Investorid reeglina investeerivadki fondidesse seetõttu, et nad (vähemalt) 90% ajast ei soovi sellise tegevusega ise tegeleda. Ja vaadates fondi tavaolukordas üpris madalat kauplemisaktiivsust on kvartaalne raporteerimine mõistlikum. Kindlasti saab seda parandada, aga ma ei leia, et see oleks ühegi investori huvides, kui puht selle raporteerimise jms kellade ja vilede peale liiga palju tähelepanu koondada.
Ei ole nõus.
Investor ostab fondijuhilt teenust, millega vabastab end üksikaktsiate valimise ja jälgimise vaevast, aga sellest ei pruugi kaugeltki järelduda, et ta oma investeeringutega tegeleda ei sooviks. Investoril võib näiteks olla oma "fondiülene" investeerimisstrateegia, mis näeb ette kindlaksmääratud allokatsioonide hoidmist/rebalanseerimist sektorite/turgude või mistahes muu jaotuse alusel ja oma strateegia ellu viimiseks vajab ta INFOT. Oletagem näiteks, et minu strateegia näeb ette hoida 25% oma varast Baltikumi aktsiabörsidel ning ma olen soetanud selle eesmärgiga ka mingi portsu Kawe osakuid. Kui nüüd Kawe fondijuht mingil hetkel otsustab Balti aktsiate osakaalu mingi muu turu kasuks vähendada ning info selle kohta jõuab minuni kolmekuulise hilinemisega, toob see minu jaoks mõttetu riski, et mu fondiportfell on mitu kuud eesmärgiks seatud tasakaalust väljas.
See, et fondi kauplemisaktiivsus on madal, võib ka olla muna ja kana probleem - kas infot antakse vähe selle pärast, et kauplemisaktiivsus on madal või hoopis on kauplemisaktiivsus madal selle pärast, et fondi ei ole võimalik infopuudulikkuse tõttu millekski tõsisemaks kasutada? Minu puhul kehtib variant 2.
Investor ostab fondijuhilt teenust, millega vabastab end üksikaktsiate valimise ja jälgimise vaevast, aga sellest ei pruugi kaugeltki järelduda, et ta oma investeeringutega tegeleda ei sooviks. Investoril võib näiteks olla oma "fondiülene" investeerimisstrateegia, mis näeb ette kindlaksmääratud allokatsioonide hoidmist/rebalanseerimist sektorite/turgude või mistahes muu jaotuse alusel ja oma strateegia ellu viimiseks vajab ta INFOT. Oletagem näiteks, et minu strateegia näeb ette hoida 25% oma varast Baltikumi aktsiabörsidel ning ma olen soetanud selle eesmärgiga ka mingi portsu Kawe osakuid. Kui nüüd Kawe fondijuht mingil hetkel otsustab Balti aktsiate osakaalu mingi muu turu kasuks vähendada ning info selle kohta jõuab minuni kolmekuulise hilinemisega, toob see minu jaoks mõttetu riski, et mu fondiportfell on mitu kuud eesmärgiks seatud tasakaalust väljas.
See, et fondi kauplemisaktiivsus on madal, võib ka olla muna ja kana probleem - kas infot antakse vähe selle pärast, et kauplemisaktiivsus on madal või hoopis on kauplemisaktiivsus madal selle pärast, et fondi ei ole võimalik infopuudulikkuse tõttu millekski tõsisemaks kasutada? Minu puhul kehtib variant 2.
Don't get me wrong - Kawe fondi tootluse koha pealt pole mul ühtki paha sõna. Ka on fondijuht käitunud tasude koha pealt igati aumehena ega pole teinud Avaroni või Trigoni stiilis räigeid trikke, kus langusest räsitud A osak (mille pealt tükk aega edukustasu ei saa võtta) kuulutatakse kinniseks ja asemele emiteeritakse samasugune C või F osak. Aga jah, minu jaoks on just infovaegus olnud selleks teguriks, mistõttu ma olen kasutanud oma Balti turgudega seotud eesmärkide ellu viimiseks pigem Danske fondi, vaatamata sellele, et hindan Kawe fondijuhi oskusi neist tegelikult kõrgemalt.
