Kahjuks on jahe ka kodanik piisava egoga, mis tähendab, et ta oma eksiarusaama pole võimeline mitte kunagi avalikult tunnistama. Seepärast ongi ta nii hea tööriist meistrimeeste käes.
Kes see meistrimees siis on, kes niite tõmbab ja mis eesmärgil?
Kes see meistrimees siis on, kes niite tõmbab ja mis eesmärgil?
Näide nr.1
Ostis kodanik korteri 2007 pangalaenuga, kus andis pangale lubaduse palgast tasuda igakuiselt kindla summa. Nii, kokku lepitud ja nii ka hakkas minema.
2010 oli korteri turuhind poole väiksem ja kodanik kaotas töö. Kokkuleppe järgi tal enam palka ei olnud ja seega rikkus kokkulepet. Korteri sundmüügist saadava rahaga oleks ta jäänud peale sundmüüki ikka poole laenu ulatuses veel pangale võlgu ja korterist ka ilma loomulikult.
Nüüd kodanik laenas oma sugulase käest 6 kuud summa, mis ta oli lubanud pangale oma palgast maksta. Pani selle arvele ja pank võttis selle sealt ära.
Peale seda leidis omale uue töö ja edaspidi tasus taas palgast laenumakseid.
Tänaseks on korter kallim 10% turuhinnas, kui soetusmaksumus
Nüüd küsimused a la jahe :
- klient rikkus seadust, sest tal tegelikult palka ei olnud ja ta oleks pidanud alluma sundlikvideeimisele
- ta käitus kui liiklushuligaan, sest kõik teised seisid järjekorras, kui tema ridade vahel kihutas
- ta peaks kahetsema ja vabandust paluma, et ta rikkus lepingut, aga kas sa näed tema vabandusepalumist ?
- jne
Ostis kodanik korteri 2007 pangalaenuga, kus andis pangale lubaduse palgast tasuda igakuiselt kindla summa. Nii, kokku lepitud ja nii ka hakkas minema.
2010 oli korteri turuhind poole väiksem ja kodanik kaotas töö. Kokkuleppe järgi tal enam palka ei olnud ja seega rikkus kokkulepet. Korteri sundmüügist saadava rahaga oleks ta jäänud peale sundmüüki ikka poole laenu ulatuses veel pangale võlgu ja korterist ka ilma loomulikult.
Nüüd kodanik laenas oma sugulase käest 6 kuud summa, mis ta oli lubanud pangale oma palgast maksta. Pani selle arvele ja pank võttis selle sealt ära.
Peale seda leidis omale uue töö ja edaspidi tasus taas palgast laenumakseid.
Tänaseks on korter kallim 10% turuhinnas, kui soetusmaksumus
Nüüd küsimused a la jahe :
- klient rikkus seadust, sest tal tegelikult palka ei olnud ja ta oleks pidanud alluma sundlikvideeimisele
- ta käitus kui liiklushuligaan, sest kõik teised seisid järjekorras, kui tema ridade vahel kihutas
- ta peaks kahetsema ja vabandust paluma, et ta rikkus lepingut, aga kas sa näed tema vabandusepalumist ?
- jne
arvon
No ei olnud isegi Ekspressis kirjas, et vendi hoiatati, ttrust, vendi hoiatati !!
Ma loodan et ma pole siin foorumis kordagi kirjutanud sellest et ühte või teist Nõgese-venda varasemalt hoiatati FI poolt. St., et minu näidetest seda välja ei loetaks, sest minu näidetes toodud "rullnokad" on lihtsalt abstraktsed näited liiklusest.
ttrust
Oletame, et kui mittelikviidses aktsias on suur spread ning päevast-päeva toimub situatsioon kus päeva jooksul müüakse aktsiaid bid serva, mille tulemusena aktsia turuhind kukub ning päeva lõpus toimub minitehing, kus ostetakse askist ning hind tõuseb umbes eelmise päeva tasemele tagasi. Ning see minitehing on see "kurjajuur".
Nüüd küsimus - kas see isik, kes teeb päeva lõpus tehingu, käitub pahatahtlikult, ja häirib teisi börsil olevaid iskuid ja rikub nende teiste isikute "õigustatud ootuseid"?
Minu arust on väga raske leida juhtumeid kus selline tegevus teisi isikuid häiriks ebalikviidses aktsias.
Sest kui teine isik tahaks oma aktsiatest lahti saada, siis tema jaoks pole tähtis mis on aktsia eelmise päeva sulgemishind, tema jaoks on oluline milline on hetke bid-serv, mis hinnatasemel ja kui palju aktsiaid seal on. Sama kehtib ka ostusoovi kohta - pole tähtis mis on eelmise päeva sulgemishind.
