Mõnusalt absurdne jutt siin. Fonde, nagu ka aktsiaid, on igasuguseid. Täielikust rämpsust tõeliste pärliteni. Endal on portfellis fonde, mis on teinud aastaga +116%, kui ka selliseid, mis kiduvad -5% peal. Võrreldes üksikaktsiaga pakub fond hajutatust, pakutud strateegia järgimist, suuremat likviidsust ja mõnikord ka ligipääsu instrumentidele, mis muidu jääksid "lihtinimesele" kättesaamatuks. Negatiivsele poolele läheb loomulikult teenustasu. Kui leiad, et suudaksid ise fondi teenustasuks makstava raha eest endale fondi omaga samaväärse portfelli koostada ja seda planeeritud strateegia kohaselt hallata, pole muidugi mõtet fondi osta. Mina seda küll tihtipeale ei suuda/oska/viitsi.
Fondidega on siuke värk, et kui turg tõuseb, siis tõusevad ka fondid, kuid ainult murdosa turu tõustust. Kui aga turg langeb, siis langevad fondid peaaegu sama kiiresti kui turg. Mul kurvad kogemused II ja III pensionisambaga. II pensionisamabasse makstud juba 2002. aastast, kusjuures veel möödunud aasta lõpus oli tootlus negatiivne, nüüd +2% tootlust kogu selle aja peale (huvitav, kui suur on inflatsioon olnud 8 aasta jooksul?). Sellest järeldus, kui turg järgmise tsükli läbib, siis hea, kui omad alles. Mõttetu teema. III sambast ma parem ei räägigi, seal on lihtsalt süüdimaltult raha põletatud. Kui saaks ajas tagasi minna, siis poleks ei II ega III sammast teinud.
Aktsiatega see värk, et saad teha otsused ise ja tulemus vastavalt sellele :-)
Aktsiatega see värk, et saad teha otsused ise ja tulemus vastavalt sellele :-)
hack, usu või mitte, aga on ka selliseid fonde, mis tõusevad siis kui turud langevad ja langevad siis, kui turud tõusevad ....ning teevad seda tagatipuks veel kaks-kolm korda suuremas ulatuses, kui turg ise.
no ma räägin oma kogemusest II ja III pensionisambaga. Kui sul on paremad kogemused, siis jaga neid ...
isiklikust kogemusest rääkides - mul on tänase päeva seisuga II samba fondide väärtus +24,28% vs sissemakstud raha (so. 2% + 4%) ja sissemaksed algasid I liitumisperioodist 2002. aastal
ja pole mõtet seda tootlust aktsiaturgude tootlusega võrrelda, sest agressiivseimad II samba fondid olid kuni 2010. aasta alguseni 50% võlakirjades ja 50% aktsiates, niipea kui 75% aktsiaid II sambas lubatuks sai ma kohe hakkasin koguma sellisesse fondi, mul on ikkagi aega veel pensionini :)
ja pole mõtet seda tootlust aktsiaturgude tootlusega võrrelda, sest agressiivseimad II samba fondid olid kuni 2010. aasta alguseni 50% võlakirjades ja 50% aktsiates, niipea kui 75% aktsiaid II sambas lubatuks sai ma kohe hakkasin koguma sellisesse fondi, mul on ikkagi aega veel pensionini :)
Henno, seni kui Sa pensionile hakkad jääma on pensioniiga juba 150, nii et ei aita ka need sissesöödud E-d ja säilitusained mida tänases söödas leidub ohtralt.
matu, tühja sellest pensionieast, mul on 4% oma palgast (osa sotsiaalmaksu) ühise katla asemel tõstetud oma nimele ja muudetud pärandatavaks
Henno
24,28% 8 aastaga pole ju hea tulemus?
