Raske on mõista taanlasi ja rootslasi, rääkimata norrakatest, kes ei taha eurost midagi kuulda.
Võtku meist eeskuju, me võtaks kasvõi homne päev nõrga euro kasutusele.
Täitsa õige - tähtis pole ju see kas sellel paberitükil on Hitleri või Pätsu pilt vaid see, et selle paberitükiga võin minna ükskõik millisesse maailma poodi ja pätsi leiba osta.
to ![]()
Mida aeg edasi, seda rohkem võib ka meie, eestlaste, mõistus võib EMU'ga liitumise vastu hakata, ja oma kogunenud tarkus välja lüüa.
Mina olen täna kogu selle e asjaga liitumise poolt, kuid ei garanteeri JAH sõna referendumil nt. 5 aasta pärast (sorry...).
Millised on olnud EUR/SEK ja EUR/DKK trendid viimasel ajal. Ja võrdleme seda EEK/USD trendiga
Mida aeg edasi, seda rohkem võib ka meie, eestlaste, mõistus võib EMU'ga liitumise vastu hakata, ja oma kogunenud tarkus välja lüüa.
Mina olen täna kogu selle e asjaga liitumise poolt, kuid ei garanteeri JAH sõna referendumil nt. 5 aasta pärast (sorry...).
Sorry, see oli to: 
Ma olen vastupidisel arvamusel. Minu arvates on äärmiselt oluline säilitada võimalus lahku lüüa suurest süsteemist, kui see vajalikuks osutub. Lühiajaliselt see tekitab küll teatud lisakulusid, aga väga halva stsenaariumi vastu ollakse palju paremini kaitstud.
Ajaloost on ju teada, et ükski suur süsteem ei ole samal kujul väga kaua vastu pidanud. See on ju ka üheks põhjuseks, miks ei ole kogu selle pika aja jooksul tekkinud 1 maailmavaluutat. Selle 1 maailmavaluuta pakkumist ei saa teha ühtemoodi sobivaks kõigile maailma piirkondadele. See ei ole lihtsalt võimalik.
Järgmised langejad suurte süsteemide hulgas on kahtlemata Euroopa Liit ja USA. Majanduslikult ma ei suuda kuidagi aru saada, kuidas Skandinaavia riigid, Saksamaa ja Kreeka saavad ühes süsteemis olla. See ei ole lihtsalt võimalik. Nende riikide tugevused-nõrkused on absoluutselt erinevad ja see tähendab, et neile ei sobi üks ja sama rahapoliitika. Kuna Euroopas on inimesed ka suhteliselt paiksed ja ka erinevad rahvused on oma tõekspidamistelt väga erinevad, siis see segab n-ö efektiivset turgu. USA-s on asi lihtsam, kui sa ikka ütled, et maksad dollari palka rohkem, siis rahvas jookseb. Rahvas on seal väga hästi treenitud. Igaüks saab aru, et raha on maailmas ainuke väärtus:)
Pealegi, riskid on Euroopas ikkagi riigiti erinevad, sest igal riigil on oma valitsus. Kas investeeriksite Kreeka riigi 10-aastastesse võlakirjadesse, kui pakutakse 20bps kõrgemat tootlust kui Saksamaal? Isegi, kui teatud perioodil seda teeksite, siis varem või hiljem lööb erinev riskiaste ikkagi välja.
Euroopa Liit - USA - NSV Liit on ikkagi kõik põhimõtteliselt sama. Muide, olete tähele pannud, kui sarnased on NSV Liidu endine hümn ja USA hümn?:)
Ajaloost on ju teada, et ükski suur süsteem ei ole samal kujul väga kaua vastu pidanud. See on ju ka üheks põhjuseks, miks ei ole kogu selle pika aja jooksul tekkinud 1 maailmavaluutat. Selle 1 maailmavaluuta pakkumist ei saa teha ühtemoodi sobivaks kõigile maailma piirkondadele. See ei ole lihtsalt võimalik.