Samuti bid servale või ask servale üles pandud orderid ei sõltu sulgemishinnast vaid sõltuvad sellest, kas isik tahab sellise hinna eest osta või müüa ning milliseid on teised orderid ask või bid servas.
Seega, kui päevast-päeva on ask ja bid suhteliselt samadel hinnatasemetel siis teistele turuosalistele pole eriti oluline kas päev lõpeb sulgemishinnaga bid serva lähedal või sulgemishinnaga ask serva lähedal. Reaalseid tehinguid saab teha ikka endistel tingimustel.
Selge on see, et antud juhtumis pole kannatanuid, aga on olemas selline mõiste nagu süütegu ilma kannatanuteta, a la kiiruse ületamine, alkäemaksu andmine, narkootikumide tarbimine jne. Läheb tavaliselt ühiskondliku moraali valdkonda.
ttrust
Nüüd küsimus - kas see isik, kes teeb päeva lõpus tehingu, käitub pahatahtlikult, ja häirib teisi börsil olevaid iskuid ja rikub nende teiste isikute "õigustatud ootuseid"?
Minu arust on väga raske leida juhtumeid kus selline tegevus teisi isikuid häiriks ebalikviidses aktsias.
Ttrust, Sind ma ei tea, aga mina tahan tegutseda börsil, kus ma ei pea nuputama, kas mingi konkreetne paber on hetkel manipuleeritud või mitte.
jahe
Rinja, kas investor börsil peale tehingute midagi veel teha saab? Ei saa. Siit edasi küsimus Sulle: kas investor saab siis - Sinu loogika kohaselt - börsil ÜLDSE midagi valesti teha?
Lihtsalt börsil tehinguid tehes seadust rikkuda ei saa. Seadusevastaseid ordereid sisestada ei ole võimalik.
ttrust, turumanipulatsiooni keelustamist ei ole siin foorumis välja mõeldud :-)
Kuigi regulatsiooni eesmärk on õilis - turu usaldusväärsuse kaitse, siis rakendamine konnatiigis on leebelt öeldes keeruline.
Noppeid Riigikohtu kunagisest otsusest turumanipulatsiooni kaasuses:
"...turuosaline peab olema võimeline põhjendama iga tema tehtud tehingut."
"...mitte igasugune menetlusaluse isiku põhjendus ei ole käsitatav õigustatud põhjendusena."
"...väärtpaberi hinna turgu manipuleeriva käitumisega kunstlikule või tavapäratule tasemele viimise puhul ei ole koosseisu realiseerimise seisukohast oluline, kui palju kunstlik hind väärtpaberi turuhinnast hälbib või kui pikalt
hind kunstlikul tasemel püsib. Manipulatiivse käitumisega tekitatud kunstlik hind võib jääda ka ostu-müügihinna kursivahemiku piiresse."
Nende seisukohtade valguses on muidugi võimalik teatud asjaoludel keda iganes risti lüüa suvalise tehingu eest - oluline on subjektiivne külg, kas huvi on kunstliku hinna tekitamine s.o. eesmärgiks on konkreetse tehinguhinna tekitamine, See, kas see hind kedagi eksitas või mõjutas või püsima jäi, ei ole oluline.
Ärge nüüd pln mind kui sõnumitoojat risti lööge ;-)
Kuigi regulatsiooni eesmärk on õilis - turu usaldusväärsuse kaitse, siis rakendamine konnatiigis on leebelt öeldes keeruline.
Noppeid Riigikohtu kunagisest otsusest turumanipulatsiooni kaasuses:
"...turuosaline peab olema võimeline põhjendama iga tema tehtud tehingut."
"...mitte igasugune menetlusaluse isiku põhjendus ei ole käsitatav õigustatud põhjendusena."
"...väärtpaberi hinna turgu manipuleeriva käitumisega kunstlikule või tavapäratule tasemele viimise puhul ei ole koosseisu realiseerimise seisukohast oluline, kui palju kunstlik hind väärtpaberi turuhinnast hälbib või kui pikalt
hind kunstlikul tasemel püsib. Manipulatiivse käitumisega tekitatud kunstlik hind võib jääda ka ostu-müügihinna kursivahemiku piiresse."
Nende seisukohtade valguses on muidugi võimalik teatud asjaoludel keda iganes risti lüüa suvalise tehingu eest - oluline on subjektiivne külg, kas huvi on kunstliku hinna tekitamine s.o. eesmärgiks on konkreetse tehinguhinna tekitamine, See, kas see hind kedagi eksitas või mõjutas või püsima jäi, ei ole oluline.
Ärge nüüd pln mind kui sõnumitoojat risti lööge ;-)
jahettrust
Nüüd küsimus - kas see isik, kes teeb päeva lõpus tehingu, käitub pahatahtlikult, ja häirib teisi börsil olevaid iskuid ja rikub nende teiste isikute "õigustatud ootuseid"?
