Fermi Energia börsile



Fermi Energia on Eesti projektiettevõte, mis soovib Eestis kasutusele võtta uue põlvkonna tuumaenergia lahenduse.

Uue põlvkonna tuumareaktorid on väiksemad kui vanema põlvkonna tuumareaktorid ja seega saab ka väike Eesti omale tuumareaktori soetada. Rahvusvaheliselt on määratud väikeste moodulreaktoritena (VMR) alla 300MW elektrilise väljundiga tuumareaktorid.

Seoses kliimaeesmärkide saavutamise vajaduse, põlevkivielektri kasutamise lõpetamisega, CO2 jm. heitme vähendamise sooviga, kaevandamise lõpetamisega jne, on Eesti üheks tulevikuperspektiiviks tuumaenergia kasutuselevõtt.


Fotol vasakult paremale: Henri Ormus, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp, Merja Pukari, Sandor Liive, Marti Jeltsov, Mait Müntel.

Juhatusse kuuluvad: Kalev Kallemets (esimees), Henri Ormus.
Nõukogusse kuuluvad: Sandor Liive (esimees), Merja Pukari, Mait Müntel, Laur Kaljuvee.
Asutajad on: Marti Jeltsov, Ph.D., Kalev Kallemets, Ph.D., Kaspar Kööp, Ph.D., Sandor Liive, M.A., Mait Müntel, Ph.D., Henri Ormus, M.Sc., Merja Pukari, Ph.D.


Tuumaenergia on üks realistlikke võimalusi, kuidas tagada ilmastikuoludest sõltumatu baaskoormus, mis samal ajal oleks süsinikuneutraalne ja soodsa hinnaga. Päikese-, tuule-, laine- jm. roheenergia tüübid ei ole sama stabiilse iseloomuga. Biokütuste põletamine aga kurnab põllumaad või suurendab metsaraiete intensiivsust, seega ei saa neid alternatiive samuti päris rohelisteks pidada.

Vastavat 2017 aastal Riigikogu poolt kokku lepitud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on Eesti pikaajaline siht vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Absoluutnumbrites tähendab see maksimaalselt 8 mln t CO2 heidet 2017. a. heitetasemelt 22 mln t.
Euroopa Liit on määranud 2030 aastaks eesmärgiks, et 32% energiast oleks toodetud taastuvenergia allikatest ja vähendada CO2 heidet 40% võrra.

Euroopas on lähenemine tuumaenergeetikasse erinev. Näiteks Inglismaal on palju jaamu suletud ja Saksamaa on otsustanud palju oma tuumavõimsusest sulgeda:

Eelneval joonisel on sinisega tähistatud toimivad jaamad ja punasega tähistatud suletud jaamad. Halliga on tähistatud jaamad, mida ehitatakse.
Nagu jooniselt näha võib, on Eesti ümber juba praegu tuumajaamad olemas ja neid ehitatakse ka juurde: Soomes, Venemaal ja Valgevenes on Eesti läheduses uued jaamad kerkimas, samuti mujal Ida-Euroopas. Peamine põhjus miks Lääne-Euroopa sulgeb jaamu ja Ida-Euroopas jaamu avatakse, on peamiselt selles, et Lääne-Euroopas algas tuumaenergeetika ajastu varem. Seetõttu on jaamad oma elueea kas täitnud, või on nad lihtsalt vanema generatsiooni jaamad (loe: ohtlikumad), millest soovitakse väljuda.

Fermi Energia analüüsib hetkel mitut kõige potensiaalsemat reaktoritehnoloogiat, mille on välja sõelunud teostatavusanalüüs (pdf) (PDF, 156 lk)… Lõplik tehnoloogia valik tehakse projekti hilisemas faasis. Välistatud ei ole ka mõni muu reaktoridisain, kui selline uus konkurentsivõimeline tehnoloogia turule peaks tulema. Peamised hetkel kaalumisel olevad reaktorid:
General Electric / Hitachi BWRX-300
Moltex Energy SSR-W300
NuScale
Terrestrial IMSR-400
Ultra Safe Nuclear Company

