Seal on kindlasti mingi trükiviga pigem ikka 50 eurot maksab see
Lisa siis korvi, maksa ära ja kui oled pakiautomaadist ära toonud siis proovi müüjaga vaielda, et trükiviga.
Kirjuta meile ka, kuidas läks 
Tegu on ju kahe erineva tootega, mis on küll sarnased, aga mis ei õigusta, et neil peaks olema sama hind.
Pealegi on meil kaubandusvabadus - kaupmehel on vaba voli valida ise hind.
Kui te reaalselt tahate sellise hinnaga kreemipotsikut osta, siis Kaubamajas on pakkuda näiteks La Prairie näokreem 1812,99€ eest. Liitrihind 36 259,80 €/l - ei ole trükiviga.
Tõsiselt räägid või? Pea kaks tonni näokreemi eest? Mis ta siis teeb, midagi erilist? Avab tšakrad, suurendab sekuaalenergiat, muudab ka penskari kahekümmneseks tsikkiks? Jummel küll.
Jah, ma räägin tõsiselt. Vali Kaubamaja e-poes “Ilu” osakond, sorteeri kaubad hinna järjekorras kallimad enne, ja imetle palju jaksad.
Seto müüb laadal tõkatit, ükes tünnis on tõkat hinnaga 5 euri liiter, teises 50 euri liiter. Inimesed käivad ja ostavad, kes tahab odavat, saab odavast tünnist ja kes tahab kallist, saab kallimast tünnist.
Lõpuks üks kunde küsib, et mis neil vahet on?
Seto siis seletab, ei olegi vahet, ainult et osad inimesed tahavad odavat ja osad tahavad kallist.
9 Likes
Valesti Saad Aru, Selle ostavad Kõrge net-worthiga isikud oma trofee-bimbole, et viimane saaks Instas eputada “nää, mis mees mulle ostis”.
Kuule, LV käekotis on ka heal juhul 500 rutsi eest käekotti ja 55 000 on “LV” ja “edevusmaks”.
Proovi aru saada, mis maailmas sa elad. Suurte Numbrite Maailmas käivad asjad natuke teist moodu. Käekott ei saagi maksta alla “tavalise inimese” aastapalga – muidu hakkava sead ka naerma.
Suurte Numbrite Maailmas ostab inimene esimese klassi edasi-tagasi lennukipileti New-York–Tokyo-New-York, et mina Sukiyabashi Jiro restosse sushit sööma. Sina ja mina saame sama raha eest tutika small-family-car liisida ja seda 5 aastat plekkida.
Elu on selline.
Ja jälle, enne kui mõni siin ohkima hakkab. Ma nendin fakti, et elu on selline, ma ei kadesta kedagi. Käärid “esimese klassi” ja “tavalise inimese” vahel on tänapäeval nii suured, et ühe mehe aastapalk on teise tibi käekott. Mõlemat kasutatakse aasta.
3 Likes
Erinevate maitseainete kilo hinnad küündivad samuti sadadesse eurodesse.Kohe meenub safran, mille kilo hind ületab tuhandet eurot. Loorberi lehed maksavd samuti üle 300 euro kilo. Petersell samuti ca 200 eurot kilo.
Safran on safran. Seda ei asenda millegagi (kuigi mingid segased proovivad selle asemel saia sisse kurkumit panna ja ütlevad, et see peaks sama hea olema) ja seda kulub vähe. Kuid 2K maksva kreemipotsiku mõju nahale ei pruugi üldse erineda 50 eurose sama suure potsiku omast.
Muuseas, loorberi lehed EI maksa üle 300 euro kilo. Ainult siis, kui neid 4 grammi kaupa kuulsa firma sildiga pakis ostad. Hulgilaos on kilone pakk loorberilehti 19.42€
Ma ka ei ohi ega kadesta. Arusaadav, et igal ühiskonnaklassil oma lõbustused ja et ultrarikkad kulutavad igasugu ekstravagantsi peale. Aga millest ma aru ei saa, et need hiigelkulutused tehakse nii mõttetute, igavate, isegi koledate asjade peale. Nagu seesama LV kott või misiganes muu samas hinnas “ikoon”. Ootavad veel aasta järjekorras ka et enda oma kätte saada. Ja lõpuks on paras turumärss. Kui ma oleks ultrarikas, kes tahab sellise summa käekoti peale kulutada, ma palkaks selle eest endale mingi nahakunstniku, kes teeks täpselt minu maitse järgi mingi unikaalse fantastilise kunstiteose sellest märsist. Sellise, mida kellegi teisel ei ole, sest nad ei jaksa sellist kunstnikku palgata. Mitte ei kulutaks sellist summat mingi liinitööst ja Hiina koopiatest eristumatu märsi peale, mis peab igal rikkal tibil samasugune käevangus olema, sest.
2 Likes
Kusjuures YT kanalis mingi habemik ameeriklane käib erinevate riikide turgudelt järgi tehtud kotte, kelli ja muud nodi ostmas. Turu pealt saab odavalt, aga kui tahad kvaliteetsemat võlts kraami saada siis juhatati härra kinnisesse “butiikladudesse” ja seal olid hinnad kordi kallimad kui avaturul. Hinnad küündisid seal juba tuhandetesse dollaritesse. A la 50K kell maksis seal näiteks 5K. Habemik mainis, et tõesti on kvaliteedi vahe mitmekordne ja hind on pigem õiglane.
