Kevadisteks valimisteks soovitaks Tsahkna & Gruz200 seltskonnale hüüdlauset: “Tohhuijaa!”
põrujate loetelust on välja jäänud eespool oleval fotol vasakul - taganurgas siplev aferist-
NÄDALA NÄGU ⟩ Stoicescu närv ei pea vastu
“Nüüdki, astudes välja Eesti 200st ja liitudes Parempoolsetega ning Delfile intervjuud andes, leidis Stoicescu: «Parteid võib võtta töökohana.» Või: «Tahaksin pea padja alla panna ja mitte otsustada.» Niimoodi võib rääkida teismeline, aga julgeolekuvaldkonna tipult ootaks külma närvi ja otsustavust.”
Ise jõudsin samale arusaamale aasta tagasi Arvamusfestivalil, kui sattusin kuulama ühte paneeli, kus Stoicescu oli üks esinejatest ja lõppraundis anti viimasena sõna ning tüüp ütles lihtsalt midagi sellist, et “mis nüüd minul siin ikka enam öelda”. Tüüp oli Kaitsekomisjoni esimees tol hetkel ja teema paneelis oli kaitsega seotud.
Lugesin Vilja Kiisleri intervjuu läbi ning ütleks, et tavaline keskpärane poliitik, kes on küll viisakas, aga ex-diplomaadi kohta üllatavalt vähe sõnaosav. Parempoolsete mainet ta oma liitumisega alla ei vii, on hullemaidki liikmeid, aga mingit suurt sära ei ole temast PP-le ka loota.
Ainus positiivne asi Stoicescu juures, et ei hoidnud riigikaitsekomisjoni esimehe kohast eelarve toetamise hinnaga kinni, nagu Michal paistis tahtvat.
Hüva, mida pakute, kes järgmine E200-st lahkuv tegelane on, ja kuhu suundub? Ando Kiviberg Isamaasse? Terras PP-sse (sponsor Helenius seal kunagi oli)? Ministrid vist ei suuda ametit enneaegselt maha panna…
Terrasel on rikas ja tuntud papa, küll see pojale ametikoha sebib, kui Terras järgmistel valimistel Riigikokku ei saa, pole karta rahata jäämist. Küll ülejärgmistel valimistel on ta sobivas parteis, mis teda jälle Riigikokku viib.
Palju nukram on nendel noorema põlvkonna esindajatel, kes üksi omal riisikol peavad trügima. Või siis vanema põlvkonna esindajatel.
Terras usun, et läheb Isamaasse. Isa seal ees juba. Reformi minek oleks mõttetu, kui just valimisnimekirjas top10 kohta ei pakuta aga see tundub ebatõenäoline. PP-sse minek ei annaks ei Terrasele ega ka PP-le midagi väga juurde, sama nagu Stoicescu puhul. Terrase puhul teeb olukorra keerulisemaks muidugi see, et on ministriametis hetkel.
Haridusminister: me veel ei tea, mitu õpilast jääb koolikohata
Kallase sõnul võiks kaaluda Soomega sarnase süsteemi loomist, kus õpilased seavad omale kooli valikud pingeritta.
Minu pärast võtku Soome, Rootsi või ükskõik millise teise riigi süsteem aluseks aga mitte ärgu rääkigu täna mingist kaalumisest. Erinevate mudelite ja süsteemide loomiseks on olnud piisavalt aega, et asjad oleksid korralikult läbi mõeldud ja meil oleks täna toimiv ja läbimõeldud süsteem.
Aga ei, meil on johhaidii!
Kristina Kallas: mulle vähemusvalitsused meeldivad
Haridus- ja teadusminister, erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles “Esimeses stuudios”, et talle vähemusvalitsused meeldivad, sest need sunnivad valitsevaid erakondi suuremaid kompromisse otsima ja on parlamentaarsele riigile kohasemad.
Sealt suust tuleb ainult “pärleid”. Et siis varasemalt keelas tal kompromisse otsida parlamendi enamus?
