See on küll fakt, et Hansapanga lähiajal pankrotistumise tõenäosus on samas suurusjärgus võimalusega mitte saada vastavat hoiusekindlustushüvist. Kindlustusandjad võivad ju ka pankrotistuda või teatud tingimustel (sõjad, okupeerimised vms.) hüviseid mitte maksta.
Ausalt öeldes on mul juba praegu raske uskuda et tegu on arvestatava investoriga. See, et HP on kallis, kuna ta absoluutväärtuselt kõrge on puhas amatööri (täieliku algaja) arvamus. Sry, kui valesti aru sain ja solvasin.
lugesin nüüd natuke seda foorumit pikemalt. to Alvar: gps ei arvanud siiski, et hp absoluutväärtusest tingituna on kallis. vähemalt ma ei lugenud seda otseselt välja. EL ja sellega kaasnev vabam raha liikumine võib hoopis hansale halba tuua. võib. ma ei tea. teiseks, see, et inimene hoiab oma raha seal pankades kus risk on rohkem maandatud? cmon, selle üle viriseda on ikka päris tobedus:)
Ei õelnud, et HP on kallis. Ka on tal arenguperspektiivi, kuid HP EI OLE riskivaba aktsia, tema ainukeseks eeliseks Balti turul tulevikku silmas pidades on see, et ta oli üks esimesi arvestatavaid tegijaid siin. Elu muutub aga üha enam globaalsemaks ja tahes-tahtmatult on globaalse haardega pank tulevikus eelisolukorras. Ka muutub üha vähemtähtsaks füüsilise pangakontori olemasolu (hetkel Hansapangale kasulik- hoiab kulusid kokku, tulevikus toob aga lisakonkurente). EL juba praegu tegeleb sellega, et liikmesriikide vahelised pangaülekanded oleksid võrdsed riigisisesega, ehk kui ennem oli riigisisene ja rahvusvaheline siis saab olema EL sisene ja rahvusvaheline. Parandab tugevalt välispankade konkurentsitingimusi Eestis tegutsemiseks. Selleks, et kontot avada kasutad näiteks ID-kaarti, raha kontole kannad ülekandega ja pangakaardid saad postiga. Hansapanga tee on siis tulevikus: 1) keskenduda paiksetele inimestele (a'la maapank), 2) pista rinda suurtega globaalsel tasandil, 3) üritada ennast maha müüa (kliendibaasi müük).
Point on minu arvates siiski selles, et pangad ei teeni juba ammu (alates inflatsiooni normaliseerumisest) raha hoiuste hoidmisega vaid teenustega ja siin on HP minu kogemuse järgi päris konkurentsivõimeline võrreldagu teda siis Põhjamaade või muude Euroopa pankadega. Päris uskumatu on, et ELiga ühinemisel hakkab keegi mõnes Saksa landespangas raha hoidma ning iga arvelduse eest paarkümmend eurot maksma lihtsalt seepärast, et hoida jooksva arve muu äriga võrreldes tühist jääki AAA reitinguga asutuses.
minu arvates on HP juba praegu e-panganduse tasemelt enamusest euroopa pankadest parem. ei näe loogikat, miks peaks ta oma edumaa selles vallas käest andma.
teemast "ETL-80 Kas juba sel aastal?" sai sujuvalt hoopis mingi muu teema :(
Järsku algataks HP analüüsiks mingi muu foormuni ja jätkaks siin foorumis ikka ETLi teemal?
Järsku algataks HP analüüsiks mingi muu foormuni ja jätkaks siin foorumis ikka ETLi teemal?
GPS, su jutt on väääääääga ümmargune. Osamal õigus, fundamentaali järgi on HP tunduvalt odavam kui ETL. HP lubas kasvada 20% aastas, ETL kahaneb iga aasta teadmatu hulga.
ETLi ostaksin ainult kahel juhul - aktsia langeb alla 50 kr. või EMT spinnitakse.
ETLi ostaksin ainult kahel juhul - aktsia langeb alla 50 kr. või EMT spinnitakse.
Neid kahte erineva sektori ettevõtet ei anna päris niimoodi võrrelda. Arvan, et HP'l on 6...12 kuu jooksul tõusuruumi tasemeni kuni ~15EUR ja ETL'l ~8EUR, ehk nad on enamvähem võrdväärsed investeeringud minu silmis. Mis tegelikult juhtub, seda ei tea meist keegi.
gps, nõus et internetipangandus on oluline ja kontor nii väga pole. samas väidan et pangandus jääb suures osas lokaalseks äriks. ega landesbangad ettevõetetele üle interneti laenu andma ei hakka ja keel on ka teist moodi.
Tean mitmeid suurettevõtteid, kes pole võtnud Eesti pankadest laenu sel lihtsal põhjusel, et väljast saab odavamalt. Kellele orienteeruda, suurtele või väikestele?
mis siis muutub kui juba praegu suured võtavad väljast?
GPS, su analüüs hinnatasemete kohta tundub põhinevat kõhutundel.
Kui võrrelda aktsiahinda, kasumit ja kasvumäära, siis ma ei näe kuidas saaks ETL tunduda parem.
Ja Euroopa Liiduga saabuvad raskused on puhas spekulatsioon.
Loomulikult saab väljas laenu odavamalt, kuid see on kättesaadav vaid suurtele ettevõtetele. Seni kuni inimesed hoiustavad HP-sse vanaduspäevadeks 4%-ga ja kasutavad EGO kaarti 20%-ga, hõiskab HP aktsionärin: "Hurraa!".
Kui võrrelda aktsiahinda, kasumit ja kasvumäära, siis ma ei näe kuidas saaks ETL tunduda parem.
Ja Euroopa Liiduga saabuvad raskused on puhas spekulatsioon.