PeaLik: kui sa võtad ette konkreetse fondi tingimused ja prospekti, näed sealt nagunii, et ühelegi sellisele ettemääratud regionaalsele/varaklassilisele joatusele see fond ei peagi vastama. S.t. see fond üritab justnimelt seda "allokatsioonide hoidmist/rebalanseerimist sektorite/turgude või mistahes muu jaotuse alusel" investori eest teha. Seega see fond sulle, kui ise aktiivset rolli võtma asunud investorile tõepoolest ei pruugi sobida, kui sul on silmnähtavalt olemas veendumus, et sa sellist sobivat allokatsiooni ise tahad ja suudad igal ajahetkel määrata.
kauplemisaktiivsusele viitasin ma muidugi fondi investeeringute kontekstis, mitte osakutega kauplemise koha pealt, mida sina paistad tegevat. Mõlemad on pikaajaliselt võttes pigem "saatanast", esimene tähendab üle aja kauplemiskulude tõttu madalamat tootlust ja teine pidevalt kõrgema likviidsuspuhvri vajaduse tõttu sedasama. Mida vähem selliseid investoreid, kelle tõttu fondi juhtimine mingiks põhjendamatuks rapsimiseks muutuks, seda parem kõigile teistele investoritele. Eriti muidugi kehtib see sellisel juhul, kui fond sisaldab osalt ebalikviidseid investeeringuid (sisuliselt kogu Baltikum), vt. näiteks ECapitali Balti fondiga ajalooliselt seonduvat.
Ma tean väga hästi, et fond ei ole ennast piiritlenud turgudega ega varaklassidega, aga kogu selle aja vältel, mis ma teda radaril hoidnud olen, on ta paistnud silma tugeva Baltikumi aktsiaallokatsiooniga. Seetõttu olen ma seni käsitlenud seda mitte kui globaalse suunitlusega fondi, vaid ennekõige kui Baltikumi (aktsia)turule investeerimise instrumenti (milliseid eksisteerib kahetsusväärselt vähe). Nüüd aga ongi point siin selles, et ma tahaksin võimalikult ruttu teada saada, kui fondi senine suunitlus muutub, et mul jääks aega oma senist käsitlust soovi korral korrigeerida. On's seda tõesti nii palju küsitud?
Kauplemisaktiivsuse koha pealt sai jah törtsu kontekstist mööda räägitud. Täiesti nõus, et igasugune liigne ümberlappamine on saatanast, aga portfelli rebalanseerimine ei tähenda sugugi veel rapsimist, kui teha seda võimalusel uute sissemaksete suunamise teel ja olemasolevaid varasid rebalanseerida vaid äärmise vajaduse korral, kui tõesti on näha, et portfelli sihtmärgid on soovitust suures ulatuses hälbimas.
Kauplemisaktiivsuse koha pealt sai jah törtsu kontekstist mööda räägitud. Täiesti nõus, et igasugune liigne ümberlappamine on saatanast, aga portfelli rebalanseerimine ei tähenda sugugi veel rapsimist, kui teha seda võimalusel uute sissemaksete suunamise teel ja olemasolevaid varasid rebalanseerida vaid äärmise vajaduse korral, kui tõesti on näha, et portfelli sihtmärgid on soovitust suures ulatuses hälbimas.
Ainult Baltikumi aktsiatesse investeeriv avatud fond oleks minu arvates üsna radioaktiivne produkt.
"Baltic blend" on ajalooliselt seda fondi iseloomustanud ja kuni siinkandis mulle sobivaid instrumente leidub, siis need ka portfelli kuuluvad. Kui ei, siis enam mitte. Mingit muud suunitlust, kui prospektis ja tingimustes antud, fondil pole ja mingist käsitluse muutusest saaks rääkida ainult näiteks siis, kui absoluutse tootluse eesmärgi asemel tekiks mingi muu eesmärk. Aga aitab nüüd. Kui sul on tahtmist pikemalt diskuteerida/vaielda, siis minu e-maili leiab meie kodukalt.
"Baltic blend" on ajalooliselt seda fondi iseloomustanud ja kuni siinkandis mulle sobivaid instrumente leidub, siis need ka portfelli kuuluvad. Kui ei, siis enam mitte. Mingit muud suunitlust, kui prospektis ja tingimustes antud, fondil pole ja mingist käsitluse muutusest saaks rääkida ainult näiteks siis, kui absoluutse tootluse eesmärgi asemel tekiks mingi muu eesmärk. Aga aitab nüüd. Kui sul on tahtmist pikemalt diskuteerida/vaielda, siis minu e-maili leiab meie kodukalt.
Inimene, kes on nii aktiivne, et loeb LHV foorumit võiks minu arust hoopis mõned dividendiakstiad soetada ja fondidesse mitte investeerida. Fond on kõige parem valitsejale. Eriti kui long term raha.
Tegelikult ei soovi ma ei diskuteerida ega vaielda, vaid ainult seda, et fondijuht end hetkeks potentsiaalse fondiinvestori rolli asetaks ja endalt küsiks, kas ja kui julgelt investeeriks ta ise aktsiasse või instrumenti, mille seisu kohta saab ta kaks korda aastas kolm kuud vananenud infot (okei-okei - pluss hajusad vihjed kvartali uudiskirjas). Nüüd ka minu poolt over and out.
Kas keegi seletaks lihtsalt lahti Avaroni tembu edukustasu korjamise osas?