24,28% 8 aastaga pole ju hea tulemus?
a) Inimesel, kes pani 2002 aasta lõpus 1000 krooni LHV Maailma Aktsiate Pensionifondi, on oleks nüüdseks 1844 krooni.
b) Inimesel, kes pani 2002 aasta lõpus 1000 krooni S&P 500 aktsiatesse, oleks nüüdseks 1275 krooni.
c) Inimesel, kes pani 2002 aasta lõpus 1000 krooni Baltika aktsiasse, oleks nüüdseks 303 krooni.
b) Inimesel, kes pani 2002 aasta lõpus 1000 krooni S&P 500 aktsiatesse, oleks nüüdseks 1275 krooni.
c) Inimesel, kes pani 2002 aasta lõpus 1000 krooni Baltika aktsiasse, oleks nüüdseks 303 krooni.
montes, oleneb eesmärkidest
arvestades seda, et ma ei ole kogu raha 8 aastat tagasi korraga sisse maksnud, vaid perioodiliselt osade kaupa, siis ei ole minu tootlus aasta baasil mitte 24,28%/8 = 3,035%, vaid veidi rohkem kui 6% aastas ja oleks ilmselt veel parem kui riigi sekkumise tulemusena ei oleks sissemaksed katkenud turgude uue tõusuperioodi tulemusel
üle 6% aastas 50% aktsiad ja 50% võlakirjad jaotusega fondide poolt ei ole paha tsükli praeguses osas, kulusid ja fondidele seadusega määratud investeerimisprintsiipe arvestades ei saa see tootlus kuigi palju parem ollagi - kui võtta aktsiate ja võlakirjade keskmisteks oodatavateks tootlusteks mainitud investeerismprintsiipe silmas pidades väga tublid 6% ja 12%, siis peale fondide tasusid tootlus kirvemeetodil arvutades justkui üle 8% ei saaks küündida
kogu vaba raha ma nimetatud tingimustel ei investeeriks ja lõvisosale otsin ikka paremaid tootlusi, aga antud juhul käib jutt tühisest osast (2%) kuisest brutopalgast, tänu millele saan veel 4% oma kuisest brutopalgast isikliku vara hulka arvata ja pärandatavaks muuta
arvestades seda, et ma ei ole kogu raha 8 aastat tagasi korraga sisse maksnud, vaid perioodiliselt osade kaupa, siis ei ole minu tootlus aasta baasil mitte 24,28%/8 = 3,035%, vaid veidi rohkem kui 6% aastas ja oleks ilmselt veel parem kui riigi sekkumise tulemusena ei oleks sissemaksed katkenud turgude uue tõusuperioodi tulemusel
üle 6% aastas 50% aktsiad ja 50% võlakirjad jaotusega fondide poolt ei ole paha tsükli praeguses osas, kulusid ja fondidele seadusega määratud investeerimisprintsiipe arvestades ei saa see tootlus kuigi palju parem ollagi - kui võtta aktsiate ja võlakirjade keskmisteks oodatavateks tootlusteks mainitud investeerismprintsiipe silmas pidades väga tublid 6% ja 12%, siis peale fondide tasusid tootlus kirvemeetodil arvutades justkui üle 8% ei saaks küündida
kogu vaba raha ma nimetatud tingimustel ei investeeriks ja lõvisosale otsin ikka paremaid tootlusi, aga antud juhul käib jutt tühisest osast (2%) kuisest brutopalgast, tänu millele saan veel 4% oma kuisest brutopalgast isikliku vara hulka arvata ja pärandatavaks muuta
S&P500 tootlus on olnud alates 2002. aastast eesti kroonides negatiivne, kuna USD kaotas ca. 35% euro vastu.
sry, tootlus oleks oleks ilmselt veel parem kui riigi sekkumise tulemusena ei oleks sissemaksed katkenud turgude uue tõusuperioodi alguses
PeaLik, kas kinnitad minu sõnu, et regulaarse säästmise & investeerimise tulemus on valdava osa investorite jaoks võimalik parim tulemus, sest lüüa suudab seda tühine osa investoritest?
PeaLik, kas kinnitad minu sõnu, et regulaarse säästmise & investeerimise tulemus on valdava osa investorite jaoks võimalik parim tulemus, sest lüüa suudab seda tühine osa investoritest?
