Seda mõtlengi, et Leedu osas ongi vaid vastuargumendid, mõned kaalukamad, kui teised.
"janek""MeelisSM"
Radikaliseerunud tuumahuvilistele veidi jahutust
https://tuumainfo.ee/tuumajaama_ohuloss/
Väga hea kokkuvõte! Kontrollküsimus on ka alati see miks Eestisse, mitte näiteks Leetu või Soome, kus on juba pikk kogemus riikliku regulaatori, sh ohutusjärelvalve jm osas ning ka ühiskond seetõttu leplikum, Leedus veel eriti seoses karjuva energiadefitsiidiga. Vastust paraku sellele ei tule ja reaalne vastus peitub tõenäoliselt selles, et neis riikides puuduvad poliitilised sidemed jms, mis võimaldaks võimu rahaks keerata läbi riiklike garantiide või muude toetavate meetmete kaudu. Kallemetsa seost reformierakonnaga ja selle varjatuma juhtmevõrgustikuga ei saa jätta tähelepanuta ning jääb vaid tähelepanelikult jälgida, et riik oma raha ega mingeid garantiisid sellele soolapuhujate põllule ei vii. Vaadates Zaporožia tuumajaama ümber toimuvat siis veel üks põhjus miks Eestisse tuumariski mitte tekitada!
Soomes just ühe reaktori lõpetasid ja ehitaksid parasjagu tühja koha peale veel uut jaama juurde kui Putin poleks Ukrainasse elu mõtet otsima läinud. Lisaks Rootsis:
https://majandus.postimees.ee/7627308/rootsi-uus-parempoolne-valitsus-lubab-ehitada-uusi-tuumareaktoreid
Soome tööstus- ja energiapoliitilisi valikuid mina isiklikult usaldan. Ja mis Leedut puudutab, siis kunagisel rahvahääletusel Visaginase jaama teemal oli "ei"-vastuse sisu pigem "ei, me ei usalda neid miljardeid eurosid valitsuse kulutada", mitte niiväga "ei tuumaenergiale". Vähemalt seda on tuttavad leedukad ise öelnud. Tänaseks on aga energia hind ja energeetilise iseseisvuse küsimused hoopis teisest klassist. Nagu ka surve CO2-vaba energiatootmisele.
Ukraina tuumajaamad on nt Peterburile oluliselt kaugemal kui suvaline punkt Baltikumis. Aga see küsimus ei saa siin esimese järgu prioriteet olla.
"Jate"
Seda mõtlengi, et Leedu osas ongi vaid vastuargumendid, mõned kaalukamad, kui teised.
Poolt argumendid olid tugev võrk (enam ei ole), kogenud tuumaenergeetika spetsialistid (enam ei ole) ja hüdroakumulatsioonijaam.
Tuuleenergia investeeringuid tuleb Leetu mis mühiseb, sh siinsed investorid kiidavad, et riik palju toetavam (mitterahaliselt) kui siin. Kuid eks igaüks võib oma rahaga teha mida tahab, toetada propagandat, huvireise jne ning juurde anda uut pappi kui eelmine otsa saab, mul pole selle vastu midagi seni kuni seda riigi rahakotist eemal hoitakse.
Julgeks väita, et kohaliku majanduse pikaajalise konkurentsivõime huvides ei ole vaja mitte ainult elektri hinda stabiilsemaks muuta, vaid ka odavamaks. Ei ole energeetik, aga ei usu ka seda, et see on võimalik ainult juhitamatusse tootmisesse investeerides. Mis on siis alternatiivid? Parem tuumaenergeetika kui uus Auvere plokk. Või jõuda Estlink-10 juurde ja loobuda sektorist üldse ning leppida sellega, et meie elekter tuleb Soome ja Rootsi tuumajaamadest (ning teinekord Norra jõest)?
Rääkimata asjaoludest, et nii globaalsed kui ka lokaalsed trendid räägivad kõik elektrienergia nõudluse kasvu heaks.
Rääkimata asjaoludest, et nii globaalsed kui ka lokaalsed trendid räägivad kõik elektrienergia nõudluse kasvu heaks.
