To: raulir
Liiga palju paanitsemist. Kunagi nõuka-ajal oli nii, et kui edasi õppima ei läinud, siis võeti vene sõjaväkke ja seetõttu lihtsalt pidi kuhugi sisse saama (jutt on muidugi keskkooli lõpetajatest).
Praegu on aga tegu põhikooli lõpetajatega. Küll nad sisse saavad varsti kuhugi, Tallinna peale 500 last ei ole palju. Need on üksikjuhtumid. Nad on noored, kui neil üks aasta lörri lähebki, siis järgmine aasta saab jälle proovida. Siis ollakse targemad.
Eesti sõjavägi neid vägisi ära ei võta, kui kool pooleli, siis võetakse sõjaväkke hiljem. Tüdrukuid üldse sõjaväkke ei võeta, neil ei ole kuhugi kiiret. Tänapäeval ei pea kõik gümnaasiumi lõpetama 18-aastaselt (või 19-aastaselt), saab ka 1 või lausa 2 aastat vanem olles selle ära lõpetada ja siis oled juba ka suurem ja elukogenum, kui ülikoolid sisse astud, kui teised su tulevased kursusekaaslased.
Las haridusministeerium sätib seda koolikohustuse-atra veel 2-3 aastat. See, et mingid plaanid kohe ei täitu ja igal pool on igasuguseid kive ja karisid takistustena varitsemas, ei ole ju ainult meie ajastu probleem. Sellised probleemid on olnud kogu aeg hariduses, ka nõukogude ajal olid igasugused jamad.
Aga miks mitte seda öelda, kui juba jõhkraks minna? Eks näib mis järgmise aasta suvel ja augustis juhtuma hakkab, kas on leitud parem lahendus. Lapsi on mituteist tuhat kes põhikooli lõpetavad, rõhuva enamusega on ju asi korras?
Küll ka selle sügise probleem kuidagi laheneb, lastega võetakse ühendust ja nad suunatakse kuhugi lõpuks õppima.
Üks tütarlaps kurtis, et tahab saada sisse oma lemmik-gümnaasiumisse, aga tema hinded seda ei võimaldanud… See mida mingi üks tütarlaps tahab või ei taha… see pole tähtis. Oma viga, et põhikoolis ainult viitele ei õppinud. Samas, eks kindlasti leitakse ka lahendus põhikooli kordamiseks, kui selline vajadus kerkib.
Ma pakun, et sellist jama oleks tekkinud nii või naa, vahet pole kes on haridusminister või mis partei võimul on. Lihtsalt varasemad haridusministrid ei teinud üldse suurt midagi, ei mingeid vähegi suuremaid ümberkorraldusi. Üks väga “staažikas” (NB! paljukiidetud!) haridusminister selle asemel vedas koju hoopis kohvimasina ja siis lasi riigi raha eest oma lapsi kantseldada. Tema ei teinud ka mitte midagi. Miks ta ei teinud?
Ei antud juhtumil eksamitulemused üle 90%, et selles probleem ei olnud.
Koolikohtade ja piirkonnas elavate noorte kõrvutamine ning võimaluste kuvamine tundub ausalt öeldes suht lihtne Exceli tasemel koordineerimisülesanne. Tundub pigem hämmastav, et sellega pole hakkama saadud
ttrust, me ju eeldame, et kui midagi reformitakse, siis selleks, et asjad paremaks teha. Kui asjad lähevad aga selle tulemusel halvemaks, siis peame kindlaks tegema põhjuse. See on elementaarne selleks, et elu riigis paremaks läheks.
Antud juhul on täiesti selgelt olukord halvemaks läinud.
Süüdi aga on puhtalt haridusminister (ja valitsuskoalitsioon kuhu ta kuulub) - väljakujunenud sisseastumissüsteemi lammutamine midagi asemele pakkumata, pingeridadest pmst loobumine - selle asemele tulid 5+ vooru avalduste esitamisi jne.
Kusjuures ta ise ka ju tunnistab, et peaks pingeread tagasi tooma ja Soomest eeskuju võtma - õpilane esitab kooli lõpus edasiõppimise pingerea ja Excel matchib vastavalt sellele ja eksamitulemustele kõik pööripäevaks oma kohtadele. (Edasi saab siis juba individuaalselt läheneda kui vahetamisruumi on.)
Nõus, küll hakkavad nad nüüd põhjust otsima.
Kas asi on läinud halvemaks? Ma ei tea kas on läinud halvemaks, aga kas varasematel aastatel on kõik lapsed endale õppimiskoha leidnud? Ma pole kindel et leidsid. Lihtsalt need probleemid ei jõudnud sellise suure kisa saatel ajakirjandusse.
Praegune probleem ongi vist selles, et asi jõudis ajakirjandusse, samas asi on samasugune tõenäoliselt iga aasta olnud.
Pingeridadest — ju siis tuuakse need tagasi ja õpitakse vigadest. Ei tasu paanitseda. Ühtegi last pole ju surnud? Või on?
Kusjuures ma ei saa aru, milleks võrrelda praegust olukorda vene ajaga vms. Varem keskkool ei olnud kohustuslik ja kes sisse ei saanud või valesse kooli kandideeris siis oma viga ja läkski tööle.
