(Panin uue rubriigi, fondide rahavoolud ongi üks olulisimaid tegureid kuidas Balti börside liikuvad.)
Arvan et fondiraha väljvool Balti börsidelt jätkub. Mõistatuseks jääb kui palju Eesti Telekomi aktsiad on müünud East Capital. 31 jaanuar oli neil minu hinnangul 3,3 miljonit, praegu max 2,4 milj. Tundub et erinevalt teistest aktsiatest ei ole Eesti Telekomi taga mingi müüja mis ilmub niipea kui hind tõuseb, nii et arvatavasti nad seal enam ei müü. Minu hinnangul on fond kaotanud mahtu niiviisi:
30 sept: 5,93 mrd EEK
31 dets: 5,67 mrd EEK
31 jaan: 4,94 mrd EEK
Hansa Balti Kasvufond arvatavasti “valvab” Starmani kurss, eile vahetas 15 000 aktsiat omanikut, aga ostja ei taandu oma 57,89 tasemelt. Kuna paki väärtus moodustab ligikaudu 7% Kasvufondi rahast peaks aga ostuhivi vähenema, ma arvan. Hansa Balti Kasvufond on minu hinnangul kaotanud 13-14% oma mahust alates 31 dets. Erinevalt East Capitalist ei ole aga nii palju raha välja võetud fondist, vaid põhjuseks on aktsiate hinnalangus.
Mandatum Baltic on hetkel Rootsi pensionisüsteemi nõrgem fond (aasta 2006) ja on langenud 8,8% aastavahetusest. Aastavahetuse oli suurim osalus “Latvian Shipping Co”, suur osalus ka Lietuvos telekomas. Fondi maht oli umbes 950 MEEK.
eks mingi osa BKF-ist istub Hansa enda pensionifondide kõhus, nii et sealt mingit müüki oleks naiivne oodata.
Suurimad BKF aktsiapositsioonid 31.12. seisuga olid:
Snaige 8,3%
Norma 7,6%
LTEL 7%
SAF 6,9%
Starman 5,6%
Tallink 4,4%
jms
Cash 7,9% annab mõningase varu osakute tagasiostmiseks.
Ühtepidi üpris ebalikviidsed positsioonid enamjaolt praegu, teisalt seda kergem hinda hoida, kuni saab. Aktsiate osakaal oli maksimaalne eeldatav - 70%, seega võlaportfelli arvel enam aktsiaid juurde ei osta. Aga seisud võivad olla praeguseks muutunud, LTEL ja Tallink näiteks osaliselt realiseeritud. Ainult suured blokid ebalikviidset baltikumi sodi samas veel pakkuda, kui rohkem raha välja läheks. Eks näis.
Suurimad BKF aktsiapositsioonid 31.12. seisuga olid:
Snaige 8,3%
Norma 7,6%
LTEL 7%
SAF 6,9%
Starman 5,6%
Tallink 4,4%
jms
Cash 7,9% annab mõningase varu osakute tagasiostmiseks.
Ühtepidi üpris ebalikviidsed positsioonid enamjaolt praegu, teisalt seda kergem hinda hoida, kuni saab. Aktsiate osakaal oli maksimaalne eeldatav - 70%, seega võlaportfelli arvel enam aktsiaid juurde ei osta. Aga seisud võivad olla praeguseks muutunud, LTEL ja Tallink näiteks osaliselt realiseeritud. Ainult suured blokid ebalikviidset baltikumi sodi samas veel pakkuda, kui rohkem raha välja läheks. Eks näis.
kristjan
Kui võrdlsein aktsionäride nimekirja fondimahuga 1 märts, sain 6,6% Starmani osakaalu. Eilsed 15 000 võib-olla läks HKFle ka.
Kui võrdlsein aktsionäride nimekirja fondimahuga 1 märts, sain 6,6% Starmani osakaalu. Eilsed 15 000 võib-olla läks HKFle ka.
