Minuarust peaks vaatama ikka reaalintresse - USA reaalintressid olid 93-nda aasta alguses, kui majanduses oli tõus juba alanud, kergelt negatiivsed...
Praegu on real fed funds rate kuskil 1.5%, ja kui me oleme keset kõige raskemat majandussituatsiooni viimase 10 aasta jooksul, siis on alandamiseks ruumi veel tublisti.
ECB tänane otsus oli küll imelikult julge samm - neile ei näi Euroopa kasv erilist muret valmistavat. Toetavad sellega mu (võibolla liig-) optimistlikku 6% kasvuootust Eestis...
Dow on 9785, Nasdaq on 1850, S&P on 1153. Oleks nagu aeg keskpangal murelikuks muutuda, sest meeleolud on turul jälle negatiivseks muutunud. Kuigi muud turud (Jaapan, Euroopa) on ka veidi kartlikult allapoole nihkunud, näitavad kõik märgid, et tõsised probleemid on ikkagi ainult USA-l ja tema blokki kuuluvatel riikidel.
Kõrge "consumer confidence" ja vahepealsed optimismilained muudavad asja ainult hullemaks. Ma arvan, et USA-le peaks olema just oluline karm impordi tarbimise vähendamine. Kui nad jooksevkonto defitsiidi vähendamisega toime ei tule, siis on varsti tõeline crash-boom-bang.
Kõrge "consumer confidence" ja vahepealsed optimismilained muudavad asja ainult hullemaks. Ma arvan, et USA-le peaks olema just oluline karm impordi tarbimise vähendamine. Kui nad jooksevkonto defitsiidi vähendamisega toime ei tule, siis on varsti tõeline crash-boom-bang.
...Kui nad jooksevkonto defitsiidi vähendamisega toime ei tule...
Esialgu sellest suurt märki küll ei ole.
Esialgu sellest suurt märki küll ei ole.
USA Keskpanga ülesanne ei ole aktsionäride vigade parandamine ja nende eest hoolitsemine. Ülesandeks on rahanduspaanika vältimine ja jooksvalt saavutada tasakaal majanduskasvu ja inflatsiooni vahel. Minu poolt oleks viisakas defineerida "rahanduspaanika". Aga tundub, et DOW 2% ja Nasdaq 5% kukkumine seda ei ole. Kui langus võtab nii suure ulatuse, et kauplemine peatatakse, siis peaks FED juba sekkuma. Kuidas muidu aktsiamullist lahti saada?
aktsiamullist saadaksegi lahti niiviisi, et fed on pidevalt natuke behind the curve ehk langetab intresse vähem ja aeglasemalt kui turg seda loodab.
No nüüd on USA-s intressimäärad madalamal kui Euroopas. Ma kujutan ette, et seda ECB jahtiski. Loodetavasti ECB-l jätkub närvi, et seda seisu hoida. Lõpuks peaks ikka loogika võitma, s.t., et intressimäärade langetamine ei ole valuutakurssi tugevdav, vaid pigem nõrgendav asjaolu. Kahjuks ei ole vahepeal ilmunud GDP kasvunäitajaid USA-s ja Euroopas. See on andnud võimaluse investoritele oma peaga mõelda. Ega sellest midagi head ei tule. Ainuke asi, millest nad aru saavad on see, et USA on suur riik ja USD on suur raha. Kui mingi konkreetne number ikka silme ees juba on, siis on asi selge.
Vahepealsed kommentaarid Financial Times'is olid üle mõistuse, kui prognoositi EUR langust, kui ECB intressimäärasid ei langeta. Uskumatu.
Kui nüüd turg taas alla pöörab, siis peaks USA-s algama lõppvaatus. Keskpank läheb lõplikult närvi.
Siis on ka põhjust hakata aktsiaid ostma. Ma arvan, et aasta lõpuks on USA ja Euroopa intressimäärade vahe vähemalt 100 punkti.
Jooksevkonto defitsiit on siiski vähenemas, kui märtsi väliskaubandusnumbreid vaadata.
Vahepealsed kommentaarid Financial Times'is olid üle mõistuse, kui prognoositi EUR langust, kui ECB intressimäärasid ei langeta. Uskumatu.
Kui nüüd turg taas alla pöörab, siis peaks USA-s algama lõppvaatus. Keskpank läheb lõplikult närvi.
Siis on ka põhjust hakata aktsiaid ostma. Ma arvan, et aasta lõpuks on USA ja Euroopa intressimäärade vahe vähemalt 100 punkti.