Järgmised langejad suurte süsteemide hulgas on kahtlemata Euroopa Liit ja USA. Majanduslikult ma ei suuda kuidagi aru saada, kuidas Skandinaavia riigid, Saksamaa ja Kreeka saavad ühes süsteemis olla. See ei ole lihtsalt võimalik. Nende riikide tugevused-nõrkused on absoluutselt erinevad ja see tähendab, et neile ei sobi üks ja sama rahapoliitika. Kuna Euroopas on inimesed ka suhteliselt paiksed ja ka erinevad rahvused on oma tõekspidamistelt väga erinevad, siis see segab n-ö efektiivset turgu. USA-s on asi lihtsam, kui sa ikka ütled, et maksad dollari palka rohkem, siis rahvas jookseb. Rahvas on seal väga hästi treenitud. Igaüks saab aru, et raha on maailmas ainuke väärtus:)
Pealegi, riskid on Euroopas ikkagi riigiti erinevad, sest igal riigil on oma valitsus. Kas investeeriksite Kreeka riigi 10-aastastesse võlakirjadesse, kui pakutakse 20bps kõrgemat tootlust kui Saksamaal? Isegi, kui teatud perioodil seda teeksite, siis varem või hiljem lööb erinev riskiaste ikkagi välja.
Euroopa Liit - USA - NSV Liit on ikkagi kõik põhimõtteliselt sama. Muide, olete tähele pannud, kui sarnased on NSV Liidu endine hümn ja USA hümn?:)
to US: sorry, kuid olen sinuga eriarvamusel. väidad, et palju pisikesi euroopa riike on parem, kui yks suur euroopa yhendriik (vrdl. ameerika yhendriik). minu arvates oleks euroopa riikide yhendus majanduslikult voimsam, kui usa, sest sellesse liidetakse euroopa arenenud riigid. nyyd voiks väita, et norgad riigid viiks majanduse alla, kuid selle väldib vastuvotu punktide rangus.
väidad, et riikide majandused on nii erinevad, et ei sobi kokku, kuid on ju usaski osariigid piisavalt erinevad.
kirjutad, et kui maksad usas dollari rohkem, siis rahvas jookseb, arvatavasti jookseks ka euroopa rahvas(eriti ida-euroopa).
maailmavaluutaks voib juba praegu pidada usd´d, mis on kasutusele voetud mitmetes aafrika ja louna-ameerika riikides ja milles käib arvestus maailma majanduses. see, et dollar pole veel laiemalt levinud on tingitud usa isolatsioonipoliitikast, mis kestis esimese maailmasojani.
väidad, et riikide majandused on nii erinevad, et ei sobi kokku, kuid on ju usaski osariigid piisavalt erinevad.
kirjutad, et kui maksad usas dollari rohkem, siis rahvas jookseb, arvatavasti jookseks ka euroopa rahvas(eriti ida-euroopa).
maailmavaluutaks voib juba praegu pidada usd´d, mis on kasutusele voetud mitmetes aafrika ja louna-ameerika riikides ja milles käib arvestus maailma majanduses. see, et dollar pole veel laiemalt levinud on tingitud usa isolatsioonipoliitikast, mis kestis esimese maailmasojani.
kui ma eksin kellegi arvates, siis ootan meeleldi konstruktiivset arutelu.
filosoofiliselt lähenedes ei ole eestlastel muud valikud kui:
-nõrk euro või
-tugev dollar
ei näe muid alternatiive
kui me oleme huvitatud stabiilsest rahandussüsteemist ei ole meil muid valikuid - või on !?
Või siiski on mingi müütiline EEsti Kroon
Niikaua kui rahvas ei inise valust soovitaks eurot.
-nõrk euro või
-tugev dollar
ei näe muid alternatiive
kui me oleme huvitatud stabiilsest rahandussüsteemist ei ole meil muid valikuid - või on !?
Või siiski on mingi müütiline EEsti Kroon
Niikaua kui rahvas ei inise valust soovitaks eurot.
Ma pooldan igati EEK-i, mis on euroga seotud. Siis on olemas nii
1) seotus tugeva valuutaga (mida kauem see muutumatuna on püsinud, seda suuremaks muutub ka usaldus selle väikese valuuta vastu)
2) võimalus vajaduse korral minna üle iseseisvale rahasüsteemile, ilma et peaks jälle uue valuuta ringlusse tooma. EEK-i omaksvõtt 1992 oli uskumatult edukas. Järgmine kord ei pruugi see nii enam olla.
TO: rene222
Mis tähendab, tugevam? Ühisraha Euroopas on kasulik eelkõige suurriikidele, kes saavad Euroopa juhtida rahapoliitikat. Loomulikult hinnatakse Euroopa majanduse tugevust või nõrkust Saksamaa, Prantsusmaa, Beneluxi, Itaalia ja Hispaania, mitte Iirimaa või Soome järgi. Euroopa tundub seetõttu USA-st aeglasema arenguga. Kui me võtaks aga Soome, Rootsi ja Norra, siis SKT 1 elaniku kohta ning SKT kasv 1 elaniku kohta on väga kõrge. Kõrgem kui USA-s (vähemalt nii oli 1998).