Tundub et Mandatum Baltici (T ja A) fondimaht oli 640 MEEK (ma arvan 1 märts), võrreldes 950 MEEK aastavahetusel ja veel kõrgem varem sügisel. Praegu on Tallink suurim investeering, järgneb Telekom, Telekomas, Lat Shipping.
http://sampo.is-asp.com/funds/fundprofile_hex.html?sym=MANDBALTIT.FIF&fundid=298,298
http://sampo.is-asp.com/funds/fundprofile_hex.html?sym=MANDBALTIT.FIF&fundid=298,298
Varsti peaks sellise statistika ja andmete kogumine lihtsamaks minema. Kõiki balti fonde vist kokku ei korjata, aga tõhus hulk arvatavasti küll.
Möödunud aasta elavdas Eesti väärtpaberiturgu
“Alanud aastal soovime uutest arendustest esimesena valmis saada Fondikeskusega - keskse veebilehega, mis annab infot Baltikumi ja Baltikumis pakutavate investeerimisfondide kohta. Tahame, et investoril oleks võimalik valida endale sobivaim investeerimisvariant fondide seast ning pakkuda fondivalitsejatele võimalust olla nähtaval ja teistega võrreldavad."
Möödunud aasta elavdas Eesti väärtpaberiturgu
“Alanud aastal soovime uutest arendustest esimesena valmis saada Fondikeskusega - keskse veebilehega, mis annab infot Baltikumi ja Baltikumis pakutavate investeerimisfondide kohta. Tahame, et investoril oleks võimalik valida endale sobivaim investeerimisvariant fondide seast ning pakkuda fondivalitsejatele võimalust olla nähtaval ja teistega võrreldavad."
Loetellu kuulub veel SEB Baltikum Lux ack. 24% fondi varast oli aastavahetusel investeeritud Balti aktsiatesse, ehk umbes 520 MEEK. Suurimad investeeringud: Telekomas, Tallink, Mazeikiu Nafta, Snaige, Apranga, Eesti Telekom.
Fondis oli 285 000 Eesti Telekomi aktsiat, eeldatavalt koos East Capitali omadega SEB Clients konto all aktsionäride nimekirjas.
Fondis oli 285 000 Eesti Telekomi aktsiat, eeldatavalt koos East Capitali omadega SEB Clients konto all aktsionäride nimekirjas.
Aasta algusest on East Capitali Baltikumfond langenud 7,0%, Mandatumi oma 11,1% ja Hansa Balti Kasvufond 8,2%.
Viimased 6-7 aastat ei ole sarnast fondiväärtuse langust olnud. Küsimus on siis missugune psühholoogia hetkel mõjutab fondiosanikuid.
Lumepalliteooria paistab tõenäoline. East Capitali fondi väärtus tõusis kolme aasta jooksul (2002-2005) 61 MSEK-lt 3 416 MSEK-ni, ehk 56 korda. Fondihaldurid olid edukad leidsid õiged aktsiad, mitte ainult börsil, vaid ka vabal turul. Investeeriti varakult näiteks Tallinki aktsiasse. Mida rohkem raha sisse voolas, seda raskem oli leida häid uusi investeeringuid. Pealegi jäi 2005 palju Hansapanagaraha vabaks. Raha pidi investeerima ka vähemlikviidsetesse varadesse, Kalev, Parex Pank, Pieno Zvaigzdes, Kaubamaja jne.
Pööre tuli koos Tallinki börsileminekuga. Lõpuks tuli balti börsidele tõsine pakkumise tõus. Aktsiad mitme miljardi eest tuli korraga börsile, ja indeksite tõus oli peatatud. Vaikselt hakkas raha voolama fondidelt välja. Ja fondide raha oli üha suuremas ulatuses "momentum driven". Näiteks East Capitali fond oli pidevalt nimekirjades "parim fond" ja Baltikumi majanduskasv igal pool tuntud.
Raha väljavool võttis hoogu aasta algul. East Capitali fondi maht vähenes üle 10%, kuigi fondide osakud vaid odavnesid paari protsendi võrra. Teiste turgude edu tõmbas raha ära, näiteks läks East Capital teised fondid väga hästi jaan-veeb. Mandatumi fondilt voolas välja veel kiiremini, ja langus oli suurem.
Küsimus on täna kui palju fondiraha "tahab" olla pikaajaliselt investeeritud Baltimaadesse. Kui East Capital fondi väärtus tõusis kolme aastaga 61->3416 MSEK, ja vähenes tänavu jaanuaris 3416->2913 MSEK, kus kohas on siis tasakaalupunkt?
