ruuki, selle määrab ära ikka konkurents, eksole. Kui turul on näiteks jaemüüja, kelle huvi on turgu võita, siis ta ei hakka hindu ülespoole kruvima, et 99.99 lipikule tuleks. Sektorites/valdkondades, kus konkurents on hindade käitumise peamõjur, ei toimu suurt inflatsiooni seoses rahalipikute vahetamisega.
jajah, statoil vs. neste on parim näide "toimivast" konkurentsist.
to: errrorcode12
Oskad sa ütelda, palju EL-i eelarvest moodustab põllumeestele peale maksmine?
Oskad sa ütelda, palju EL-i eelarvest moodustab põllumeestele peale maksmine?
ja NB!
Veiko võttis sõna 5 aastat tagasi :).
Veiko võttis sõna 5 aastat tagasi :).
to: suffiks
good point :-)
good point :-)
Täna müüdi kõvasti USD -d , eriti Saudi Araabia müüs jälle meeletu koguse ,kuid eurosse seekord ei investeeritud nagu augustis.
Greenspani lahkumine detsembris on ka investoreid usd-st tagasi põrganud ,
kardetakse uut juhti ,kes võibolla ei vii hoiust 3,5% üle ,vaid hoopis alandab seda.
Oodata on muidugi jälle CAD ja AUD rallit .
Greenspani lahkumine detsembris on ka investoreid usd-st tagasi põrganud ,
kardetakse uut juhti ,kes võibolla ei vii hoiust 3,5% üle ,vaid hoopis alandab seda.
Oodata on muidugi jälle CAD ja AUD rallit .
>Ajaloost on ju teada, et ükski suur süsteem ei ole samal kujul väga kaua vastu pidanud.
what a load of bullshit. aga usa? jaapan? hiina? saksamaa? kuidas mõõta suurt, kas inimeste arvu või rkt järgi? isegi rooma keisririik pidas ajas mõõdetuna kuradi kaua vastu. kuigi lagunes.
what a load of bullshit. aga usa? jaapan? hiina? saksamaa? kuidas mõõta suurt, kas inimeste arvu või rkt järgi? isegi rooma keisririik pidas ajas mõõdetuna kuradi kaua vastu. kuigi lagunes.
Iga kord kui eesti pangakontos vahetakse 1 meek>eur ja vastupidi teenivad rootsi/soome pangaomanikud 1500 eek kasumit. Rääkimata valuutavahetajatest linnas kes teenivad kuni 10% spreadi. Mida kiirem see lõpeb, seda parem eestlastele, ma arvan. Raamatupidajate elu lihtsustub ka, ja Eesti maine tõuseb.
MAREK STRANDBERG & AGU KIVIMÄGI Päevalehes kirjutavad rööprahast
http://www.epl.ee/artikkel_300078.html
http://www.epl.ee/artikkel_300078.html
Sama hästi võiks nad soovitada kulla alusele tagasi minna - vähemasti läigib kenasti ning inflatsioonikindel on ka (enamikel juhtudel).
ahhaa,poisid hädas,vanu kroone pole kellelegi müüa!
SEB arvab et euro tulek hilineb 2008-ni.
kahjuks ei leia ma praegu SEB tänast Idaeuroopa Outlook inglisekeelset versiooni.
Samas SEB oktoobri ülevaates oli esitatud seisukoht, et aasta euro hilinemist pole mingi katastroof. Seejuures muutuvad oluliseks muidugi muud kriteeriumid, et usaldust meie väikese riigi (õigemini majanduse) vastu hoida: kõige olulisem, et antaks uus realistlik tähtaeg (nt aasta). Määramatu venimine võib kindasti muuta juba rahaturud närviliseks. Samuti hakatakse euro hilinemise puhul pingsamalt jälgima muid parameetreid: kas jooksevkonto defitsiit väheneb? kas riigieelarve püsib tasakaalus? kas inflatsioon ikka suudab väheneda alla Maastrichti kriteeriumi?