Soomes määravat infosüsteem ära, millises koolis õpilane õppima hakkab. Mingi arvutialgoritm arvutab eksamitulemusi, õpilase asukohta ja õpilase soove ning laps ongi automaatselt paika pandud mingisse kooli nimekirja.
Seda nimetatakse tüüpiliseks lapsesuuks. Ministrite puhul tavaline juba viimased 35 aastat.
Igatahes paistab, et see jutt, et mingi 500 last Tallinnas ja 1000 last Eestis pole leidnud koolikohta, on ajakirjanike poolt ülepaisutatud paanika. Keegi ei mõtle sellele, et juba sügaval nõukogude ajal ja ka taastatud isesesvumisajal on alati olnud selliseid õpilasi kes kusagil ei õpi, vahetavad tihti koole või isegi vanemad kolivad kuhugi välismaale (omal ajal nõukogude liidu teise otsa) ja võtavad võsukesed kaasa.
Küll need asjad paika saavad ja õpilased saab ära jaotatud eri koolidesse või invaliidsete/asotsiaalsete laste õppeasutustesse. Alati on olnud õpilasi kes lihtsalt jõlguvad tänavatel, vahet pole kas nad on kusagil nimekirjas või mitte, tulemus on ju sama? Nüüd on vähemalt selline võimalus, et laps on mingi jälgimise all, varasematel aastatel ei huvitanud enam kedagi mis tast saab peale põhikooli lõpetamist. Seega, see millega haridusministeerium praegu tegeleb, on ju positiivne?
Igatahes ma suhtun päris positiivselt praegusesse haridusministrisse, vähemalt on mitmed asjad liikuma pandud, mis sest, et probleeme ja tõrkeid on palju. Varasemad ministrid pole suurt midagi teinud, ainus suur asi oli see kui ministeerium veeti Tartusse ja see veidi raputas seda roiskuma läinud kinni kasvavat konnatiiki oma kohvitavate vanuritest ametnikega. Aga kinni hakkas see konnatiik kasvama edasi.
Noh, olen seda gümnaasiumisse astumist nüüd kõrvalt näinud ja suuremat kaost on ikka raske korraldada. Noored astuvad igale poole sisse, midagi aru ei saa, kus või mis kohal sa parasjagu oled? Ainuke võimalus on kooli kohale minna või kedagi telefonitsi suvel kätte saada. Täitsa pekkis. Neile, kes sisseastumiskatsed edukalt tegid ja ise endale kooli said valida on tulemus suht kiirelt siiski selge.
Neile noortele, kellel nii ei läinud aga täis segadus. Mu töökaaslase tütrele näiteks Tallinnas gümnaasiumikohta hetkel pole. Tehnoloogiakolledžisse erialadele ta minna ei soovi. Kusjuures ta ei ole kuidagi kadunud ja sooviks õppima asuda.
Minu teada on sellised segadusi gümnaasiumisse/kutsekooli/keskkooli astumistega ka varem olnud. Kuna aga varem polnud koolikohustust peale põhikooli, siis oli igaühe enda asi kuhu ta sisse saab või ta läheb otse põhikoolist tööle või vanemate juurde kostile-kotile. Kedagi see ei huvitanud ja ajakirjandusel oli samuti pilk mujal.
Varasematel aastatel polnud mitte mingi ime, et nii mõnigi klassikomplekt või rühmakomplekt sai uusi õpilasi juurde alles septembri keskel, kuna nii mõnigi tiirutas selle ajani ringi ja ei teadnud kuhu ta sisse saab ja kuhu ei saa. Korraldati järelkonkursse. Täna on alles 2. september, mitte 17. september. Mõni sai õppima alles oktoobris. Ka Eesti ülikoolides oli selliseid asju omal ajal.
Nüüd on aga asi poliitiline ja nüüd seda jälgitakse.
ttrust, erinevus on selles, et koole ei tea need lapsed, kes tahaks õppida.
See ei ole vabandus, et kunagi on olnud ühe parameetri poolest sarnaseid juhtumeid.