Henno
Ma olen sinuga nõus, et 6% aastas on hea tulemus, kuid
kui sa oleks 2002 lõpus ostnud näiteks kulda (mida paljud siinviibijad heaks investeeringuks ei pea) hinnaga 347 USD
oleks tootlus tänaseks umbes +147% (USD on liikunud selle ajaga 14.9-11.4)
Ma olen sinuga nõus, et 6% aastas on hea tulemus, kuid
kui sa oleks 2002 lõpus ostnud näiteks kulda (mida paljud siinviibijad heaks investeeringuks ei pea) hinnaga 347 USD
oleks tootlus tänaseks umbes +147% (USD on liikunud selle ajaga 14.9-11.4)
Kui oleks AAPL aktsiasse pannud aastal 2002, siis oleks teinud 1600% tootlust. Minu küsimus on, who gives a rat's arse when it's 2010?
jarzzz
täna kasutasin sinu esimese osa soovitust :) Ostsin kyll poole summa eest juurde, (täna plussis) ja teisele poolele otsin siiski fondis kohta. Las tiksub pliksi nimel nii aastani 2020 :) Eks OEG1T suunas sülge tuleb, aga laias laastus karavan läheb edasi ... Minul kiiret pole, las tiksub. OEG1T 2009 aasta aruandega sai ka tutvutud. Arvan, et OEG veab välja ja mängulusti jagub paljudele. Leedu turul võib ka natuke tuult tallata.
täna kasutasin sinu esimese osa soovitust :) Ostsin kyll poole summa eest juurde, (täna plussis) ja teisele poolele otsin siiski fondis kohta. Las tiksub pliksi nimel nii aastani 2020 :) Eks OEG1T suunas sülge tuleb, aga laias laastus karavan läheb edasi ... Minul kiiret pole, las tiksub. OEG1T 2009 aasta aruandega sai ka tutvutud. Arvan, et OEG veab välja ja mängulusti jagub paljudele. Leedu turul võib ka natuke tuult tallata.
Kui soov fondi läbi ka balti turu võimalikust kasvust kasu lõigata, on pmst kaks varianti:
1) Danske Invest Baltic Fund. Osta saab seda Sampopangast. Fondi kohta on negatiivne see, et fondijuhtidel on olnud loll komme edukatel aastatel kasum lukku lüüa ja paar priskemat tõusu on seeläbi maha magatud. Positiivsele poolele jääb see, et pangasisesel investeerimiskontol hoidmine on tasuta ja kui osta osaden, nn. "püsimärkimisega", puuduvad ka tehingutasud.
2) Kawe investeerimisfond. Pole küll otseselt Balti turgudele suunatud fond, aga ajalooliselt on Balti turgude osakaal portfellis olnud suur. Negatiivne on see, et fondijuht ei viitsi absoluutselt infot anda (nt. 2009 aastaaruannet pole tänini valmis saadud). Ka võetakse "high watermarki" ületavalt summalt edukustasu. Samas fondi senisel tootlusel pole viga.
Tegelikult on küll veel ka East Capital Baltic Fund, mida saab Swedbanga, Marfini ja Krediidipanga kaudu osta, aga et see on välisfond, on sellega seotud teenustasud eesti investori jaoks ajukalt kirved.
1) Danske Invest Baltic Fund. Osta saab seda Sampopangast. Fondi kohta on negatiivne see, et fondijuhtidel on olnud loll komme edukatel aastatel kasum lukku lüüa ja paar priskemat tõusu on seeläbi maha magatud. Positiivsele poolele jääb see, et pangasisesel investeerimiskontol hoidmine on tasuta ja kui osta osaden, nn. "püsimärkimisega", puuduvad ka tehingutasud.
2) Kawe investeerimisfond. Pole küll otseselt Balti turgudele suunatud fond, aga ajalooliselt on Balti turgude osakaal portfellis olnud suur. Negatiivne on see, et fondijuht ei viitsi absoluutselt infot anda (nt. 2009 aastaaruannet pole tänini valmis saadud). Ka võetakse "high watermarki" ületavalt summalt edukustasu. Samas fondi senisel tootlusel pole viga.