Investor mis ostab ilma analüüsita, müüb ka ilma analüüsita. Mida eksootilisem fond, seda vähem informeeritud fondiosanikud. Oht on, et müügid jätkuvad (ilma analüüsita) kusjuures tekib üha suurem vajadus fondihalduritel müüa, mitte ainult likviidsed aktsiad, vaid ka ebalikviidsed. Sel juhul, tunduvalt tuleb suurem langus siin ja seal. Arvan et fondide olukord on pingeline praegu, müügisurve jätkub. Raskem on ennustada võimalike ostjate omavaheline konkurents ja nõusolek kokku osta pakutud aktsiad. Viimasel ajal tundub et näiteks Tallinki aktsiale on ostja olemas.
Suuremas perspektiivis on küsimus kuidas investorid suhtuvad Emerging Marketsi-tesse üldiselt. Selles loos mängib suurim roll keskpankade intressipoliitika, ma arvan.
Viimased 6-7 aastat ei ole sarnast fondiväärtuse langust olnud. Küsimus on siis missugune psühholoogia hetkel mõjutab fondiosanikuid.
Lumepalliteooria paistab tõenäoline. East Capitali fondi väärtus tõusis kolme aasta jooksul (2002-2005) 61 MSEK-lt 3 416 MSEK-ni, ehk 56 korda. Fondihaldurid olid edukad leidsid õiged aktsiad, mitte ainult börsil, vaid ka vabal turul. Investeeriti varakult näiteks Tallinki aktsiasse. Mida rohkem raha sisse voolas, seda raskem oli leida häid uusi investeeringuid. Pealegi jäi 2005 palju Hansapanagaraha vabaks. Raha pidi investeerima ka vähemlikviidsetesse varadesse, Kalev, Parex Pank, Pieno Zvaigzdes, Kaubamaja jne.
Pööre tuli koos Tallinki börsileminekuga. Lõpuks tuli balti börsidele tõsine pakkumise tõus. Aktsiad mitme miljardi eest tuli korraga börsile, ja indeksite tõus oli peatatud. Vaikselt hakkas raha voolama fondidelt välja. Ja fondide raha oli üha suuremas ulatuses "momentum driven". Näiteks East Capitali fond oli pidevalt nimekirjades "parim fond" ja Baltikumi majanduskasv igal pool tuntud.
Raha väljavool võttis hoogu aasta algul. East Capitali fondi maht vähenes üle 10%, kuigi fondide osakud vaid odavnesid paari protsendi võrra. Teiste turgude edu tõmbas raha ära, näiteks läks East Capital teised fondid väga hästi jaan-veeb. Mandatumi fondilt voolas välja veel kiiremini, ja langus oli suurem.
Küsimus on täna kui palju fondiraha "tahab" olla pikaajaliselt investeeritud Baltimaadesse. Kui East Capital fondi väärtus tõusis kolme aastaga 61->3416 MSEK, ja vähenes tänavu jaanuaris 3416->2913 MSEK, kus kohas on siis tasakaalupunkt?
Investor mis ostab ilma analüüsita, müüb ka ilma analüüsita. Mida eksootilisem fond, seda vähem informeeritud fondiosanikud. Oht on, et müügid jätkuvad (ilma analüüsita) kusjuures tekib üha suurem vajadus fondihalduritel müüa, mitte ainult likviidsed aktsiad, vaid ka ebalikviidsed. Sel juhul, tunduvalt tuleb suurem langus siin ja seal. Arvan et fondide olukord on pingeline praegu, müügisurve jätkub. Raskem on ennustada võimalike ostjate omavaheline konkurents ja nõusolek kokku osta pakutud aktsiad. Viimasel ajal tundub et näiteks Tallinki aktsiale on ostja olemas.
Suuremas perspektiivis on küsimus kuidas investorid suhtuvad Emerging Marketsi-tesse üldiselt. Selles loos mängib suurim roll keskpankade intressipoliitika, ma arvan.