Nüüd on see sama haridusminister loonud mingi idiootse korra, kus keskharidus on kohustuslik aga samas pole noortele gümnaasiumikohti. Vabandatakse, et noored olevat kadunud või ei taha õppida. Aga kui ei ole kadunud ja tahab õppida siis kohti ikka pole.
Üldiselt paistab siiski väike muster tekkivat, sest ka näiteks vanematelt teatripileti raha küsimise keelamine päris tervemõistuslik tegevus ei olnud. Küll aga tegeleti selle tähtsusjärjekorras 20-nenda teemaga usinalt pool aastat.
To: Neckozilla
Mitte keskkool ei ole kohustuslik vaid üldse õppimine on kohustuslik ja vaatamata sellele, et Tallinnas käib päris palju lapsi väljastpoolt Tallinna, on vabu kohti isegi siiamaani olemas. Kutsekoolides on olemas. Isegi vist mõnes keskoolis.
Eks nad selle ära lahendavad kuidagi. Kui selline probleemistik jääb iga aasta korduma, siis tuleb hakata vaatama asjale väga tõsise pilguga, praegu midagi fataalset ei toimu.
trust, sa kas oled asjadest valesti aru saanud või lihtsalt tahad rääkida aiaaugust, kui teised räägivad aiast.
Tuleks vahet teha õpilastel:
kes on kooli jaoks nö. kadunud, st. nad on mõne kooli nimekirjas, aga minigl põhjusel (vahet pole millisel), ei soovigi õppimist jätkata;
kes vägagi soovivad oma haridusteed jätkata, aga mingil imelikult põhjusel veel nii 1 nädal enne kooli ametlikku algust ei teadnud, kus ja millises koolis nad seda teha saavad.
Praegu ongi suur korralagedus ja jama 2. kategooria õpilastega, sina ja ka meie tubli haridusminister Kristna “Gretshkina” Kallas aga räägite 1. valikust. Ja see on väga suur jama, et paljud õpilased, kes soovisid gümnaasiumis edasi õppida, ei teadnud veel nädal enne kooliaasta algust, kus nad seda teha saavad. Väga suur jama ja totaalne kaos. Ja kuidas saab haridusminister öelda, et tema (ega haridusministeerium) selle eest ei vastuta?
Sest, kui me tahame, et meie riigijuhtimise tase paraneks, siis peaks seal toimima Darwinism.
Ehk käpard saab kinga.
Mitte et äkki tal järgmine või ülejärgmine kord tuleb paremini välja.
(Kehtib ka mürsuhanke kohta)
Muidugi võib ju algatada haridusministrile kinga andmise ning tõenäoliselt järgmiste valimiste järel ta enam ei ole riigikogus ega ka ministritoolil.
Lihtsalt huvitav oleks teada kas järgmine minister suudab samuti nii palju asju algatada või kõik see haridussüsteem vajub sohu jälle ära ja venekeelsed koolid muutuvad venekeelseteks tagasi?
Vahepeal oli Kuku raadio eetris üks Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi uus koolidirektor. Selline uuendusmeelne ja inimlik tundus olevat. Tegu on selle sama kooliga, kus lasti eelmine aasta mingi targurlasest umbkeelne direktor lahti, keda süüdistati otseses takistamises eesti keelele üle minekus.
See uus direktor rääkis et lisaks sellele, et vene õpilasi õpetati vene keeles, oli vene õppekava eesti omast üks aasta maas. Teadupärast õpetati siiamaani venemaa süsteemi järgi vene koolides. Ehk siis näiteks aineid mida Eestis käsitleti 5. klassis, venemaal käsitleti 6. klassis, Eesti 6 klassi asju käsitleti venemaal 7 klassis jne.
Vene-sovjetiajal olid paljud õpikud tõlgitud, näiteks geograafiaõpik, loodusteaduste õpik, lihtsalt huvitav oli võrrelda minu vastavat eestikeelset õpikut venekeelsega… tekstid ja pildid kõik samad. Peaaegu samad. Ainult klassinumbrid olid õpikul erinevad.
Tõenäoliselt tulevad ka need venemaa õppekavad tagasi, kui uus haridusminister asjal jälle soostuda laseb ja vene õpilased omandavad isegi vene keeles vähem teadmisi, kui eesti õpilased.
Haridusminister andis pressikonverentsi.
Laste arv, kellest puudub riigil ülevaade, kus nad on ja miks nad kusagil õppeasutuses kirjas pole, on kahanenud 400-500 lapseni. Enamus neist olevat Ukraina lapsed, mis on ka arusaadav, sest vanemad kolivad ära või kolivad Eestisse, mööda Euroopat.
Seega 3. septembri alguseks on haridusministri väitel õppekohata õpilaste probleem ära lahenenud. Nüüd on küsimus, et kas see on tõde või vale ja kuidas tegelik situatsioon on, aga nii ministri poolt välja öeldi.
Muidugi iseasi on see, et laps võib ju kusagil koolis kirjas olla, aga kui ta jõlgub mööda tänavaid ja seal koolis ei käi, kuhu ta on arvele kirjutatud, siis tõenäoliselt on see arvuliselt suurem probleem, kui see probleem, et lapsed kusagil koolis kirjas pole. See viimane tõenäoliselt on ajakirjanike silme alt ära, kuna see probleem pole hetkel poliitiliselt aktuaalne ja see info pole koondunud.