Jooksevkonto defitsiit on siiski vähenemas, kui märtsi väliskaubandusnumbreid vaadata.
Dow 10615, S&P 1238, Nasdaq 2079. 10 year bond yield 5.118%.
Väike märk tuleviku jaoks jälle maas.
EUR/USD 0.8844
Väike märk tuleviku jaoks jälle maas.
EUR/USD 0.8844
US: Mina ei ole veendunud, et õpikust pärit loogika treiditavas ajavahemikus toimib.
Kaldun arvama, et valuutaturg on rohkem momentumi poolt suunatud.
Kaldun arvama, et valuutaturg on rohkem momentumi poolt suunatud.
"Markets can remain irrational longer than you can remain solvent" - olevat Keynes väidetavalt öelnud
Mis juhtub 15.mail?
Kas Fed langetab veel poole protsendi võrra intresse?
Mis puutub dollarisse, siis minu arvates mõjutab dollari kurssi ka naftahinna trend.
Kas Fed langetab veel poole protsendi võrra intresse?
Mis puutub dollarisse, siis minu arvates mõjutab dollari kurssi ka naftahinna trend.
Täna 14.30 avaldatakse USA ikv. esialgne SKP , mille järgi on võimalik hinnata kui palju veel Fed veel peab intresse alandama, et majandust elavdada
Kes tahab SKP numbreid I allikast lugeda klikkigu 14.30 sellel aadressil:
http://www.bea.doc.gov/bea/dn1.htm
Kes tahab SKP numbreid I allikast lugeda klikkigu 14.30 sellel aadressil:
http://www.bea.doc.gov/bea/dn1.htm
Kui keegi kommenteerib valuutakursside võimalikke muutusi, siis mul tuleb kohe meelde Jaapani jeen. Jaapani majanduskasv on viimase dekaadi jooksul olnud nigel (keskmine majanduskasv alates 1992 aastast ~1,2% aastas) ja ometi on jeen olnud sama ajavahemiku tugevamaid valuutasid maailmas. Usutavasti on see tingitud Jaapani ekspansiivsest fiskaalpoliitikast ja kokkuhoidlikust rahapoliitikast, mitte niivõrd SKP numbritest. Seega on valitsus suutnud terve aastakümne jooksul küllaltki oluliselt mõjutada maailma suuruselt teise majanduse valuutakurssi minema tavamõistusele vastassuunas!
ohhohoo, ameeriklastel tänase SKT valguses ei olegi veel tablett keele alt välja kukkunud. Et läheb ikka hästi?
Tundub, et nüüd läheb intressikärpimisega natuke aega, sest deflaatori number paneb Mr G pea väga kõvasti valutama.
Kõigil on ikka hästi meeles millal USAs viimane sõrataudi juhtum oli?
Tundub, et nüüd läheb intressikärpimisega natuke aega, sest deflaatori number paneb Mr G pea väga kõvasti valutama.
Kõigil on ikka hästi meeles millal USAs viimane sõrataudi juhtum oli?
Ajaloohuvilistele: Aeg enne 1992. Jaapanis tõstis BOJ alates 1989 aasta maist kuni 1990 aasta augustini intressimäärasid 2.5%-lt 6%-ni. Nikkei 225 tegi oma tipu juba 1989 aasta lõpus (ja crashi 1990). Tegelik mõju majandusele hakkas ilmnema märksa hiljem. Kõik tundus kuni aastani 1992 välja nägevat majanduse pehme maandumisena - Real GDP kasvas aastal 1990 5.1% ja 1991 3.8%.
Paslik meenutada selle USA 2% Q1 kasvu taustal.
Paslik meenutada selle USA 2% Q1 kasvu taustal.
ja arvutamishuvilistele ka midagi - 2% kasvu vs 1-1.1% ootus tähendas absoluutnumbrites, et 1Q01 SKT aastases arvestuses oli 9.44 triljonit vs ootus 9.42 triljonit - vahe ca 20 miljardit on USA suuruse riigi puhul kerge tekkima...