Valik informatsiooni teostatavusanalüüsi materjalides (pdf) (PDF, 156 lk):



Tundlikkuse analüüsi tulemused on toodud joonisel 3.1. Tundlikkuse analüüs viitab, et väikeste muutuste korral on projekti kasumlikkus võrdselt tundlik nii investeeringukulu kui kapital hinna suhtes. Testitud sisendmuutujatest olulisim on aga elektrienergia turuhinna muutus. Projekti kasumlikkus läheneb nullile, kui elektrienergia turuhind on rohkem kui 20% võrra väiksem käesolevas analüüsis leitud elektrienergia turuhinnast, mis on umbkaudu 44 €/MWh modelleeritud aastate keskmisena.







Postimees kirjutab, et Fermi Energia on kaasamas 2,5 miljonit Eurot, millest 1 miljon kaasatakse avalikult Funderbeami kaudu: Eesti tuumajaama plaan hakkab jumet võtma
Fermi Energia kaasab riigi eriplaneeringu protsessi nüüdisaegse tuumareaktori rajamise uurimiseks 2,5 miljonit eurot, millest miljon eurot plaanitakse kaasata avalikult kauplemisplatvormi Funderbeam kaudu.



NB! Homme toimub interneti vahendusel uue põlvkonna tuumaenergia konverents. Konverentsi programm:
10:00 – 10:20
Jutujuht – Merja Pukari
Avasõnad:
• Tõnis Mölder, keskkonnaminister
• Rafael Mariano Grossi, IAEA peadirektor
• Torbjörn Wahlborg, Vattenfalli asepresident

10:20 – 10:35
Fermi Energia: otsused ja partnersuhted
Sandor Liive, Fermi Energia nõukogu esimees

10:35 – 11:10
Väikese moodulreaktori asukohauuringu tutvustus
Philippe Monette, Tractebel

11:10 – 11:30
Väikese moodulreaktori litsentseerimismudel Eestile
Nici Bergroth, Fortum
Helen Cook, Fermi Energia partner

11:30 – 11:50
Kas Skandinaavia tagab Balti elektrivarustuskindluse?
Staffan Qvist, Qvist Consulting

11:50 – 12:00
Paus

12:00 – 12:30
Väikereaktorite loamenetluse deklaratsioon ja ülevaade arendusest Euroopas – Helen Cook
Deklaratsiooni allkirjastamine:
• Kalev Kallemets – Fermi Energia, Eesti
• Olli Kymäläinen – Fortum, Soome
• Marcus Eriksson – Vattenfall, Rootsi
• Anicet Touré – Tractebel, Belgia
• Rafał Kasprów – Synthos, Poola
• Petr Závodský – CEZ, Tšehhi
• Mathijs Beckers – e-Lise, Holland
• Constantin Alin Tatu – Nuclearelectrica, Rumeenia
• Sarah Cullen – 18for0, Iirimaa

12:30 – 12:50
Kuidas ehitada Eesti väikereaktor kiiresti?
Claes Andersson, Vattenfall

12:50 – 13:10
Väikeste moodulreaktorite passiivohutusest:
• Marti Jeltsov, KBFI
• Rainer Kelk, KBFI

13:10 – 13:30
Innovatsioonist kasutatud tuumakütuste käitluses
Chris Parker, Deep Isolation

13:30 – 13:50
IAEA roll maailmas ja Eestis
Reelika Runnel, EV alaline esindus Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) juures

13:50 – 14:20
Paus

14:20 – 14:40
Kaugküte, tööstusaur ja vesinik moodulreaktoritest:
• Allan Vrager, Fermi Energia
• Rainer Küngas, Fermi Energia

14:40 – 15:00
Stand up for nuclear – tuumaenergia toetuseks
Rauli Partanen, Think Atom

15:00- 15:45
Milleks väikesed moodulreaktorid, kui on olemas suured tuumajaamad? Jutujuht Herni Ormus:
• David Sledzik, GE Hitachi BWRX-300
• Alan Woods, Rolls-Royce SMR
• Mark Mitchell, USNC,
• Bret Kugelmass, OPEN100
• Scott Rasmussen, NuScale