Minu arust on väga raske leida juhtumeid kus selline tegevus teisi isikuid häiriks ebalikviidses aktsias.
Ttrust, Sind ma ei tea, aga mina tahan tegutseda börsil, kus ma ei pea nuputama, kas mingi konkreetne paber on hetkel manipuleeritud või mitte.
Jahe, vanbanda, ma ei saa Su sellest lausest aru.
mykoloogKahjuks on jahe ka kodanik piisava egoga, mis tähendab, et ta oma eksiarusaama pole võimeline mitte kunagi avalikult tunnistama. Seepärast ongi ta nii hea tööriist meistrimeeste käes.
Kes see meistrimees siis on, kes niite tõmbab ja mis eesmärgil?
No vot, pole mul sellist luuredroonide võrgustikku ega positsioneerimise majakaid, et oskaks sulle kohe igat hetke täpselt kirjeldada. Aga oluline on ehk see, et kui sina või mina satuks BUK-i taha kogemata, siis me ei saaks lennuki allatoomisega hakkama. Meistrimees aga saab ja polegi nii oluline, kas ta nimi on Vasja või Gennadi
ttrustarvon
No ei olnud isegi Ekspressis kirjas, et vendi hoiatati, ttrust, vendi hoiatati !!
Ma loodan et ma pole siin foorumis kordagi kirjutanud sellest et ühte või teist Nõgese-venda varasemalt hoiatati FI poolt. St., et minu näidetest seda välja ei loetaks, sest minu näidetes toodud "rullnokad" on lihtsalt abstraktsed näited liiklusest.
Ei ei, seda karjatas just äsja jahe
Ttrust, minu vastus Sulle: ma ei vaata ka Skano poole enne, kui ma olen veendunud, et sellega enam ei manipuleerita. Minusuguseid on tõenäoliselt teisigi. Skano aktsia on ebalikviidne. Seos on nähtav.
jahe
Ttrust, minu vastus Sulle: ma ei vaata ka Skano poole enne, kui ma olen veendunud, et sellega enam ei manipuleerita. Minusuguseid on tõenäoliselt teisigi. Skano aktsia on ebalikviidne. Seos on nähtav.
Jahe, ma alustaks sellest, et kas manipuleerimine on ikka toimunud. Minu arust ei ole toimunud.
Aga pigem on see nagu maitseküsimus. Kindlasti leidub ka neid, kes arvavad et Tallinki hind on manipuleeritud.
Minu mõtlemine jõuab sellistele radadele, et kui keegi "manipuleerib", on see manipuleerija enda risk ja kulu. Mida rohkem ta "manipuleerib" seda kulukam see talle on. Ebalikviidses aktsias päevakauplemisega puhtfüüsiliselt ei ole võimalik tegeleda või kui siis kogused on mõttetult väikesed. Pika aktsia hoidmise juures pole aga oluline kas vahepeal on "manipuleeritud" või mitte, sest "manipuleerimise"-perioodi lõpus jõuab aktsia hind ikkagi sinna kus see peab olema. Vaadake minu pilt-näidet mille tõin Baltika aktsia kohta.
Arco suurimate investorite hulka kuuluja ostab-müüb Skano aktsiaid ühe-paari kaupa kümneid kordi. Viisil, mille majanduslik sisu kumab igale asjast taipavale läbi. Ttrust, halloo???
ttrust
Aga pigem on see nagu maitseküsimus. Kindlasti leidub ka neid, kes arvavad et Tallinki hind on manipuleeritud.
Siit edasi minnes tuleks hoopis küsida järgmised küsimused :
- kas turutegemine (osade aktsiate osas võetud kohustus mõne finantsasutuse poolt) on manipuleerimine või vastupidi ?
- miks ei kohustata kõikides aktsiates tegema turgu, vaid lubatakse valida sobivad ? Nii tekitatakse ju ebavõrdsed tingimused aktsiatele ?
Ja ka siin saaks veel hulga küsimusi küsida, et mis oleks õigem
jahe
Arco suurimate nvestorite hulka kuuluja ostab-müüb Skano aktsiaid ühe-paari kaupa kümneid kordi. Viisil, mille majanduslik sisu kumab igale asjast taipavale läbi. Ttrust, halloo???
Aga miks mitte, minu vaade asjale: "suured mehed, kallid mänguasjad". Kas sellise tegevuse tulemusena on aktsia hind kukkunud 2 korda või 2 korda tõusnud? Spreadi piires mängimine mind ei häiri.
Minu arvamus Sinust, Jahe, tekitas hoopis küsimuse: Miks Sa ise sellest mängust osa ei võta ja seda ära ei kasuta? Näiteks vastaspoolena või kokkuleppena isegi. Niikuinii, kui aktsia hinnaga mängijad jõuavad kuhugi kas liiga madalale või liiga kõrgele, tekib teisi huvilisi, kes oma pakid servadesse laovad ja seega mängijatel kogu mäng liiga kulukaks osutub. See viimatikirjeldatu ongi börsi kõige suurem "ilu" minu arust. Börs on isereguleeriv.
