see, et igale eraettevõttele on maapõue uuringud kulukas lõbu + palju takistusi mistõttu oleks palju kasulikum kui riik ise oma raha eest uuringud ära teeb ja tee lahti lükkab. Kindlasti on see ka puhas juhus, et Michali majandusministriks oleku ajal 2016.a. siirdus Kallemets ministeeriumisse nõunikuks, mis võttis ette Eesti Geoloogiateenistuse loomise ning kui see loodud siis asus sinna etteotsa ja said riigi rahaga kenasti kõik uuringud tehtutud. See on ka kindlasti puhas juhus, et reform koalitsioonileppes soovis EE-d tükeldada ja ka põlevkivi kaevandamise EE-st eraldada, see ikka kõik "parema juhtimise ning konkurentsi" nimel ning mingeid seoseid reformimeelsete rahastamisega ei tasu otsida.
Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.
Ahah, et teeme pea kõik eestlased miljonärideks :) Mingi tagasihoidlik triljon kulub selleks...
Ei mõelnud kõiki eestlasi vaid neid kes sündisid enne fosforiidisõda. Aga suures plaanis vahet ei ole. Ütleme siis, et kümne aasta peale triljon. Võrreldavuseks, et kogu see krempel ei maksaks suurt rohkem kui üks Alphabet (GOOGL). Võiks küll väita, et räägime ulmelistest summadest, aga fosforiidi kaevandamine peabki olema eestlaste jaoks teine dimensioon. See ei ole see, et vaadake - elaniku kohta tuleb sada tuhhi - kui maa seest leitud, ei, see on see koht kus võrdleme saudide naftaväljadega. Hoopis teine maailm, mida ongi raske ette kujutada. Niikaua kui fosforiidi kaevandamine ei ole selliselt tulus, siis me ei hakka oma loodust reostama.
Koore riisub see, kes toodab rikastatud fosforiidist (phosphate rock) fosforväetise (DAP - diammooniumfosfaat). Rikastatud fosforiidi maailmaturuhind on hetkel $152/t (Maroko maagihinna põhjal); fosforväetise oma: $596/t. Eesti geoloogiateenistuse hinnangul on fosforiidi kaevandamise ja rikastamise omahind 110–120 eurot tonni kohta (ja selle hinnangu usalduspiirid on suured). Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.
Kogu selle fosforiiditeemalise kädina taga on loomulikult see, et Hiina keelas eelmise aasta sügisel väetiseekspordi, avastades et neil endalgi tuleb sellest kraamist puudu ja nüüd käivad fosforiiditootjad kõiki uksi kraapimas, kus tootmiseks vajalikku toorainet saada võiks. Eestis ilmselt on mõned uksed neile avanenud.
"PeaLiK" Koore riisub see, kes toodab rikastatud fosforiidist (phosphate rock) fosforväetise (DAP - diammooniumfosfaat). Rikastatud fosforiidi maailmaturuhind on hetkel $152/t (Maroko maagihinna põhjal); fosforväetise oma: $596/t. Eesti geoloogiateenistuse hinnangul on fosforiidi kaevandamise ja rikastamise omahind 110–120 eurot tonni kohta (ja selle hinnangu usalduspiirid on suured). Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.
Kogu selle fosforiiditeemalise kädina taga on loomulikult see, et Hiina keelas eelmise aasta sügisel väetiseekspordi, avastades et neil endalgi tuleb sellest kraamist puudu ja nüüd käivad fosforiiditootjad kõiki uksi kraapimas, kus tootmiseks vajalikku toorainet saada võiks. Eestis ilmselt on mõned uksed neile avanenud.
Panna E200 personaal-e-riigi, 200MEUR fosforiidi alla oleks kasum selle järgi vähemalt 4-5x. Kahjuks muidugi pole mõtet loota, viiakse välja nagu ka puitu?
"PeaLiK" Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.
Ilmselgelt peaks selle fosforiidi kaevandamise ja väärindamisega tegelema riigi enamusosalusega ettevõte. Et ei juhtuks nii, et 30 aastaks kaevandusloa saanud firma müüakse ära hiinlastele või araablastele. Selleks, et oskusteavet ja suutlikust omava firmaga ühisettevõttesse 51%+ sisse minna on laenu võtmine igati OK Kristjan Miikael (kuidas iganes see nimi kirjutatakse :)) vist isegi pomises Esimeses stuudios midagi rahvusliku heaolu fondi loomisest, nagu Norras
Kas sa arvad, et seda riigi osa mingi aasta X pärast erastada ei saa? Või mingeid puuke külge istutada, et sidrun õiges suunas veereks ja finantstulemused liiga head poleks?
Viimane kord kui Eestis fosforiiti töödeldi, siis protsess oli umbes selline: kallati fosforimaak, ehk koorikloomade sgu katlasse, segati mingi ainega, mis koorikloomad peale tõstis, siis riisuti need kokku ja jahvatati väetiseks. Mõni keemik võiks uutest tehnoloogiatest rääkida, kuid väetise ja odavamate kaupade jaoks seda välja kaevata pole mõtet. P4 kristallid maksavad vist kuskil 50k kilo vms. Ma kahtlen, kas need tehnoloogiad on hetkel ostetavad, et päris raha teenida.
tonis, see protsess, mida kirjeldad käib superfosfaadi (mitte DAP) tootmise kohta ja see "mingi aine" on väävelhape. Superfosfaat on DAP tootmisel üks sisenditest.
Kas mitte tonise kirjeldatud protsess ei ole hoopis fosforiidijahu tootmine. Seda külvati nõukaajal põldudele ühtlasi lupjamse eesmärgil ja oli eriline fosforiidi raiskamine, sest fosfor on selles vees lahustumatul kujul. Mulla Ph tõstmiseks oli seda vaja külvata suurtes kogustes.
"tonis" Kabala, Savisaar pärandas piirangud, komplekskaevandamine, tuumajaam, et energiat P4 välja kuumutada, ja lõpuks kas pädevus on olemas/alles. Belgia Prayon toob forforimaagi Maroccost. Prayon oleks ilmselt ka Eesti tootmise omanik, sponsor, partner vms: https://www.prayon.com/en/company/#locations Ainult küsimused, vastuseid keegi ei tea ja loobitakse loosungeid.
Et hakkame kaevandama? Kellele raha läheb?, lägastame eestimaise virumaa...... Ma arvan, et esmalt peaksid raha/kompensatsiooni saama ümberkaudsete valdade elanikud, esmajärjekorras need, kelle elukeskkond rikutakse(mitmekümne km raadiuses???), siis riik, mille taskud on muidugi põhjatud, aga mitte mugavuslinn Tartu......
Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?