15:45– 16:00
Fermi Energia plaanid 2021. aastaks, kokkuvõte.
Kalev Kallemets, Fermi Energia juhatuse liige




Vastuvoolu ujumine. Tuule- ja päikeseenergia omahinna langus jätkub, 10-20 a perspektiivis võib see veel oluliselt langeda ja selleks ajaks on ka esimesed vesiniku baasil energia salvestamise süsteemid kasutusel, mis tuuletuid pilves ilmu vähemalt osaliselt katta suudavad. Tuumajaama edukus osutub võimalikuks ainult juhul, kui arengud päikese- ja tuuleenergia sektoris seisukuvad ja omahind lõpetab langemise. Väga suur risk täna tuumajaama projektiga alustada.

Aga nagu öeldakse, kes ei riski see šampust ei joo.

http://www.cndpindia.org/nuclear-power-is-now-the-most-expensive-form-of-generation-except-for-gas-peaking-plants/
Fermi Energia saatis konverentsile registreerunutele kirja:
Head konverentsi külalised,

Suur tänu liitumast meiega täna Fermi Energia teisel uue põlvkonna tuumaenergia aastakonverentsil.

Juhul, kui teil ei õnnestunud kõiki esitlusi vaadata, on salvestis hetkel veel järelvaadatav aadressil fermi.ee/konverents. Mõne aja pärast ilmuvad esitlused ka meie Youtube'i kanalile - https://www.youtube.com/c/FermiEnergia

...

Peatse kohtumiseni!
Fermi Energia


Youtubes leiab ka konverentsi pikad täisversioonid:
Fermi Nuclear Energy Conference LEADING THE FORCE February 9, 2021 ORIGINAL AUDIO
Fermi Nuclear Energy Conference LEADING THE FORCE February 9, 2021
Fermi Energia uue põlvkonna tuumaenergia konverents LEADING THE FORCE 9. veebruaril 2021


Fermi veebilehel on publikatsioonide sektsiooni ilmunud ka konverentsi ettekanded PDF formaadis:
Comparative assessment of SMR technologies, Philippe Monette, Chief Technologist, Nuclear Business Line, Tractebel and Anicet Touré, Tractebel
IV Generation Nuclearpower plant in the integrated Nordic Power Market, Hannes Agabus, Energy economics expert, PhD, Tallinn University of Technology
Development of an SMR programme competence, Olli Kymäläinen, Nici Bergroth, Fortum
Väikeste moodulreaktorite ohutusparameetrid, Allan Vrager, Fermi Energia OÜ lepinguline partner
Tuumaenergia kütusetsükkel ja jäätmed, Madis Kiisk, Volodymyr Gulik TÜ Füüsika Instituut
Necessary state competences and their development, Vesa Suolanen, VTT Technical Research Centre of Finland Ltd
Võimaliku väikse moodulreaktori majanduslik mõju Eestile: eeltasuvusuuring, Siim Espenberg, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja
Climate neutrality in Nederlands: nuclear and/or renewable power, Mathijs Beckers, Climate Zero Hour author
GE Hitachi: BWRX-300, David Sledzik, Senior Vice President, GE Hitachi
Bootstrapping to New Nuclear, Micro Modular Reactor, Ziemowit Iwanski, Ultra Safe Nuclear
Simon Newton, Moltex
Inimesed tahavad ehitada Eestisse, ehk riiki kus ei ole ühtegi valdkonna spetsialisti ja kus suvine trabimismiinimum on allla 400MW ehitada reaktori, mis ei eksisteeri hetkel ei rauas ega paberil. Edu investoritele, äkki osatks mõne SPACi?
"Not great, not terrible," võtab teema hästi kokku ...
Üldiselt nendesse ettevõtetesse ei soovitata investeerida, millel veel käivet ei ole. Fermil ei ole isegi tegevusluba. Riigi seadusandlus vist isegi ei võimalda hetkel tuumajaama loomist. Kui nüüd investor käib raha välja, aga mõne aja pärast selgub, et vajalikke lubasid ei saada või on avalik arvamus nii tugevalt sellele vastu (isegi tselluloosi tehast ja kanafarmi rajamist ei suudetud läbi suruda), siis kes mu raha tagasi maksab?