Üldiselt on tavaliselt "likviidsuse likvideerimine" mõjunud emerging marketsile negatiivselt, teisalt on Baltikumil mingi shanss sellest staatusest vaikselt ennast ülespoole upitada. Esialgu on Telia poolt pakutud likviidsus hullema ära hoidnud, võimalik, et see on lisaks ETL-ist ka LTEL-ile laienenud. Türgis laieneda ei õnnestunud, midagi koguneva rahaga peaks peale hakkama ja Baltikumis tegutsevate telkude ärimudelid pole ilmselt algselt nende poolt kardetud tagasilööki saanud ja kuigi kasvu siit välja ei pigista, siis Skandinaaviaga võrreldes paremat kapitali tootlust küll. Mõnes mõttes on see fondide likvideerimissund nende jaoks päris hea variant - ei pea aktsiate kokkukorjamiseks üle turu midagi pakkuma, piisab lihtsalt ääre hoidmisest.
Kui müügivajadus jõuab ebalikviidsete aktsiateni fondiportfellides, siis esimeses järjekorras hakkavad turule tekkima võimalused neis suuri blokke osta - hea õnne korral saab mõnele oinale kogu savi korraga ära laadida. Kui see ei õnnestu, lähevad esmalt turgu väiksemad fondide poolt hoitavad ebalikviidsed positsioonid - seda otsast müües ei kahjusta haldur NAV-d sarnaselt suurema positsiooni hinna enda müügiga allaviimisega.
Ja kui tõelise la facato grande puhul tuleb korraga müüa suuri ebalikviidseid positsioone juba VÄGA PALJU ALLA TURU, siis on võimalikud väga head tehingud ostjatele...
Näiteks poleks ma praegu üllatunud, kui Starmanis oleks võimalik praegu suuri blokke osta. Näis, kas õnnestub müüa.
Kui müügivajadus jõuab ebalikviidsete aktsiateni fondiportfellides, siis esimeses järjekorras hakkavad turule tekkima võimalused neis suuri blokke osta - hea õnne korral saab mõnele oinale kogu savi korraga ära laadida. Kui see ei õnnestu, lähevad esmalt turgu väiksemad fondide poolt hoitavad ebalikviidsed positsioonid - seda otsast müües ei kahjusta haldur NAV-d sarnaselt suurema positsiooni hinna enda müügiga allaviimisega.
Ja kui tõelise la facato grande puhul tuleb korraga müüa suuri ebalikviidseid positsioone juba VÄGA PALJU ALLA TURU, siis on võimalikud väga head tehingud ostjatele...
Näiteks poleks ma praegu üllatunud, kui Starmanis oleks võimalik praegu suuri blokke osta. Näis, kas õnnestub müüa.
fondiosakute omanikud liigutavad ennast aga uudise peale ala "euro tuleb aasta hiljem"
ma olen viimased viis aastat oodanud et mõni saksa fond hakkab skandinaaviat välja vahetama aga paistab et asi on proosalisem, algul läheb skandinaavia raha ära,aktsiad langevad ja pärast ehk midagi uut.
ma olen viimased viis aastat oodanud et mõni saksa fond hakkab skandinaaviat välja vahetama aga paistab et asi on proosalisem, algul läheb skandinaavia raha ära,aktsiad langevad ja pärast ehk midagi uut.
Huvitav foorum - tundub et sama teema ka teistel arenevatel turgudel:
Emerging market currencies under pressure
By Steve Johnson
Published: March 8 2006 11:26 | Last updated: March 8 2006 18:09
>>
High-yielding emerging market currencies came under renewed pressure on Wednesday, with the Icelandic krona again leading the sell-off.
The krona kickstarted a wobble in emerging markets two weeks ago when it fell 9 per cent in a day and a half after Iceland’s debt was downgraded by Fitch Ratings.
The sector soon recovered, but some were warning that Wednesday’s repeat performance was potentially more telling.
“This is almost a reprise of the Icelandic saga, but this one looks a bit more damaging,” said Tony Norfield, global head of FX strategy at ABN Amro.
Mark Austin, chief curencies strategist at HSBC, added: “This is wider than the sell-off we saw a couple of weeks ago and probably larger in size.”
The previous wobble was largely attributed to carry trade investors - who borrow in low-yielding currencies to invest in higher-yielding ones - liquidating some profitable positions to plug the losses as their long-Icelandic krona exposure turned sour.
While this trend was seen once again on Wednesday, carry trade investors also appear to be getting nervous about the possibility of rising funding costs and potentially reduced liquidity as monetary policy tightens in the US, the eurozone, and maybe even Japan.