Krt londonis ei julgeks mina küll mingi üüratud kalli originaal kella või LV kotiga ringi patseerida.
See on väga väga väga HEA, et nad sedasi teevad. Maailm on täis katteta “trükipressist tulnud” fiat raha. Mida rohkem seda ära päletatakse kusagil krüptospekulatsioonides, või mida rohkem seda kulutatakse 10 000 x üle hinnatud teenuse- ja luksuse- ja ekstravaganza-valdkoda, seda parem. See raha jääb sinna “siseringi” nii öelda “lukku”. Üks sell ostab endale 10x hinnaga supersportauto, supersportauto müüja ostab 10 000x üle hinnatud käekoti ja disainertagi jne. Meie (tavainimeste) mõistes Väga Suured Summad ringlevad seal 1% “siseringis” käest kätte. Ja jumal olgu selle eest tänatud. Mõtle millise KAOSE korraldaks see, kui see “vaba raha” roomaks kusagile tavaliste inimeste maailma ja kukuks seal reaalvarasid kokku ostma. Kujutle situatsiooni, et sul on tibinal 100 LV käekotti a 60 000.
See oleks 50 (viiskümmend) heas korras Eesti maamaja/suvilat heas kohas. Osta endale terve vald naha ja karvadega. Ja ole seal Keiser-Kuningas-Isamaa.
Ja mida siis nn. “lihtinimene” teeks. Ja mida kuradit hinnad teeks.
Piisab täna vast selles, et omni-potent god-like-power Private Equity ja Pensifondid rullivad üle “kellest iganes” ja Trnasnatsionaalsed Korpid võivad rahapakiga uimaseks lüüa kelle iganes.
Muide, üks eesti riigikoguja (nagu kuluaarides sositati) pidi ka kusagil 65kilo maksma. Rent neljaks aastaks, See on mingi vana kuulujutt, nüüd on ehk hinnad tõusnud.
Aga võiks oletada, et kui sul on 1 miljard värskelt USA trükipressist tulnud dollalit, siis ei peaks olema probleemi endale Eesti suuruses riigis 101 marionetti rentida. Ja jääks kuhjaga ülegi.
Seega, antagu AINULT tuld… mida kallim, mõttetum, eksklusiivsem, ogaram, rahapõletavam… SEDA PAREM. Mida vähem kulutatakse seda “reaalvarade” ja “raha võimuks konvertimise” peale, seda parem. Seda parem nn, “keskmisele inimesele”.
Huvitav teema - “surveillance pricing”.
Tähendab, et kliendilt küsitakse nii palju kui too maksta jõuab lähtudes kliendi tegevusest enne ostmist.
Näiteks lennufirma kahekordistab lennupileti hinna kui oled juba ostnud hotelli sihtkohas aga lennupileteid oled vaid vaadanud.
1 Like
Tvelv poäng.
Meil on muuseas olnud võimalus säänset mixing-protsessi jälgida. Kui arenenud sotsialismi viimases faasis hakkas riigiettevõtete arveldusrubla kooperatiivide kaudu sularahaks muutuma… oisajestas. Või nagu naabrid ütlevad: ТАКУЮ страну просрали…
1 Like
Iga asi maksab täpselt nii palju, kui palju klindilt saab selle eest välja pigistada. (NB! maksab != “on väärt”)
Riikides nt. Prantsusmaa, kus koolivaheajad on jäigalt ja seaduse jõuga paigas ja algavad ja lõppevad kõigil täpselt ühtemoodi (ja muul ajal “kodustel põhjustel” opossumi koolist eemaldamine on keerukas, et mitte ütelda, võimatu). Tõstavad kõik hotellid, lõpustuspargid, igasugu meelelahutusasutused jms. nagu üks mees hinda 100-300-1000%
Sõidame
1 Like
No neid näiteid ei pea Prantsusmaalt otsima minema. Meil on ju siin samuti, et suurürituste ja pühade ajal on hotellihind hoopis midagi muud kui mingil suval hetkel.
1 Like
Relvaloa pikendamine. Riik on vahepeal salaja lülitanud välja tsiivilrelvade registri e-taotluskeskkonnast võimaluse jätta osad, vahepeal üleliigseks muutunud relva kasutusotstarbed pikendamata ja need pikendamise valikust eemaldada. Tean täpselt, et varem see võimalus oli. Vastavad valikukastid on isegi veel alles, aga muudetud nö “halliks” st. mittemuudetavateks. Ainus võimalus on sellisel juhul teha relvaloa muutmise taotlus ja seejärel veel eraldi pikendamise taotlus ning otse loomulikult maksta kahekordset riigilõivu, mis ilmselgelt ongi selle bürokraatliku barjääri ainus põhjendus.
No kurat, pangu siis otse ja ausalt riigilõiv kahekordseks. Miks sellist kunstlike takistuste tekitamise ja lisabürokraatia kaudu viljeletavat kleptomaanlikku skeemitamist vaja on??
Mis see põhjus oleks kasutusotstarbeid vähemaks tahta? Nad ei sega ju kuidagi või midagi?
EDIT: välja mõtlesin. Kui tahaks teist relva taodelda teisele kasutusotstarbele, siis esimesel relval selle otstarbe juba olemasolu võib muutuda põhjuseks keelduda.