USD on oma populaarsust võitnud just riikides, kus riigil endal ei ole selgroogu (korruptsioon, pidevad majanduskriisid, USA ettevõtete mõjuvõim majanduses jne). Kui mina oleks suurriik, siis oluline eesmärk olekski oma valuuta populariseerimine teistes riikides. Lihtsalt emiteerin teistele riikidele raha ja toodan enese jaoks sellega lisandväärtust. Eestil oleks lõpp kasulik, kui näiteks Läti või Soome hakkaks oma reservides aktsepteerima EEK-i. Nõudlus EEK-i järele suureneb ja kurss tõuseb. Mida rohkem riike "ostab" minult usaldusväärse rahasüsteemi, seda parem. Kui on aga endal see usaldusväärne rahasüsteem, miks seda väärtust kaotada. Seda võib varem vaja minna, kui me arvame.
Ma millegipärast usun, et 1995 Mehhiko, 1997 Aasia ja Lõuna-Ameerika ja 1998. aasta Venemaa kriis on samuti osaliselt viimaste aastate USD tugevnemise taga. USD süsteem on enda valdusesse saanud uusi piirkondi, mistõttu nõudlus USD järele on kasvanud.
Igasugused USA mõjuvõimu all olevatest riikidest (Mehhiko, Brasiilia, Argentiina) ma üldse ei räägi. Seal võetakse ministritena tööle selged teatud USA-meelset poliitikat toetavad inimesed. Nende inimeste huvides ei ole tõenäoliselt riigi kiirem areng, vaid lihtsalt "mulje" kiiremast arengust (enamasti on küll tegemist olukorra stabiliseerimisega).
Ühest küljest, jah, USA eraldas Mehhikole raha kriisist väljatulemiseks, kuid ise tekitas selle enne. Mõned aastad tagasi oli igatahes Mehhiko keskmine SKT inimese kohta 3,500 USD aastas vs. 30,000 USD aastas USA-s. Millest see tuleneb? Mina väidan, et tegemist on tüüpilise suurriigi/väikeriigi suhtega, kus väikeriik on liiga tugevalt suurriigi mõjuvõimu all.
1) seotus tugeva valuutaga (mida kauem see muutumatuna on püsinud, seda suuremaks muutub ka usaldus selle väikese valuuta vastu)
2) võimalus vajaduse korral minna üle iseseisvale rahasüsteemile, ilma et peaks jälle uue valuuta ringlusse tooma. EEK-i omaksvõtt 1992 oli uskumatult edukas. Järgmine kord ei pruugi see nii enam olla.
TO: rene222
Mis tähendab, tugevam? Ühisraha Euroopas on kasulik eelkõige suurriikidele, kes saavad Euroopa juhtida rahapoliitikat. Loomulikult hinnatakse Euroopa majanduse tugevust või nõrkust Saksamaa, Prantsusmaa, Beneluxi, Itaalia ja Hispaania, mitte Iirimaa või Soome järgi. Euroopa tundub seetõttu USA-st aeglasema arenguga. Kui me võtaks aga Soome, Rootsi ja Norra, siis SKT 1 elaniku kohta ning SKT kasv 1 elaniku kohta on väga kõrge. Kõrgem kui USA-s (vähemalt nii oli 1998).
USD on oma populaarsust võitnud just riikides, kus riigil endal ei ole selgroogu (korruptsioon, pidevad majanduskriisid, USA ettevõtete mõjuvõim majanduses jne). Kui mina oleks suurriik, siis oluline eesmärk olekski oma valuuta populariseerimine teistes riikides. Lihtsalt emiteerin teistele riikidele raha ja toodan enese jaoks sellega lisandväärtust. Eestil oleks lõpp kasulik, kui näiteks Läti või Soome hakkaks oma reservides aktsepteerima EEK-i. Nõudlus EEK-i järele suureneb ja kurss tõuseb. Mida rohkem riike "ostab" minult usaldusväärse rahasüsteemi, seda parem. Kui on aga endal see usaldusväärne rahasüsteem, miks seda väärtust kaotada. Seda võib varem vaja minna, kui me arvame.
Ma millegipärast usun, et 1995 Mehhiko, 1997 Aasia ja Lõuna-Ameerika ja 1998. aasta Venemaa kriis on samuti osaliselt viimaste aastate USD tugevnemise taga. USD süsteem on enda valdusesse saanud uusi piirkondi, mistõttu nõudlus USD järele on kasvanud.