Seekordne segadus ja otseselt laste tulevikku mõjutav kobarkäkk on otseselt seostatav haridusministri tegevusega sisseastumissüsteemide lammutamisel.
Süsteemidega pole midagi juhtunud ju. Pigem on olukord selline, et rõhuv enamus neist eemale jäänud lastest ei olegi ise huvitatud kuhugi sisse astuma. Varem jäid nad lihtsalt õppimata ja läksid kuhugi tööle või logelesid niisama. Seega – midagi ei ole muutunud peale selle, et nüüd lihtsalt seadus kohustab. Küll lähi aastatel see olukord ära laheneb. Ma ei paanitseks. Minu arust see kohustus, et noor peab õppima, on suhteliselt õige samm ja meditsiinilistel üksikjuhtumitel oleks ehk põhjendatud see, et teismeline vabastatakse õppimiskohustustest ja ta võib kuhugi labidaga kraavi kaevama minna.
Koolide eestikeelseks muutumisega on olnud samuti palju jamasid, kolmas aasta juba läheb nende jamade lahendamisega, aga mitte keegi (minuteada) ei ole seda nimetanud kobarkäkiks, sest igaüks teab, et see on vajalik samm. (V.a. keskerakond, aga nende arvamus ei loe.)
Segadus seisneb selles, et eksamitulemuste järgi gümnaasiumitesse ei mahu, aga tahaks?
Mul on tõtt öelda raske mõista, kuda haridusminister juhtunus vastutav on või miks juhtunu segaduse templi on saanud.
Nõukogude ajal ei mahtunud samuti kõik keskkooli edasi õppima. Nii mõnelgi tuli kutsekooli edasi minna. Keegi ei paanitsenud ja asjad lahendati lihtsalt – määramisega.
Nüüd tänapäeval on lastel mingi iilged isikuvabadused ja kui tütar ei saa halbade hinnetega gümnaasiumisse sisse siis tuleb jõgi nutta ja mitte midagi teha ei saa?
Pigem tuleb lastele jätta võimaluse minna gümnaasiumisse ka siis kui põhikoolist on mõned aastad möödas ja minu teada selline võimalus on isegi täiesti olemas.
Keskmise hindega üle 4 õpilased, kes tahaks edasi õppida ei tea veel hetkel kuhu nad edasi saavad.
Eksamitulemused olid ju juba Jaanipäeva paiku käes, st sissesaajate nimekirjad peaks ka selleks ajaks valmis olema.
Vanasti need septembri liikujad olid need, kes leidsid, et nad ikkagi ei taha antud kohas õppida, aga see enam ei mõjutanud teisi.
Soomlased suudavad näiteks oma eksamitulemused, õpilaste soovid ja koolikohad juba juuni lõpuks vastavusse viia.
Eesti oma uue süsteemiga on miskis neljandas uuesti avalduste esitamise raundis. Suvel paljud jäid konkursist välja - “ei soovinud üldse õppida” nagu haridusminister ja ttrust parafraseerituna väidavad - kuna nad ei tulnud selle peale, et iga raundi järel tuleb kogu soovide pakett uuesti avaldustena esitada. Vanasti piisas ühest korrast oma soovide pingerea esitamisest.
Kusjuures haridusminister keelas veel kevadel koolidel oma seni tavalisi sisseastumisüsteeme kasutada. Kuna uus ja uhke SAIS pidada tulema…
Kogu see jama on erinev eelmistest aastatest ja puhtalt haridusministri käkk.
Näiteks:
Probleem on selles, et tollele noorele ei öelda, et kohta pole, vaid venitatakse “4. raundi jätkuvastuvõtus” ja antakse ikka lootust.
(ja iga raund tuleb oma eelistuste nimekiri uuesti avaldusena esitada - hurraa! bürokraadid saavad oma vajalikkust jälle näidata)
Mul on tõtt öelda raske mõista …
Soovitaks eelneva aasta uudiseid jälgida-lugeda.
Paljusid asju on raske mõista kui ei viitsi süveneda.
Näiteks isegi hariduminister ise räägib siin kõlanud väidetele vastu