Ühesõnaga euro võib hilineda, negatiivset tagajärge see iseenesest ei tähenda, küll aga muutume haavatavamaks misiganes muude negatiivse arengute suhtes. Ka poliitiline risk suureneb - võibolla vahepealsel ajal erakond X tugevneb ja hakkab aktiivsemalt "krooni kaitsma".
Stefan ma vaatan, sa viimasel ajal ainult bearish uudiseid esile tood. Ja seda hämmastava põhjalikkusega, igal rindel. Tubli töö! :) Muidugi objektiivne see pilt pole, kuna samapalju võib panna kõrvale positiivseid ja bullish kommentaare. Näiteks samas SEB analüüsis antakse prognoos, et laenunõudlus kasvab veelgi - kuum olukord KV turul püsib. Kõik objektiivsed makronäitajad kokku on hetkel küll piisavalt bullish. Kuigi riskid on olemas, nagu alati, ja on viimasel ajal üha kasvanud. Nii et jälgime põnevusega :)
Ühesõnaga euro võib hilineda, negatiivset tagajärge see iseenesest ei tähenda, küll aga muutume haavatavamaks misiganes muude negatiivse arengute suhtes. Ka poliitiline risk suureneb - võibolla vahepealsel ajal erakond X tugevneb ja hakkab aktiivsemalt "krooni kaitsma".
Stefan ma vaatan, sa viimasel ajal ainult bearish uudiseid esile tood. Ja seda hämmastava põhjalikkusega, igal rindel. Tubli töö! :) Muidugi objektiivne see pilt pole, kuna samapalju võib panna kõrvale positiivseid ja bullish kommentaare. Näiteks samas SEB analüüsis antakse prognoos, et laenunõudlus kasvab veelgi - kuum olukord KV turul püsib. Kõik objektiivsed makronäitajad kokku on hetkel küll piisavalt bullish. Kuigi riskid on olemas, nagu alati, ja on viimasel ajal üha kasvanud. Nii et jälgime põnevusega :)
angelp
olen bearish jah, aga LOODAN et euro tuleb 1 jaanuar 2007.
- Eestis pole valuutat mis võiks langeda
- Eestis pole intresse mis võiksid tõusta
- Eesti ainukene korrigeerimismehhanism on jooksevkonto kiire vähenemine, mis tooks järsult kaasa teisi probleeme. Et vältida seda, on kõik meetmeid mis parandaksid jooksevkontot RAHULIKULT täna head.
SEB Outlook on tõesti hea lugemine, näen et Ühispanga ekonom on ka osalenud.
Aga tänan küsimast angelp, väga tähtis on rõhutada et "bearishness" tähendab mitte pessimismi vaid seda et parim tee edaspidi ei ole alati gaas põhja. :)
olen bearish jah, aga LOODAN et euro tuleb 1 jaanuar 2007.
- Eestis pole valuutat mis võiks langeda
- Eestis pole intresse mis võiksid tõusta
- Eesti ainukene korrigeerimismehhanism on jooksevkonto kiire vähenemine, mis tooks järsult kaasa teisi probleeme. Et vältida seda, on kõik meetmeid mis parandaksid jooksevkontot RAHULIKULT täna head.
SEB Outlook on tõesti hea lugemine, näen et Ühispanga ekonom on ka osalenud.
Aga tänan küsimast angelp, väga tähtis on rõhutada et "bearishness" tähendab mitte pessimismi vaid seda et parim tee edaspidi ei ole alati gaas põhja. :)
harige palun rumalat...
Minu meelest piirkond nimega Eesti, kus majanduskasv II kv. 2005 yoy on 9,9% ja kus kehtib valuutakomitee süsteem (puuduvad töötavad instrumendid M0 ja M1 mõjutamiseks), on andnud sisuliselt katteta lubaduse - hea illustratsioon oleks "The Boss" nimeline karakter Dilberti koomiksist - täita Maastrichtis kokku lepitud inflatsioonikriteeriumi, mis nõuab, et kolme kõige madalama inflatsioonimääraga riigi, kus GDP kasv on ~1-2%, vastavast numbrist tohib erineda vaid 1% (oli vist?:).