Igasugused USA mõjuvõimu all olevatest riikidest (Mehhiko, Brasiilia, Argentiina) ma üldse ei räägi. Seal võetakse ministritena tööle selged teatud USA-meelset poliitikat toetavad inimesed. Nende inimeste huvides ei ole tõenäoliselt riigi kiirem areng, vaid lihtsalt "mulje" kiiremast arengust (enamasti on küll tegemist olukorra stabiliseerimisega).
Ühest küljest, jah, USA eraldas Mehhikole raha kriisist väljatulemiseks, kuid ise tekitas selle enne. Mõned aastad tagasi oli igatahes Mehhiko keskmine SKT inimese kohta 3,500 USD aastas vs. 30,000 USD aastas USA-s. Millest see tuleneb? Mina väidan, et tegemist on tüüpilise suurriigi/väikeriigi suhtega, kus väikeriik on liiga tugevalt suurriigi mõjuvõimu all.
US kirjutab:Eestil oleks lõpp kasulik, kui näiteks Läti või Soome hakkaks oma reservides aktsepteerima EEK-i. Nõudlus EEK-i järele suureneb ja kurss tõuseb.
Minu meelest Leedu raha on seotud USD-ga ja lehes kirjutatakse, et see on teinud ainult paha. Kuisas siis on, kas tugev EEK on hea või paha?
Minu meelest Leedu raha on seotud USD-ga ja lehes kirjutatakse, et see on teinud ainult paha. Kuisas siis on, kas tugev EEK on hea või paha?
sa toid suurepäraselt välja punkti, et arengumaad satuvad voimsa valuuta kyysi ja on seotud suurriigi majandusega, kas see ei oleks siis hea euroopa liidule? kui eestis kehtiks euro, siis oleks see meilegi kasulik.
ok me voime siin arutada eesti probleeme, kuidas jääda iseendiks, kuid paratamatult maailm globaliseerub ja minu arvates pole väikestel tegijatel varsti enam midagi teha (motlen nii riike, kui firmasid).
ok me voime siin arutada eesti probleeme, kuidas jääda iseendiks, kuid paratamatult maailm globaliseerub ja minu arvates pole väikestel tegijatel varsti enam midagi teha (motlen nii riike, kui firmasid).
Olen nõus, et on toimunud (!) globaliseerumine ja see ka jätkub kuni mingi suur süsteem satub kriisi. Siis süsteem killustub ja algab uus konsolideerumine.
Minu väited "Eestile kasulik" tähendavad eelkõige seda, et ma näen suurte süsteemide kriisi juba lähiajal (5-10 aasta perspektiivis) küllaltki tõenäolisena ja seetõttu ei pea ühinemist nende süsteemidega piisavalt kasulikuks. Hüvede periood jääb liiga lühikeseks.
Minu väited "Eestile kasulik" tähendavad eelkõige seda, et ma näen suurte süsteemide kriisi juba lähiajal (5-10 aasta perspektiivis) küllaltki tõenäolisena ja seetõttu ei pea ühinemist nende süsteemidega piisavalt kasulikuks. Hüvede periood jääb liiga lühikeseks.
TO: MSM
Hea ja paha? Ma ei oskagi nii liigitada. Kui arvestada, et eesmärgiks on maksimaalne ostujõud, siis on loomulikult kasulikum võimalikult tugev valuuta. See tähendab suuremat ostujõudu impordi osas.
Samas on oluline pikaajaline perspektiiv. See tähendab, et lühiajaliselt ei tohi valuuta tugevneda liiga palju, et see hakkab kahjustama riigi tulevast arengut. Kui näiteks palgatasemed muutuvad Eestis õigustamatult kõrgeks(!! Kes seda oskab öelda, kus see konkreetselt on?), siis on oht kriisi tekkimiseks, sest ühel hetkel ei ole ettevõtted nende palgakulude ja sellest tuleneva kõrge omahinna juures võimelised oma toodet või teenust realiseerima.
Eesmärgiks on ikkagi pikaajaliselt võimalikult tugev valuuta.
Hea ja paha? Ma ei oskagi nii liigitada. Kui arvestada, et eesmärgiks on maksimaalne ostujõud, siis on loomulikult kasulikum võimalikult tugev valuuta. See tähendab suuremat ostujõudu impordi osas.