P.S. Eelnev on abstraktne kirjeldus situatsioonist, mitte mingitele reaalsetele börsipäevadele tuginev.
jahe
Arco suurimate investorite hulka kuuluja ostab-müüb Skano aktsiaid ühe-paari kaupa kümneid kordi. Viisil, mille majanduslik sisu kumab igale asjast taipavale läbi. Ttrust, halloo???
Kuulge, koputage sellele jahe-le õla peale, kes te tema läheduses olete. Seekord ma kavatsen ta muidu laimamise eest kohtusse anda.
Tahad äkki enne vabandada ?
arvonttrust
Aga pigem on see nagu maitseküsimus. Kindlasti leidub ka neid, kes arvavad et Tallinki hind on manipuleeritud.
Siit edasi minnes tuleks hoopis küsida järgmised küsimused :
- kas turutegemine (osade aktsiate osas võetud kohustus mõne finantsasutuse poolt) on manipuleerimine või vastupidi ?
- miks ei kohustata kõikides aktsiates tegema turgu, vaid lubatakse valida sobivad ? Nii tekitatakse ju ebavõrdsed tingimused aktsiatele ?
Ja ka siin saaks veel hulga küsimusi küsida, et mis oleks õigem
Sellele ma ei mõelnud, aga sellised küsimused esitaksin ka mina.
Jahe, mind näiteks häirib, erinevalt sellistest spreadi piires toimuvatest väiketehingutest, palju rohkem hoopis see fenomen, et sooritatakse mahukaid STND tehinguid (need tehingud lähevad börsikäibesse sisse) hinnaga mis on allpool bid serva (või sellega võrdne) või ülalpool ask serva (või sellega võrdne) ning selle STND tehingu sooritajad isegi ei vaevu servi "puhtaks" ostma/müüma.
Minu jaoks on hoopis see ebaõiglane ja rikub börsi tegutsemispõhimõtet.
Miks FI näiteks seda fenomeni ei uuri?
Ma saaks aru kui STND tehing tehakse hinnaga mis jääb bid ja ask servade vahele, isegi mitte ei puuduta kummatki serva.
Minu jaoks on hoopis see ebaõiglane ja rikub börsi tegutsemispõhimõtet.
Miks FI näiteks seda fenomeni ei uuri?
Ma saaks aru kui STND tehing tehakse hinnaga mis jääb bid ja ask servade vahele, isegi mitte ei puuduta kummatki serva.
jahe
Arco suurimate investorite hulka kuuluja ostab-müüb Skano aktsiaid ühe-paari kaupa kümneid kordi. Viisil, mille majanduslik sisu kumab igale asjast taipavale läbi. Ttrust, halloo???
Pean siin foorumis poole aja ulatuses tegelema "täiendavat infot uurinud" jahe valeväidete ümberlükkamisega :
Arco suurimate investorite hulka kuuluja ei ole mitte kunagi ostnud-müünud Skano aktsiaid ühe-paari kaupa kümneid kordi.
See on pahatahtlik vale ja väljamõeldis.
Paraku, iga "tsiteeri" võimaluse kasutaja võib sattuda selle pahatahtliku vale tsiteerijaks, mis tekitab pahaaimamatus lugejas arvamuse, et see on ilmselt jälle üks "üldteada info".
jahepahurik
terved fondid tegelevad süstemaatiliselt aktsiate shortimisega aktsiahinna muutmise eesmärgil, pole märganud, et see seadusevastane oleks, Citronist jne rääkimata.
Oot-oot, Pahurik! Teeme ikka algtõed selgeks.......
Algtõed oleks kasulik tõesti eelnevalt selgeks teha.
Alustada võiks sellest, et mis on aktsia? Mis on börs? Kuidas tekivad börsile aktsia hinnanoteeringud? Miks neid on kaks? Mis on börsil tehtava aktsiatehingu lubatud miinimumkogus? Mis on turuhinnaga tehing? Kas turuhinnaga tehtud tehing mõjutab turuhinda või ei mõjuta? Kellel on börsil suuremad õigused: kas ostjal või müüjal? Kui tohib müüa, kas siis tohib ka osta? Kui tohib müüa 1000 aktsiat, kas siis tohib müüa ka 10 aktsiat või 1 aktsia? Sama küsimus ka ostu kohta? Kui tohib osta 1000 aktsiat, kas siis tohib osta ka 10 aktsiat või 1 aktsia?
Kõik saab alguse algtõdedest aru saamisest. Kui need ei ole selged, siis ei vii targutamine selle ümber, mis on või mis ei ole turumanipulatsioon, minu meelest mitte kuhugi.