UBS on Wednesday cited a 50 per cent probability that the Bank of Japan would reduce its target for monetary easing, a precursor to raising interest rates from their current negligible level, when its two-day meeting ends on Thursday. A strong US non-farm payrolls report tomorrow could also reignite speculation that US interest rates, curently 4.5 per cent, will rise above 5 per cent.
“We are having a squaring-up of some winning positions to fund the losers but there is also a generalised move to reduce risk ahead of the Bank of Japan meeting and the [US] employment report,” added Mr Austin.
“Because emerging markets have performed so well for so long there have been a fair amount of positions built up. As moves develop there is a tendency for them to snowball.”
Once again Iceland had its own rationale for a sell-off, with banking shares tumbling as Merrill Lynch warned that credit pressures were building. The krona fell 3.8 per cent to a 14-month low of IKr69.57 to the dollar.
However, as before, the sell-off reverberated far afield, with the Polish zloty falling 1.4 per cent to a three-month low of 3.9012 zlotys to the euro, the Hungarian forint off 1.5 per cent at a two-year low of Ft258.91, the Czech koruna down 1 per cent at Kc28.843 and the Slovak koruna losing 0.9 per cent at SK37.718.
Against the dollar, the Brazilian real fell 1.3 per cent R$2.1843, the Turkish lira slid 1.4 per cent to TL1.3445, a three-month low, and the Indonesian rupiah lost 0.6 per cent at Rp9,300.
While there were country-specific issues for some currencies, with Poland, for instance, facing the possibility of a snap election, the bulk of the selling was driven by global forces.
Divyang Shah, global strategist at IdeaGlobal, argued emerging market investors were likely to become more discriminating in their choices. “Investors might choose to scramble in order to protect paper profits, and given the tendency for the exit doors to narrow, selective emerging markets are at risk,” he said.
Hans Redeker, head of currency strategy at BNP Paribas, saw scope for a two-month reversal in the emerging market bull run as investors reassessed risk, but argued that a correction would be a “disturbance prior to the return of another wave of risk appetite once prices become appealing again.”
>
>
>
Find this article at:
http://news.ft.com/cms/s/d10edf20-ae95-11da-b04a-0000779e2340,s01=1.html
Emerging market currencies under pressure
By Steve Johnson
Published: March 8 2006 11:26 | Last updated: March 8 2006 18:09
>>
High-yielding emerging market currencies came under renewed pressure on Wednesday, with the Icelandic krona again leading the sell-off.
The krona kickstarted a wobble in emerging markets two weeks ago when it fell 9 per cent in a day and a half after Iceland’s debt was downgraded by Fitch Ratings.
The sector soon recovered, but some were warning that Wednesday’s repeat performance was potentially more telling.
“This is almost a reprise of the Icelandic saga, but this one looks a bit more damaging,” said Tony Norfield, global head of FX strategy at ABN Amro.
Mark Austin, chief curencies strategist at HSBC, added: “This is wider than the sell-off we saw a couple of weeks ago and probably larger in size.”
The previous wobble was largely attributed to carry trade investors - who borrow in low-yielding currencies to invest in higher-yielding ones - liquidating some profitable positions to plug the losses as their long-Icelandic krona exposure turned sour.
While this trend was seen once again on Wednesday, carry trade investors also appear to be getting nervous about the possibility of rising funding costs and potentially reduced liquidity as monetary policy tightens in the US, the eurozone, and maybe even Japan.
UBS on Wednesday cited a 50 per cent probability that the Bank of Japan would reduce its target for monetary easing, a precursor to raising interest rates from their current negligible level, when its two-day meeting ends on Thursday. A strong US non-farm payrolls report tomorrow could also reignite speculation that US interest rates, curently 4.5 per cent, will rise above 5 per cent.
“We are having a squaring-up of some winning positions to fund the losers but there is also a generalised move to reduce risk ahead of the Bank of Japan meeting and the [US] employment report,” added Mr Austin.
“Because emerging markets have performed so well for so long there have been a fair amount of positions built up. As moves develop there is a tendency for them to snowball.”
Once again Iceland had its own rationale for a sell-off, with banking shares tumbling as Merrill Lynch warned that credit pressures were building. The krona fell 3.8 per cent to a 14-month low of IKr69.57 to the dollar.