"zuckerblaum""vilkur""Darwinx"
Seega, kui me soovime paar kraadi soojema toatemperatuuri jaoks ära kulutatud radioaktiivsete elementide asemele uusi saada, tuleb meil oodata kusagil piisavalt lähedal supernoova plahvatust ja siis veel miljoneid aastaid...
OK.
Ma siis parem ootan, kuni kohapeal uus laar sütt ja naftat valmis küpseb.
Seniks muusikat.
Naftat, muuseas, ei pruugigi lähema paari miljardi aasta jooksul valmis küpseda.
On täiesti arvestatav variant, et nafta pole mitte bioloogilise päritoluga, vaid pärineb Päikesesüsteemi moodustanud algsest gaasipilvest, mis maakoore all raskemateks ühenditeks "küpses" .
Nafta küpseb soodsates oludes isegi 50 aastaga valmis, seega võiks öelda et tegemist on lausa taastuva energiaallikaga:
https://bmcmicrobiol.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12866-020-02012-1
"TaivoS"
Ei ole energeetik, aga ei usu ka seda, et see on võimalik ainult juhitamatusse tootmisesse investeerides. Mis on siis alternatiivid?
Kui arvestada tuumajaama hinnaks optimistlikult 2 miljardit ja energiasalvestustaristu kWh hinnaks konservatiivselt 200 eurot, saaks ühe tuumajaama hinnaga arendada välja ca 10TWh salvestusmahtu. Eleringi andmeil oli elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega Eestis 2020. aastal suurusjärgus 8,44 TWh aastas.
"PeaLiK""TaivoS"
Ei ole energeetik, aga ei usu ka seda, et see on võimalik ainult juhitamatusse tootmisesse investeerides. Mis on siis alternatiivid?
Kui arvestada tuumajaama hinnaks optimistlikult 2 miljardit ja energiasalvestustaristu kWh hinnaks konservatiivselt 200 eurot, saaks ühe tuumajaama hinnaga arendada välja ca 10TWh salvestusmahtu. Eleringi andmeil oli elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega Eestis 2020. aastal suurusjärgus 8,44 TWh aastas.
nii ja palju see salvestamine maksab?
"PeaLiK""TaivoS"
Ei ole energeetik, aga ei usu ka seda, et see on võimalik ainult juhitamatusse tootmisesse investeerides. Mis on siis alternatiivid?
Kui arvestada tuumajaama hinnaks optimistlikult 2 miljardit ja energiasalvestustaristu kWh hinnaks konservatiivselt 200 eurot, saaks ühe tuumajaama hinnaga arendada välja ca 10TWh salvestusmahtu. Eleringi andmeil oli elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega Eestis 2020. aastal suurusjärgus 8,44 TWh aastas.
Kommertskasutamiseks kõlbulik vesiniktehnoloogia ei eksisteeri ei tootmise, transpordi ja hoiustamise ega tarbimise poolel. See on oluliselt halvemas seisus kui need minituumaelektrijaamad (mis ka eksisteerivad vaid paberil).
Võtta akude energiasalvesti hinnaks 200EUR/kWh on ülioptimistlilk, reaalne on pigem 300-350EUR/kWh kui ehitada 50MW jaamadena 0,5C korral. Lisaks peab arvestama, et energiasalvesti eluiga on 10-13aastat, elektrijaama oma on 60.
PS: Võrreldes 2019 suvega elektroenergeetika põhiseadmete hinnad 2-3 kordistunud.
"pahurik"
nii ja palju see salvestamine maksab?
Näiteks siit leiad vastuse oma küsimustele mistahes kulukomponentide kaupa.
Ühe trükisooja uudise põhjal on tänapäevase state-of-the-art talletuslahenduse talletuskulu järgnev:
S4 Energy and ABB recently installed a hybrid battery-flywheel storage facility in the Netherlands. The project features a 10 MW battery system and a 3 MW flywheel system and can reportedly offer a levelized cost of storage ranging between €0.020 ($0.020)/kWh and €0.12/kWh.
"havoc"
Kommertskasutamiseks kõlbulik vesiniktehnoloogia ei eksisteeri ei tootmise, transpordi ja hoiustamise ega tarbimise poolel. See on oluliselt halvemas seisus kui need minituumaelektrijaamad (mis ka eksisteerivad vaid paberil).