Loomulikult saab väljas laenu odavamalt, kuid see on kättesaadav vaid suurtele ettevõtetele. Seni kuni inimesed hoiustavad HP-sse vanaduspäevadeks 4%-ga ja kasutavad EGO kaarti 20%-ga, hõiskab HP aktsionärin: "Hurraa!".
Hurraa!
beast, vaata kui lihtsaks on laenamine tarbijatele tehtud, palgaväljavõtte (panka laekuva palga) alusel arvutatakse krediidilimiit ja ainult tarbi. Miks peaks välispank sellest free money'st (intressidest) ära ütlema? Eesti turg küll väike, aga ta rakendakski siin oma universaalset ülemaailmset (-euroopalist) teenust. Praegust on seda veel raske teostada, aga kui piirid on vabad ja kohalolekuks piisab ainult virtuaalsest kontorist, siis... ma ei näe mingit takistust. Kes sellest võidab on üks muidugi telekomisektor.
Nagu riq soovitas, vaatame, mis matemaatika meile räägib?
12.09.2001 maksis ETL 43,00
nüüd umbes kolm kuud hiljem 07.12.2001 maksis ETL 70,25
mis tähendab, et kolme kuuga on aktsia kallinenud ligikaudu 62%
Seda trendi tulevikku ekstrapoleerides saame tõesti, et aastavahetuseks maksab ETL u 80
niiet laseme aga julgelt edasi.
1Q2002 lõpuks peaks ETL liitprotsente arvestades maksma juba - 129
2Q2002 - 208
ja 2002 aasta lõpuks tervelt 545 krooni.
irw
12.09.2001 maksis ETL 43,00
nüüd umbes kolm kuud hiljem 07.12.2001 maksis ETL 70,25
mis tähendab, et kolme kuuga on aktsia kallinenud ligikaudu 62%
Seda trendi tulevikku ekstrapoleerides saame tõesti, et aastavahetuseks maksab ETL u 80
niiet laseme aga julgelt edasi.
1Q2002 lõpuks peaks ETL liitprotsente arvestades maksma juba - 129
2Q2002 - 208
ja 2002 aasta lõpuks tervelt 545 krooni.
irw
gps, mis suhtes piirid praegu takistavad kui teenus on juba praegu virtuaalne ja eesti klient on niigi juba üle keskmise intewrnetiseerunud. miks välispangad oma universaalset superteenust praegu ei paku? kas nad on lollid et free money'st ära ütlevad?
GPS,
a) kas sa hoiaksid oma raha pangas mille kontoris sa pole kunagi käinud? Millel on ainult üks üle-euroopaline sait, kus su rahvuseks on märgitud estlane?
b) kas Nordea on tulnud võimsalt Eesti pangandusturule? minu silmis mitte. Üsna vaevaline ja pikaajaline on see protsess ja HP on üsna võimsalt ja laiahaardeliselt juured sisse ajanud. Võimas trump.
c) sama hästi võib väita, et tuleb üks suur "Euroopa" telekom, kes viib inimestele tasuta telefonid koju ja pakub kõnesid poole odavamalt ja ETL on kutu.
Peace :)
a) kas sa hoiaksid oma raha pangas mille kontoris sa pole kunagi käinud? Millel on ainult üks üle-euroopaline sait, kus su rahvuseks on märgitud estlane?
b) kas Nordea on tulnud võimsalt Eesti pangandusturule? minu silmis mitte. Üsna vaevaline ja pikaajaline on see protsess ja HP on üsna võimsalt ja laiahaardeliselt juured sisse ajanud. Võimas trump.
c) sama hästi võib väita, et tuleb üks suur "Euroopa" telekom, kes viib inimestele tasuta telefonid koju ja pakub kõnesid poole odavamalt ja ETL on kutu.
Peace :)
Ei välista ka varianti c :) Mis tegelikult kaugemas perspektiivis võib üsnagi tõenäoline olla.
Siin, lugedes neid arvamusi, tekib paljude puhul tunne, et maailm on must-valge, st. on ainult kaks varianti - kas tuleb mingi välismaine ettevõte ja vallutab turu (nii lihtsalt see loomulikult käibki, et laks ja valmis) või jääb kohalik kuninga absoluutseks valitsejaks. Pigem on ju nii, et välismaine kapital otsib võimalust turule siseneda ja vaadates näiteks HP ajupotentsiaali (eelkõige on just need noored energilised inimesed seal need, keda osta) võivad nad suhteliselt lihtsalt järeldusele jõuda, et odavam on kohalik tegija üle võtta kui temaga siin sõda pidada. Ja NORDEA-st rääkides, minu teada on nad siin turul 1993-st aastast (correct me if i'm wrong, kuid igal juhul on tegu pika ajaga). Ja kas nad on siinsel pangandusturul tegijad? Kahtlemata mitte. Kas küsimus on soomlasele omases ülimas alalhoidlikkuses (õigel hetkel oleks piisanud piskust julgusest ja kontserni 4 päeva kasumist, et siinne HP üles osta) või tõesti selles, et oma rumaluses loodeti, et rahvas ainult mingi abstraktse "kindluse" peale üle jookseb? Või on hoopis asi selles, et lihtsalt ei suudetud olemasolevatelt turuliidritelt kliente üle lüüa, kuna teenused olid kallimad ja sitemad ning turundus jättis soovida.
Minuy point: Igasuguste doomsday (ülekantud tähenduses) lahenduste preachijad on põhimõtteliselt umbusku tekitavad, kuna kepp ei koosne ainult kahest otsast (Juhan Kivirähk).
Minuy point: Igasuguste doomsday (ülekantud tähenduses) lahenduste preachijad on põhimõtteliselt umbusku tekitavad, kuna kepp ei koosne ainult kahest otsast (Juhan Kivirähk).