Väide: reaalselt polnud suurt vahet kas kasv oli 1 või 2%. Euroopa meetodi järgi (1Q01/1Q00) oli kasv 2.7%, mis on kolmas järjestikune kasvu kahanemine. 4Q kasv oli 3.4% ja enne seda ületasid kasvutempod 5%
Väide: reaalselt polnud suurt vahet kas kasv oli 1 või 2%. Euroopa meetodi järgi (1Q01/1Q00) oli kasv 2.7%, mis on kolmas järjestikune kasvu kahanemine. 4Q kasv oli 3.4% ja enne seda ületasid kasvutempod 5%
Kusagil oli hea kommentaar a la, et las siis investorid ise mõistatavad, kas tegemist on majanduskasvu või inflatsiooniga :)
tegu oli mõlemaga, nominaalne skt kasv = (1+r)*(1+i)-1, kus i on deflaator (ehk inflatsioon) ja r - reaalkasv (ehk siis seesama 2%=õigemini küll 0.49% annualiseeritult).
matrox:
Tundub, et midagi nende suurte ja väikeste arvude vahekorras eespool ei sobi.
Tundub, et midagi nende suurte ja väikeste arvude vahekorras eespool ei sobi.
Päris oluline vahe ikkagi :))
1) kas 2% inflatsiooni ja 0% kasvu;
2) 0% inflatsiooni ja 2% kasvu;
3) midagi vahepealset?
1) kas 2% inflatsiooni ja 0% kasvu;
2) 0% inflatsiooni ja 2% kasvu;
3) midagi vahepealset?
pitsat ja loowi, siin on teile USA reaalsed (inflatsiooniga korrigeeritud) ja annualiseeritud GDP väärtused mrd USD-des. enne kui mingil teemal sõna võtta, tasub alati algandmetega tutvust teha.
kv GDP kasv1 kasv2
1Q99 8,730.00
2Q99 8,783.20 2.5%
3Q99 8,905.80 5.7%
4Q99 9,084.10 8.3%
1Q00 9,191.80 4.8% 5.3%
2Q00 9,318.90 5.6% 6.1%
3Q00 9,369.50 2.2% 5.2%
4Q00 9,393.70 1.0% 3.4%
1Q01 9,439.90 2.0% 2.7%
kasv1 - kasv USA meetodi järgi - sesoonselt korrigeeritud ja annualiseeritud SKT väärtused jagatakse eelmise kvartali väärtusega, astendatakse 4-ga ja lahutatakse 1 (*100% kui soovite)
kasv2 - mina kutsun seda euroopa meetodiks - iga kvartali skt jagatakse eelmise aasta sama kvartaliga ja lahutataks 1 (*100%) - nii arvutatakse kasvusid ka Eestis - näiteks eelmise aasta viimase kvartali kasv 6% on saadud just niimoodi. kasv2 väärtused on oluliselt vähem volatiilsed.
Väide on selline, et selleks, et saada 1Q01 kasvuks 1.1%, oleks 1Q01 SKT number tulema ca 20 mrd võrra väiksem. Proovige järgi, kui ei usu.
Exceli formula oleks umbes selline, et
power(a2/a1,4)-1.
loowi, õige oli mitte midagi vahepealset, vaid 2.0% kasvu ja lisaks sellele 3.2% inflatsiooni. Kõik muidugi annualiseeritult...
Kas ikka jääb midagi segaseks?
kv GDP kasv1 kasv2
1Q99 8,730.00
2Q99 8,783.20 2.5%
3Q99 8,905.80 5.7%
4Q99 9,084.10 8.3%
1Q00 9,191.80 4.8% 5.3%
2Q00 9,318.90 5.6% 6.1%
3Q00 9,369.50 2.2% 5.2%
4Q00 9,393.70 1.0% 3.4%
1Q01 9,439.90 2.0% 2.7%
kasv1 - kasv USA meetodi järgi - sesoonselt korrigeeritud ja annualiseeritud SKT väärtused jagatakse eelmise kvartali väärtusega, astendatakse 4-ga ja lahutatakse 1 (*100% kui soovite)
kasv2 - mina kutsun seda euroopa meetodiks - iga kvartali skt jagatakse eelmise aasta sama kvartaliga ja lahutataks 1 (*100%) - nii arvutatakse kasvusid ka Eestis - näiteks eelmise aasta viimase kvartali kasv 6% on saadud just niimoodi. kasv2 väärtused on oluliselt vähem volatiilsed.
Väide on selline, et selleks, et saada 1Q01 kasvuks 1.1%, oleks 1Q01 SKT number tulema ca 20 mrd võrra väiksem. Proovige järgi, kui ei usu.
Exceli formula oleks umbes selline, et
power(a2/a1,4)-1.
loowi, õige oli mitte midagi vahepealset, vaid 2.0% kasvu ja lisaks sellele 3.2% inflatsiooni. Kõik muidugi annualiseeritult...
Kas ikka jääb midagi segaseks?