Tegelikult on küll veel ka East Capital Baltic Fund, mida saab Swedbanga, Marfini ja Krediidipanga kaudu osta, aga et see on välisfond, on sellega seotud teenustasud eesti investori jaoks ajukalt kirved.
montes
kuidas on võimalik II samba 4+2 % brutopalgast investeerida kulda? võttes arvesse eesti mehe keskmist eluiga ja pensioniea tõusu trendi, oleks see 4% esimesse sambasse mahavisatud raha. Maksad niikuinii kuid pärandada ei saa. lisaks ei saaks selle 2% oma käega investeerides tulumaksu tagasi ( va III sammas)
kuidas on võimalik II samba 4+2 % brutopalgast investeerida kulda? võttes arvesse eesti mehe keskmist eluiga ja pensioniea tõusu trendi, oleks see 4% esimesse sambasse mahavisatud raha. Maksad niikuinii kuid pärandada ei saa. lisaks ei saaks selle 2% oma käega investeerides tulumaksu tagasi ( va III sammas)
http://www.pensionikeskus.ee/?id=586
"Kas pensionifondi osakud on päritavad?
Jah. Kui kogumispensioniga liitunud isik sureb, on tema pensionifondi osakud päritavad. Kui isik sureb kogumisperioodil, võib pärija osakute eest raha välja võtta või lasta osakud kanda oma pensionikontole."
"Kas pensionifondi osakud on päritavad?
Jah. Kui kogumispensioniga liitunud isik sureb, on tema pensionifondi osakud päritavad. Kui isik sureb kogumisperioodil, võib pärija osakute eest raha välja võtta või lasta osakud kanda oma pensionikontole."
PeaLik, muuseas just 18.03. seisuga see aruanne sinna ka ilmus. Teadupärast on selle valmimine enamjaolt Swedile delegeeritud, nagu nemad jõuavad, meie ka seda avaldada saame. Ja kõigis kvartaalsetes "extrates" olen ma fondi investeeringutest päris pikalt kirjutanud, nii et see "ei viitsi absoluutselt infot anda" on küll pisut ülekohtune. Edukustasu, "high watermark" jms teema lahendasime eelmisel aastal näiteks nii, et 0-isime eelmise aastal mingil hetkel edukustasu kogumise kuni fondiosaku NAV-i taastõusmiseni 100-ni, mis oli investorite suhtes minu hinnangul üpris õiglane käitumine.
Okei, selle "absoluutselt" võtan tagasi, aga fakt on, et tubli 90% ajast peab fondi investor elama teadmatuses fondi investeerimisportfelli koosseisust, selles tehtud muudatustest ja fondijuhi otsuste tagamaadest ning plaanidest. Tegelikult oleks selle infosulu kõrvaldamiseks pmst. vaja vaid veebilehekest, mis kajastaks fondi investeeringuid ning mida teatud regulaarsusega (kasvõi kuise) värskendatakse. Kui veel suuremate muudatuste põhjuse kohta oleks ka lause või paar fondijuhi poolt poetatud, oleks praeguse seisuga võrrelduna lausa super.
Swedile aruandluse delegeerimine on sitt mõte. Neil endil on oma fondiaruandlusega täpselt sama jama, et aruandes olev info on selle ilmumise ajaks igasuguse aktuaalsuse kaotanud ja sellisel kujul aruandlus võiks samahästi üldse olemata olla. Ma olen ka neid samal teemal tampinud, aga nemad omakorda vabandavad ennast tõlkebüroo töö aeglusega, kes neile aruannete tõlkeid teeb (jah, Swedbanga fondijuhid pidada aruanded koostama inglise keeles, millest need siis eesti keelde tõlgitakse).
Swedile aruandluse delegeerimine on sitt mõte. Neil endil on oma fondiaruandlusega täpselt sama jama, et aruandes olev info on selle ilmumise ajaks igasuguse aktuaalsuse kaotanud ja sellisel kujul aruandlus võiks samahästi üldse olemata olla. Ma olen ka neid samal teemal tampinud, aga nemad omakorda vabandavad ennast tõlkebüroo töö aeglusega, kes neile aruannete tõlkeid teeb (jah, Swedbanga fondijuhid pidada aruanded koostama inglise keeles, millest need siis eesti keelde tõlgitakse).