Ehk ma ei saa aru kuidas Eesti saab sellise kohustuse endale üldse võtta, sest ta ei saa ju kuidagi tagada selle täitmist, lihtaslt hoiab käsi pöidlas ja loodab, et läheb õnneks. Aga mis siis peale euroga liitumist saab, kas siis Eesti Panga funktsioon muutub ja saab õiguse M0 ja M1 hulka mõjutada? Kui mitte, siis hakkab ju ka järgnevatel aastatel, tulenevalt majanduse konvergentsist ja lõimumisest, inflatsioonikriteeriumi keeruline (et mitte öelda võimatu) täitmine meid kimbutama?
Minu meelest piirkond nimega Eesti, kus majanduskasv II kv. 2005 yoy on 9,9% ja kus kehtib valuutakomitee süsteem (puuduvad töötavad instrumendid M0 ja M1 mõjutamiseks), on andnud sisuliselt katteta lubaduse - hea illustratsioon oleks "The Boss" nimeline karakter Dilberti koomiksist - täita Maastrichtis kokku lepitud inflatsioonikriteeriumi, mis nõuab, et kolme kõige madalama inflatsioonimääraga riigi, kus GDP kasv on ~1-2%, vastavast numbrist tohib erineda vaid 1% (oli vist?:).
Ehk ma ei saa aru kuidas Eesti saab sellise kohustuse endale üldse võtta, sest ta ei saa ju kuidagi tagada selle täitmist, lihtaslt hoiab käsi pöidlas ja loodab, et läheb õnneks. Aga mis siis peale euroga liitumist saab, kas siis Eesti Panga funktsioon muutub ja saab õiguse M0 ja M1 hulka mõjutada? Kui mitte, siis hakkab ju ka järgnevatel aastatel, tulenevalt majanduse konvergentsist ja lõimumisest, inflatsioonikriteeriumi keeruline (et mitte öelda võimatu) täitmine meid kimbutama?
Eesti Pank teadis rääkida, et naftahinna tõus ei mõjuta inflatsiooni mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa riikides, sealhulgas ka 3 kõige madalama inflatsioonimääraga riigis. Ehk kui tõuseb ka baas, siis selle suhtes olevat see 1% siiski võimalik. Mine võta nüüd kinni ...
Eesti probleemiks see, et kütuse element nn toidukorvis ehk siis tarbimiskorvis on kaks kolm korda suurem kui Euroopas keskmiselt, seega kui tõuseb kütuse hind, siis inflatsiooni mõjutab see Eestis rohkem kui Euroopas.
Euroopa Liidu liikmesusest tuleneb muude kohustuste kõrval ka kohustus kuuluda Euroopa Majandus- ja Rahaliitu ning võtta kasutusele ühisraha euro. Samas on ühisraha käibele laskmine seatud sõltuvusse riigi majanduse olukorrast ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 on toodud tingimused, millele liikmesriik peab vastama. Euroopa Liiduga liitumise lepingust (Artikkel 4) tulenes Eesti Vabariigile muuhulgas ka kohustus osaleda liitumise hetkest majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand (s.t. ei kasuta eurot seadusliku maksevahendina, kuid püüab selle kasutuselevõtu poole). Inglismaa ja Taani ei kasuta eurot, sest neil on juba enne majandus-ja rahaliidu asutamist saadud erand, Rootsi ei kasuta eurot, sest nende poliitikutel tekkis tahtmine referendum korraldada...
Mingeid erandeid uutele liitujatele 2004 ei kehtestatud, seega tuleb Maastrichti kriteeriume täita täie rauaga.
Valuutakomitee nimeline imeloom oli Maastricti lepingu loojatele täiesti tundmata suurus ning seepärast ei ole EL õigusalastes tekstides ka sellega arvestatud. Enne EL-iga liitumist (1999.a., kui mu mälu mind ei peta) pidas Komisjon kõige õigemaks, et EL-iga ühinedes Eesti loobub valuutakomitee süsteemist ja läheb üle 'normaalsele' rahapoliitikale. Aeg tegi selles suhtumises korrektuurid ning alates 2004.a. 28. juunist on Eesti koos Leedu ja Sloveeniaga ERM IIs.