However, as before, the sell-off reverberated far afield, with the Polish zloty falling 1.4 per cent to a three-month low of 3.9012 zlotys to the euro, the Hungarian forint off 1.5 per cent at a two-year low of Ft258.91, the Czech koruna down 1 per cent at Kc28.843 and the Slovak koruna losing 0.9 per cent at SK37.718.
Against the dollar, the Brazilian real fell 1.3 per cent R$2.1843, the Turkish lira slid 1.4 per cent to TL1.3445, a three-month low, and the Indonesian rupiah lost 0.6 per cent at Rp9,300.
While there were country-specific issues for some currencies, with Poland, for instance, facing the possibility of a snap election, the bulk of the selling was driven by global forces.
Divyang Shah, global strategist at IdeaGlobal, argued emerging market investors were likely to become more discriminating in their choices. “Investors might choose to scramble in order to protect paper profits, and given the tendency for the exit doors to narrow, selective emerging markets are at risk,” he said.
Hans Redeker, head of currency strategy at BNP Paribas, saw scope for a two-month reversal in the emerging market bull run as investors reassessed risk, but argued that a correction would be a “disturbance prior to the return of another wave of risk appetite once prices become appealing again.”
>
>
>
Find this article at:
http://news.ft.com/cms/s/d10edf20-ae95-11da-b04a-0000779e2340,s01=1.html
Üle pika aja üks tõeliselt kasulik foorum! Thanks, guys!
East Capital on vist päris palju Baltikat ka omandanud 6.80 pealt. Loodetavasti
ei tule ta turule seda kasumit väljavõtma, vaid leiab ostja, kui peaks tahtma väljuda.
ei tule ta turule seda kasumit väljavõtma, vaid leiab ostja, kui peaks tahtma väljuda.
Kokkuvõte fondide suurustest 31 detsember 2005:
East Capital Baltik. 5 700 MEEK (31 jaan: 4 900 MEEK)
Mandatum Baltic 950 MEEK ((1 märts:) 640 MEEK)
Hansa BKF 560 MEEK (9 märts 500 MEEK)
SEB Baltikum Lux ack 520 MEEK (Balti aktsiate osakaal)
Evli Baltic 400 MEEK
Kõik fondid (Hansa BKF erand) on suur osa investeerinud Tallinkisse, Eesti Telekomisse ja Lietuvos Telekomasesse. Veel on East Capitali fondis suhteliselt palju: Föreningssparbanken, Mazeikiu Nafta ja Nord LB. Mandatumi portfellis: LASCO ja Ventspils Nafta, Evli portfellis: Panevezio ST ja LASCO, SEB portfellis: Snaige, Mazeikiu Nafta ja Apranga. Hansa BKF erineb kõige rohkem, 20 veebruaril olid suurimad investeeringud: Snaige, SAF Tehnika, Norma ja Starman. Arvan et Hansa BKF-l on ka pisut teistsugune investeerimiseesmärgid kui teised.
East Capital Baltik. 5 700 MEEK (31 jaan: 4 900 MEEK)
Mandatum Baltic 950 MEEK ((1 märts:) 640 MEEK)
Hansa BKF 560 MEEK (9 märts 500 MEEK)
SEB Baltikum Lux ack 520 MEEK (Balti aktsiate osakaal)
Evli Baltic 400 MEEK
Kõik fondid (Hansa BKF erand) on suur osa investeerinud Tallinkisse, Eesti Telekomisse ja Lietuvos Telekomasesse. Veel on East Capitali fondis suhteliselt palju: Föreningssparbanken, Mazeikiu Nafta ja Nord LB. Mandatumi portfellis: LASCO ja Ventspils Nafta, Evli portfellis: Panevezio ST ja LASCO, SEB portfellis: Snaige, Mazeikiu Nafta ja Apranga. Hansa BKF erineb kõige rohkem, 20 veebruaril olid suurimad investeeringud: Snaige, SAF Tehnika, Norma ja Starman. Arvan et Hansa BKF-l on ka pisut teistsugune investeerimiseesmärgid kui teised.
Kas keegi saab aru, miks investeerimisfond, mis on kutsutud oma osanikele raha teenima, investeerib näiteks Tallinki aktsiasse (mõtlen emissioonihinnaga), Normasse?