Avaroni fondide prospektis on kirjas, et "fondivalitsejal on õigus edukustasule, kui osaku puhasväärtus ületab ajaloo kõrgeimat kuu lõpu taset". A-osaku edukustasu arvutamise aluseks oleva esimese puhasväärtuse fikseerimine toimus 23.04.2007 kuupäeva seisuga. Kriisi jooksul langes osakute väärtus selle kuupäeva seisuga võrreldes tublisti ning selleks, et jõuda uuesti ajaloo kõrgeima tasemeni, millest alates tekiks fondivalitsejal uuesti õigus edukustasule, kuluks tublisti aega ja vaeva. Avaron lahendas aga enda jaoks asja nii, et sulges A-osakud uutele investoritele (olemasolevaid see ei puuduta) ning emiteeris oma fondidele uued C-osakud, mille edukustasu arvutamise aluseks oleva esimese puhasväärtuse fikseerimine toimus 22.09.2009.
Juriidiliselt on kõik korrektne, aga minu arust on selline manööver eetilisest seisukohast nilbe - tõusu korral võtame edukustasu ja languse korral emiteerime uued nullitud high-watermark-iga osakud ning mõnus elukene veereb edasi.
Juriidiliselt on kõik korrektne, aga minu arust on selline manööver eetilisest seisukohast nilbe - tõusu korral võtame edukustasu ja languse korral emiteerime uued nullitud high-watermark-iga osakud ning mõnus elukene veereb edasi.
Muuseas võrdluseks: Kawe fondil ei ole prospekti kohaselt sellist piirangut, et edukustasu arvutamise aluseks olev kuupäev fikseeritakse mingi kindla kuupäevaga, vaid edukustasu rakendub jooksva majandusaasta jooksul teenitud tootlusele. Seega oleks Kristjanil tekkinud fondi prospekti kohaselt õigus tulemustasule juba uue majandusaasta alguses osaku puhasväärtuse 10% ületavalt tootluselt, aga ta otsustas sellest täiesti vabatahtlikult loobuda, kuni osaku puhasväärtus on taastunud selle nimiväärtuseni. Minu poolt tugev tunnustus selle lükke eest!
Huvitav oleks teada palju on üldse, fonde kes on pikaajaliselt net positiivsed. Ma mõtlen mitte osaku väärtust vaid kes on summa-summaarum suutnud oma investorite koguvara suurendada arvestades, et kõige aktiivsem fondidesse investeerimine on tõusu lõpul ja väljumine peale suuremat langust. Sellistes tingimustes on fondihaldurid sunnitud tegutsema üsna ebaefektiivselt ostes instrumente tõusu lõpufaasis ja müües languspaanika ajal. Pakuks , et selliseid fonde kes summaarselt on oma investoritele pikaajaliselt tulu teenida on suhteline vähemus.
andrus25, siit tulenebki distsiplineeritud investori ("toore liha sööja") eelis fondi ("gurmeekoka") ees: oodata kannatlikult, osta odavalt, oodata kannatlikult ja müüa kallilt.
Üldiselt võiks klassifitseerida fondid kui "rumala raha" kokkukorjamise ja targematele ( k.a. fondihaldurid) väljajagamise instrumentideks.
Päris nii küll öelda ei saa. On fonde, mille olemasolust teadasaamiseks tuleb omada häid tutvusi. On fonde, kuhu sissesaamiseks tuleb oodata n.ö. ootelehel ja mis teenivad oma osakuomanikele mega-kasumeid. On ka neid fonde, mis teenivad lihtsalt rutiinset kasumit. Erinevaid fonde on väga palju...
Pidasingi silmas enamikku tavalisi laiale tarbijaskonnale mõelduid.
On fonde, kuhu sissesaamiseks tuleb oodata n.ö. ootelehel ja mis teenivad oma osakuomanikele mega-kasumeid.
Üks selline oli näiteks Madoff.
Üks selline oli näiteks Madoff.
Jah Madoffi fond oli selline. Paljud investorid ei teadnudki enne skandaali puhkemist, et nende raha oli Madoffile antud. Mõni ei teadnudki, et selline tegelane üldse olemas on. Nende "kodufond" võttis 2% pealt ja andis siis selle raha geeniusele edasi. Muide ka Nordea raha jäi sinna 50 milj $.
Madoffi fond oligi üks sellistest fondidest, mille olemasolust teadasaamiseks tuli omada häid tutvusi :))
Keeruline lugu jah nende fondidega. Tavainvestoril on raske valida isegi siis, kui isiklik finantseesmärk ja riskikriteeriumid paigas. Kunagi ei tea, kus asi lõpeb...
Keeruline lugu jah nende fondidega. Tavainvestoril on raske valida isegi siis, kui isiklik finantseesmärk ja riskikriteeriumid paigas. Kunagi ei tea, kus asi lõpeb...