Kommertskasutamiseks kõlbulik vesiniktehnoloogia on juba mitmes kohas kasutusel. Näiteks Siemens Silyzer 300 seadmestikuga jaamad töötavad mitmes kohas Saksamaal juba aastatest 2015/2016 ning peagi käivitamisel olevad projektid on Taanis, Dubais, Austrias ja Tšiilis.
Ka pole vaja kohe selle vesinikunäite peale krampi minna. On olemas ka muid talletuslahendusi, millel kommertsrakendused ammuilma olemas. Lisaks juba eelmainitud flywheel-ile veel näiteks compressed-air energy storage (CAES), pumped storage hydro (PSH) jms. Mida ma öelda tahan, on see, et kui piirkonda on tekkimas palju mittejuhitavat võimsust, siis see, kes suudab seda purki panna, on kunn ja lüpsab tootjaid nagu oma lehma.
Pole see tuumaenerga ka midagi juhitav. Päris nii ikka pole, et kui päike särama ja tuul puhuma loob ning sina oma hinnaga löögile ei pääse, keerad reaktorite alt tuled surnuks, saadad töötajad puhkusele ja riputad värava ette tabaluku. See kaadrevärk uhab ikka edasi ja pärast pead veel ka kõik need tühikäigukulud müügihindadele otsa keevitama.
CAES ajalugu näib, et on täis ebaõnnestumisi ja tegevus toimub tihti soolakoobastes mida meil pole? Wiki
PSH on see mida Paldiskis tehakse ja mis Leedus on, EVs lihtsalt pole sobivaid kohti ju piisavalt suurele üksusele.
PSH on see mida Paldiskis tehakse ja mis Leedus on, EVs lihtsalt pole sobivaid kohti ju piisavalt suurele üksusele.
"PeaLiK""havoc"
Kommertskasutamiseks kõlbulik vesiniktehnoloogia ei eksisteeri ei tootmise, transpordi ja hoiustamise ega tarbimise poolel. See on oluliselt halvemas seisus kui need minituumaelektrijaamad (mis ka eksisteerivad vaid paberil).
Kommertskasutamiseks kõlbulik vesiniktehnoloogia on juba mitmes kohas kasutusel. Näiteks Siemens Silyzer 300 seadmestikuga jaamad töötavad mitmes kohas Saksamaal juba aastatest 2015/2016 ning peagi käivitamisel olevad projektid on Taanis, Dubais, Austrias ja Tšiilis.
Sama hästi võid väita, et vesinikautode laiaks kasutamiseks kõik vajalik olemas ning tuua näiteks Toyota Mirai.
Pikemas plaanis (10+ a.) tehakse Soome tuuma juurde ning kogu piirkonda ka massiivselt (mere-)tuuleparke ning oluliselt ka võrguühendusi juurde, et odav elekter saaks voolata sinna kus kallim piirkond. Pikas plaanis on ilmselt ka gaas naftaga sarnane toode, et saab tankeritega piisavas mahus üle maailma tarnida ning head LNG ühendused ning globaalne hind. Gaasijaamade kapitalikulu oluliselt-oluliselt väiksem tuumajaamadest ning need ka kiirelt käivituvad ning kiirelt seisatavad ning ei vaja palju hooldust ega suurt inimmassi ja ametnike armeed keda pidevalt palgal hoida ning jäävad seega katma lokaalselt tuuleenergia kõikumisi ja energiajulgeolekut koos Inculkansi hoidlaga. Tuumajaam pole kindlasti kõikumiste katmiseks sobib, see on ikka baaskoormuse jaam mis töötab pidevalt.
Eestis 2031.a. valmiva tuumajaama juttu võib ullikestele ajada, kes energeetikast midagi ei tea, kuid kes vähegi sisulise poolega kursis siis teab, et see on naeruväärne - vaadake kaua läks soomlastel viimase tuumajaama ehitusega ning neil oli juba enne infra olemas. Pealegi on naeruväärne, et tuumajaama "soovivad rajada" isikud kel pole raha isegi oma rahadega lobby tegemiseks... Pole kuulnud ka vastust miks Fermi Soome ei taha jaama teha, sel ju ometi kõrgelt arenenud ärikultuur, usaldusväärne regulaator ja madal korruptsioon ning energiadefitsiit...