Ja kui elektri tootmine algab alles 2035. aastal (praegu kaasatav raha kulub vaid planeerimisprotsessile) ning kogu kasum suunatakse laenu tagasimaksmisele, siis mida selle peale investorite tootlus ütleb?

Meeskond paistab muidugi tugev olevat.
Fermi Energia kampaania on esimest päeva avalikus reźiimis investoritele avatud.

Nagu allpool nähtavast kampaania tingimuste kokkuvõttest ka selgub, siis soovib Fermi Energia kaasata 500 000 - 1 000 000 EUR, mis ülemärkimise korral jaotatakse pro-rata allokatsiooniga.

Kampaania kestab kuni 7.Märtsini ja 13 000 000 EUR pre-money valuatsiooni alusel jaotatakse investoritele 3.70 - 7.14% ettevõttest.

Huvitava lisatingimusena on ka klausel, et ettevõtte osakud on kauplemiseks avatud iga kvartal ainult kaheks nädalaks vahetult pärast kvartaliaruande esitamist ja avaldamist läbi Funderbeami infosüsteemi.





Praegusel hetkel on 1059 investorit indikeerinud huvi 2 470 000 EUR ulatuses.
Märkimisperioodi lõppemisel ei avata ka kauplemiseks?
Kaval PR tegelikult, igasugustel KMH/EP/DP jmt. aruteludel on nüüd vähemalt 1059 nägu kaasa kiitmas, et asjad sujuksid. Kui tselluloosikad ja kanafarmikad vaid nii taibud oleksid olnud...
Tehnoloogia areneb nii kiiresti ,et aastal 2025 tundub sellise projekti ajamine nähtavasti üsna kiviaegne. Radioisotop termogeneraator mõeldi välja vist umbes 70 aastat tgsi. Selle eluaeg oli 14 aastat vms. Ilmselt mingi analoogne patarei hakkab lõpuks meie autosid liigutama. Energiafirmad töötavad kindlasti välja sellised tuumageneraatorid mida saab vabamalt kasutada. RTG radiatsioon oli 10 meetrit.
Eks asjaosalised on uurinud ja küllap nad ise ka teavad, et 2035 on liiga kaugel tänases maailmas.
Hea näide arengu kiirusest. Täna projekteeritakse kõik tehased robotitega. Energia allikad muutuvad, kõik areneb.
Inside Tesla's Crazy AI Manufacturing Revolution
https://www.youtube.com/watch?v=uobJbNyGVjo

1243 investorit on oma huvi indikeerinud 3 180 000 EUR ulatuses.

Kui iga investor saaks miinimumi ja avalikus roundis summat ei tõsteta, siis maksimaalselt saaks siseneda 4 000 investorit. Praeguse hetkega 31.075% "toolidest" juba hõivatud.
See limiteeritud kauplemisaeg on halb märk minu arvates. Paljud kiire kasumi otsijad hakkavad uksest välja pressima kohe esimesel kauplemisperioodil.
Hetke huvi arvestades on ilmselt hea variant teha kiire exit @ +50%... vaadates viimaseid kampaaniaid.

Kas on teada, kuidas indikatsioonide vahel jaotub lõplik 1M€?
Põnev, et avalikus kauplemiskeskkonnas nagu on seda Funderbeam, pakutakse nüüd täiesti spekulatiivseid investeerimisvõimalusi. See ei ole isegi iduettevõte, vaid midagi sellist, millel pole tegevusluba, pole endale kuuluvat tehnoloogiat, pole planeeringut, pole asukohta, pole eriti mitte midagi kindlat. Jah, on meeskond, kes seda ideed meile pitchivad. Näib, et eufooria ja spekulatiivne huvi on maksimumi lähedale jõudnud igale poole kuhu vaatad.
Kui kogutav summa on 1 mln eurot, investeerimisvoor märgitakse kaks korda üle (suhe 1/2) ning Vello Võhmast märgib 2 mln euro eest, kas siis pro rata jaotuse korral saab Vello kõik märgitavad aktsiad endale?
Või kuidas see jaotus sellisel juhul käib?
pro rata ehk ratsiooni põhiselt, ehk proportsionaalselt jaotatuna on võrdselt kõigile ühe mudeli järgi. Märgitud on 3.28m, maksimaalselt jaotatakse 1.0m. Järelikult kõik saavad MÄRGITUD SUMMA * 0.3049.