Järsku nad vaatavad neid ettevõtteid välisinvestori pilgu läbi. Samas, võiks sinna kuuluda mingi kommivabriku paber.
Minu küsimus oli täiesti tõsiselt mõeldud ja pigem üld-teoreetilisena kui konkreetse fondi või aktsia kesksena. Alvar vast oskaks kindlasti kommenteerida. Ehk siis küsimus vabaduse ja piirangute osast fondiportfelli jaotumisel.
Ma ei saanud küll küsimusest hästi aru, kuid üritan kommenteerida. Balti turgudel on selgelt probleeme likviidsusega ja seetõttu valitakse fondi suures osas enimkaubeldud aktsiad. Näiteks Tallinki aktsiat on võimalik siiski suuremates kogustes osta ja müüa, seda ei saa aga öelda Tallinna Kaubamaja aktsia kohta. Eriti terav on likviidsuse probleem langeval turul.
Aeg-ajalt olen käinud Trigoni seminaridel ja nemad on juba aastaid rääkinud, et välisinvestorid istuvad pommi otsas. Näiteks üks välisinvestor rääkis, et kui ta tahab oma positsiooni likvideerida, siis ta müüks aktsiaid 2 aastat (andes kogu päevakäibe). Tõusval turul pole aktsiate müümisega suuri probleeme, ka plokid lähevad hästi kaubaks. Langeval turul on aga suurte koguste müümisel selgeid probleeme ja seetõttu on hea, kui portfellis olevad aktsiad on likviidsed. Kõige huvitavam aeg jõuab kätte siis, kui fondidest raha väljavool jätkub ja müüki läheb ka järgi jäänud ebalikviidne kraam, siis võib aktsiaid väga odavalt omandada.
Aeg-ajalt olen käinud Trigoni seminaridel ja nemad on juba aastaid rääkinud, et välisinvestorid istuvad pommi otsas. Näiteks üks välisinvestor rääkis, et kui ta tahab oma positsiooni likvideerida, siis ta müüks aktsiaid 2 aastat (andes kogu päevakäibe). Tõusval turul pole aktsiate müümisega suuri probleeme, ka plokid lähevad hästi kaubaks. Langeval turul on aga suurte koguste müümisel selgeid probleeme ja seetõttu on hea, kui portfellis olevad aktsiad on likviidsed. Kõige huvitavam aeg jõuab kätte siis, kui fondidest raha väljavool jätkub ja müüki läheb ka järgi jäänud ebalikviidne kraam, siis võib aktsiaid väga odavalt omandada.
Tänud, Alvar! Lihtne ja mõistlik tõde, mida on kasulik kuulda.
Konkreetseks minnes - pole küll ilus ilkuda nende kallal, kes su raha kasvatavad (see Alvarit personaalselt enam ei puuduta -õnneks!), aga miks siis BKF on nii suure positsiooniga näiteks Norma aktsias sees? Ebaproportsionaalne!? Või ongi häda selles, et tahaks müüa, aga kuidagi ei õnnestu, kuna 10% piir on kiire vastu tulema?
Sama asja olen ka ise mõelnud, sirvides Hansa fondide (KF ja IEF) investeeringute loetelu. Norma hakkas tõepoolest eriliselt silma. Samuti Starmani suur osakaal Balti fondis (sellest on küll Starmani teema all juba pikemalt juttu olnud). Küll leiab Klementi, kuid pole Baltikat. Lisaks puudub osalus Leedu pangandussektoris, mis võiks kiire majanduskasvu tingimustes atraktiivne olla. Suurim osalus seal üldse Snaiges, mille likviidsus pole just kiita. Riias paneb veidi kulmu kergitama SAF Tehnika suurim osakaal.
Ida-Euroopa fondis peale Tallinki jälle ainult Normat Tallinnast ostuvääriliseks peetud, Lätist SAF Tehnikat ning Leedust Snaiget. Minu amatöörlikku silma jäid siis need asjad :)
Ida-Euroopa fondis peale Tallinki jälle ainult Normat Tallinnast ostuvääriliseks peetud, Lätist SAF Tehnikat ning Leedust Snaiget. Minu amatöörlikku silma jäid siis need asjad :)