Eestis 2031.a. valmiva tuumajaama juttu võib ullikestele ajada, kes energeetikast midagi ei tea, kuid kes vähegi sisulise poolega kursis siis teab, et see on naeruväärne - vaadake kaua läks soomlastel viimase tuumajaama ehitusega ning neil oli juba enne infra olemas. Pealegi on naeruväärne, et tuumajaama "soovivad rajada" isikud kel pole raha isegi oma rahadega lobby tegemiseks... Pole kuulnud ka vastust miks Fermi Soome ei taha jaama teha, sel ju ometi kõrgelt arenenud ärikultuur, usaldusväärne regulaator ja madal korruptsioon ning energiadefitsiit...
"PeaLiK""pahurik"
nii ja palju see salvestamine maksab?
Näiteks siit leiad vastuse oma küsimustele mistahes kulukomponentide kaupa.
Ühe trükisooja uudise põhjal on tänapäevase state-of-the-art talletuslahenduse talletuskulu järgnev:S4 Energy and ABB recently installed a hybrid battery-flywheel storage facility in the Netherlands. The project features a 10 MW battery system and a 3 MW flywheel system and can reportedly offer a levelized cost of storage ranging between €0.020 ($0.020)/kWh and €0.12/kWh.
selle lingi sa korra juba panid, seepärast ma täpsustasin, et palju see su meelest maksab. Kui salvestamine maksab rohkem kui tuumajaamast tulev elekter, mismoodi see siis tuumaenergia välja tõrjub isegi kui salvestatav elekter oleks tasuta, mida ta ei ole.
PS muidugi meile tuumajaama ei tule, sest siis ei saa inimestelt viimast koorida, jaama saaks ehitada sisuliselt ainult riik EE kaudu, ma ei näe, et teised saaks sellelks laenu kui peavad konkureerima riigifirmadega.
Fortum või TVO, see võtaks mitmed riskid ja probleemid maha, näiteks 50/50.
Vattenfall vist on mingil moel projektiga kaasas - https://fermi.ee/rootsi-riiklik-energiaettevote-vattenfall-saab-fermi-energia-osanikuks/
"pitsat2"
Fortum või TVO, see võtaks mitmed riskid ja probleemid maha, näiteks 50/50.
Pigem Fortum või kui kahasse, siis koos nt Eesti ja Läti riigiga (läbi EE ja Latvenergo). Läti seis tundub üldse kõige haavatavam. TVO on ühistuline keha, kus on ka hulk tootmisettevõtteid, kelle põhitegevus ei ole energia tootmine, aga on TVO-s osalised, kuna tarbivad palju energiat ja on soovinud Soome energiatootmisesse investeerida. Ebatõenäoline, et seal leitakse huvi Eestisse investeerida, piiranguks jääb kasvõi puudulik ülekandevõimsus Eesti-Soome vahel, kus nad tunnevad, et ei investeeri koduturule.
Aga Fortumil võib väga vabalt huvi olla. Tuumikäri on neil siiski tugeva rahavooga ning kui Saksa ja Vene avantüüridele on ilmselgelt kriips peale tõmmatud, siis varem või hiljem hakkavad nad vaatama uusi kohti, kus midagi teha. Fortum plaanis ka Fennovoima projektis osaline olla.
Võimalik muidugi, et Fortumil tekib uue valitsusega võimalusi ka Rootsis kui uute reaktorite plaaniga edasi minnakse ja seda tellimust päris otse Vattenfallile ei suunata.
Fortum omab ka ise TVO-st veerandi.
Teadmata, kas Soome seadusandlus keelaks selle eos, siis Fortumi osalus avaks vähemalt teoreetiliselt ukse mingitele läbirääkimistele, et tuumajäätmeid saaks Soome Onkalosse ladustada. Sealset maa-alusesse garniitkaljusse uuristatud šahti peetakse seni maailma parimaks tuumajäätmete ladustamise lahenduseks.