Vello Võhmast saaks 609 756 EUR.

Kui nii palju on üle märgitud, siis tõenäoliselt privaatset ringi ei teegi. Ehk võivad tõsta maksimaalse jaotuse 2.5m peale. Selle võrra saavad kõik rohkem.
Kui nad targad on, siis jätavad kampaania lõpuni lahti ja maksimeerivad aktsionäride arvu. Järelikult kõik saavad enamvähem miinimumi.
Ma pole nii kindel, et privaatset ringi ei tule: Ülejäänud 1,5 miljonit eurot tuleb erainvestoritelt, kelle hulka kuuluvad Bolti asutaja Martin Villig, LHV nõukogu liige Heldur Meerits ja Pipedrive’i asutaja Martin Henk.
Ilmselt kõik väga uskuvad Liive karvast kätt. Kust mujal selline optimism? Anda oma raha ettevõttele, arvestades et:
- arendatakse tuumajaama, mis ei ole kuskil seni ehitatud
- arendatakse tuumajaama, millel projekt ei eksisteeri
- sarnaseid objekte pole kuskil ehitatud
- sarnase tehnoloogilise protsessiga objekte pole kuskil ehitatud
- tehnoloogilised lahendused puuduvad (ka materjaliteaduse tasemel), s.t et neid ei tuleb esmalt leiutada ja katsetada
- naaberriigis on näide, kus natukegi ebastandartse tuumaobjekti ehitus venis 10+ aastat
- energeetikas toimuvad kardinaalsed muudatused, mis võivad viia väga erineva lõpptulemuseni
- riigis levinud NIMB hüsteeria ja see aina tiheneb
- riigis vajalikud puuduvad järelvalve asutused
- riigis puudub kompetents järelvalve asutuste loomiseks
- selliste objektide ohutusnõuded pigem karmistuvad ja muutuvad kallimaks
- riik selgelt väljendanud soovi toetuda täielikult imporditud elektrile
- riik doteerib konkurente, kes tulevikus saavad enamusaega solkida turu tasuta elektriga
NIMBY ja võimuerakondade vahetumised on kõige suuremad riskid. Sa võid isegi ühe erakonnaga kaubale saada, et proovime massidele ajupesu teha, et tuumajaam ei ole mitte midagi hirmsat, aga peaks mõni teine erakond võimule saama ja kogu tehtud töö võib vastu taevast lennata. Rail Baltika osas toimus huvitaval kombel küll imeline transformeerumine, et jäigalt selle vastu olnud EKRE hakkas seda päevapealt pooldama, aga tuumajaamast võib saada erakondade valimisvanker. Piisab kui üks erakond ütleb, et kui nemad võimule saadavad, siis tuumajaama ei tule. Ja mitte keegi ei julge enne valimisi enam öelda, et nemad pooldavad tuumajaama. Sest see oleks poliitiline enesetapp. Vaadates neid grandioosseid meretuuleparkide plaane, mida enam ühe käe sõrmedel kokku lugeda ei jõua, ei ole mitte kuskilt näha seda poliitilist tahet lasta mingil tuumajaamal turgu solkima tulla. Erakonnad filrdivad tuuleenergiaettevõtetega. Või peaks ütlema, et tuuleärimehed flirdivad erakondadega. Kes küll lööks kiilu nende vahele?

Aga teisalt on hea, kui mingeid ulmelisi asju püütakse läbi suruda. Kui ei proovi, ei saa ka teada, kas see oleks võimalik. Ja kui leidub raha, mis soovib seda proovida, siis andku minna.

Väike sõbralik soovitus ka - asukohaks sobiks Ruhnu, seal on kisa kõige vähem ja pole kellegi tagahoovis ka. Need paar viimast küla saab sealt jalust ära kolida.