Energia ja puhta õhu uurimiskeskuse (CREA) aruande kohaselt kulutas EL Venemaa fossiilkütustele ligikaudu 23 miljardit dollarit võrreldes 19,6 miljardi dollariga Ukrainale antud sõjalise ja rahalise abiga.
Samal ajal ostis Hiina vähemalt 82 miljardi dollari väärtuses Vene energiat, India 51 miljardit dollarit ja Türgi 36 miljardit dollarit. Kokku teenis Venemaa energiaekspordist 254 miljardit dollarit.
Üldiselt on Venemaa naftaeksport alates sõja algusest 2022. aastal vähenenud vaid 8%, hoolimata enamiku lääneriikide ülekaalukast hukkamõistust ja sanktsioonidest. Alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris on Venemaa ainuüksi naftaekspordiga teeninud ligi 1 triljoni dollari väärtuses.
Üks peamisi põhjusi, miks Venemaa eksport püsib tugevana, on see, et isegi pärast arvukaid sanktsioone on Venemaa nafta keskmine hind endiselt odavam kui teistes allikates, näiteks Lähis-Idas.
Teine põhjus, miks Euroopa on jäänud sõltuvaks Venemaa energiast, on Bideni administratsiooni energiavastane poliitika. Pärast sõja algust valmistusid paljud Euroopa riigid loobuma Venemaa energiast Ameerika ekspordi kasuks. Bideni Valge Maja keelustas aga peagi veeldatud maagaasi (LNG) ekspordi nn globaalse soojenemise vastu võitlemise nimel, sundides sellega Euroopat tagasi Venemaa energiaturule.
President Donald Trump tühistas LNG ekspordikeelud oma esimesel ametisse naasmise päeval korraldusega. Nagu DOGE raportitest selgus vajas süvariik ja USA demokraadid Ukraina tapamasinat selleks et selle varjus varastada miljardeid maksumaksja raha, seejuures abirahadest jõudis Ukrainasse alla kolmandiku