Samas on oluline pikaajaline perspektiiv. See tähendab, et lühiajaliselt ei tohi valuuta tugevneda liiga palju, et see hakkab kahjustama riigi tulevast arengut. Kui näiteks palgatasemed muutuvad Eestis õigustamatult kõrgeks(!! Kes seda oskab öelda, kus see konkreetselt on?), siis on oht kriisi tekkimiseks, sest ühel hetkel ei ole ettevõtted nende palgakulude ja sellest tuleneva kõrge omahinna juures võimelised oma toodet või teenust realiseerima.
Eesmärgiks on ikkagi pikaajaliselt võimalikult tugev valuuta.
Juhtusin seda arutelu lugema praegu, seetottu vabandan, et varem ei ole sona sekka ytelnud. Tuli kohe meelde see, et nadalavehtusel lugesin RedHerringu uut numbrit, mida Rain Lohmus paar nadalat ennem mainis (millegiparast saab Ta selle tunduvalt ennem mind katte, minu oma tuleb siiani USA kaudu). Seal on tore graafik Aasia riikide valuutakurside kohta, kus ainsana on aasta algusest Indoneesia ruupia langenud USD'ga vorreldes c.a. 20%, enamik valuutasid samas suurusjärgus, kuid moned c.a. 5% USD suhtes tousnud. Minu kommentaari peale, et näed Indoneesia ruupia on vähem langenud, kui EURO, oeldakse ainult, et USD olevat spekulatiivselt tousnud. Millegipärast solvuvad Eestlased ka selle peale, kui leian palju sarnasusi Eesti ja Indoneesia vahel, ning Singaporega, millega tihti Eesti ajakirjandus ja poliitikud meid vordlevad, on meil tunduvalt vähem yhist. Singapore puhul näiteks yks hea fakt see, et nende riik oigustas telekommunikatsiooni monopoli (mis muuseas praeguseks on lopetud) just seetottu, et nende kodanike seaduslik oigus on saada tasuta interneti yhendus.
Veiko
Veiko
Aeg läeb ja Euro tuleb aina lähemale.Kui aasta tagasi tundus veel et euro tulekuga suurenevad bensiini hinnanumbrid siis enam see nii ei tundu.Kõik kallineb nii kiiresti et kui 2007 koidab siis oleme vist seksa keskmiste hindade tasemel.Positiivse poole peal on muidugi selline kaudne maapeale laskumine,me ei saa enam rääkida miljardilistest riigieelarvetest ja ka miljonäride read vähenevad.
Minu arvamus on selline, et taoliste lömitajatega nagu eestlased (eriti need andekad kintsukaapijad, kes sinna etteotsa on upitatud) ei ole olulist vahet, kas rahaks on euro, rubla, dollar või kroon. Majanduspoliitika kui selline jääb ikkagi samaks (toore välja, oskused välja, transiit läbi) ja esimese köhatamise peale lüüakse svejkilikult kulpi.
Minu jaoks ei ole mingit vahet kas on 15,65 miljardit EEKi või miljard EURi, jama on vaid selles, et selle miljardi EURi eest saab euroga liitumise ajal tunduvalt vähem osta, kui 15,65 miljardi eegu eest praegu.
usd, kas väidad, et kui me ei liituks euroga 2007, siis saaks 15,65 miljardi eegu eest samapalju kui praegu!? (ühesõnaga ei saa su kommentaarist aru). minumeelest inflatsioon ei sõltu oluliselt määral euroga liitumisest või mitteliitumisest.
Romario,
natuke ikka sõltub küll - labaseim näide alles kusagilt läbi lipsanud soov emiteerida 99 eurosendine (või pennine) münt, kuna hinnanumbrid kipuvad viimasel ajal kõik sellega lõppema.
95 eestisendine on seni ikka natuke süütum üritus :)))
natuke ikka sõltub küll - labaseim näide alles kusagilt läbi lipsanud soov emiteerida 99 eurosendine (või pennine) münt, kuna hinnanumbrid kipuvad viimasel ajal kõik sellega lõppema.
95 eestisendine on seni ikka natuke süütum üritus :)))
Veiko, puudutasid teemaväliselt Indoneesiat ja ruupiat. Täna hommikul vajus mul suu ammuli kui kuulsin (BBC-st) et Indoneesia riigi eelarvest moodustavad 20% kütuse toetused mida tahetakse tänase nafta hinna juures koomale tõmmata.
Sorry mehed - edasi Euro ja eestlased .....
Sorry mehed - edasi Euro ja eestlased .....