Kas Maastricti lepingu kriteeriumid on mõistlikud või mitte, on hea akadeemilise arutelu teema. Hetkel on nad sellisena kehtivad ning kui tähtajast 1. jaanuar 2007.a. tahetakse kinni pidada, siis tuleb neid täita, kui tahetakse euro sel ajal kasutusele võtta. Kui Maastrichti kriteeriume ei täideta, siis eurot 1.01.2007 kasutusele ei võeta. Eesti suhtes erandi kaotamise ning ülemineku kuupäeva otsustab ECOFIN millalgi 2006.a. keskel ning kohalikul tasemel kuupäevade väljalubamine on rohkem Eesti poliitikute personaalküsimus.
Mingeid erandeid uutele liitujatele 2004 ei kehtestatud, seega tuleb Maastrichti kriteeriume täita täie rauaga.
Valuutakomitee nimeline imeloom oli Maastricti lepingu loojatele täiesti tundmata suurus ning seepärast ei ole EL õigusalastes tekstides ka sellega arvestatud. Enne EL-iga liitumist (1999.a., kui mu mälu mind ei peta) pidas Komisjon kõige õigemaks, et EL-iga ühinedes Eesti loobub valuutakomitee süsteemist ja läheb üle 'normaalsele' rahapoliitikale. Aeg tegi selles suhtumises korrektuurid ning alates 2004.a. 28. juunist on Eesti koos Leedu ja Sloveeniaga ERM IIs.
Kas Maastricti lepingu kriteeriumid on mõistlikud või mitte, on hea akadeemilise arutelu teema. Hetkel on nad sellisena kehtivad ning kui tähtajast 1. jaanuar 2007.a. tahetakse kinni pidada, siis tuleb neid täita, kui tahetakse euro sel ajal kasutusele võtta. Kui Maastrichti kriteeriume ei täideta, siis eurot 1.01.2007 kasutusele ei võeta. Eesti suhtes erandi kaotamise ning ülemineku kuupäeva otsustab ECOFIN millalgi 2006.a. keskel ning kohalikul tasemel kuupäevade väljalubamine on rohkem Eesti poliitikute personaalküsimus.
siirius, tänud asjaliku kommentaari eest, aga põhiküsimus jääb ikkagi: kuidas Eesti tegelikkuses inflatsioonikriteeriumi täitmist (valuutakomitee süsteemi tingimustes) tagada saab nii enne kui pärast euro kasutuselevõttu? Mis siis praeguste kokkulepete järgi alates 1.01.2007 Eesti Panga funktsioonist saab? see peab ju muutuma ja võimaldama M0 ja M1 mõjutamist?
Aga Eestil on vist üks "trump" (samast valuutakomitee süsteemist tingitult) veel tagataskus - nagu kunagi ajakirjandusest läbi käis, võiks Eesti sisuliselt ühepoolselt hakata kasutama eurosid, sest kogu käibel olev EEK on tagatud välisvaluutas, nüüd tuleks lihtsalt kroonid hoiule panna, välisvaluuta EUR-iks konverteerida ja käibele lasta. Või keelab seda ka mingi õigusakt?
Ehk kui 1. jaan 2007 läbi "legitiimse mehhanismi" euro kasutuselevõtt ei õnnestu, siis lasta see tagavara variandina käiku :)
Aga Eestil on vist üks "trump" (samast valuutakomitee süsteemist tingitult) veel tagataskus - nagu kunagi ajakirjandusest läbi käis, võiks Eesti sisuliselt ühepoolselt hakata kasutama eurosid, sest kogu käibel olev EEK on tagatud välisvaluutas, nüüd tuleks lihtsalt kroonid hoiule panna, välisvaluuta EUR-iks konverteerida ja käibele lasta. Või keelab seda ka mingi õigusakt?
Ehk kui 1. jaan 2007 läbi "legitiimse mehhanismi" euro kasutuselevõtt ei õnnestu, siis lasta see tagavara variandina käiku :)