Kas on tulusam/kasulikum investeerida eraisikuna või OÜ kaudu?Eelised, puudused jne. Millist teenusepakkujat eelistada?
Eesmärk nii lyhiajaline kauplemine kui ka pikaajaline investeering, samas ei ole see igapäevane tegevus. Alginvesteering ca 70K.
Siiani veel koti pähesaajate ridades.
Olen ise ka mõelnud OÜ tegemist aktsiatega kauplemiseks. Peamine põhjus selles, et kasumit saab maksuvabalt reinvesteerida. Samas eraisikuna jälle see hea omadus, et kahjumit saab edasi kanda, ehk kui tulevikus tekib kasum, siis saab sellest varasema lossi maha arvata. Üldiselt arvan, et OÜ tegemiseks pead olema küllalt edukas investor/kaupleja, sest OÜ ostmine/registreerimine on kulukas ja asjaajamine keerukam kui eraisikul. Kui alles alustad, siis vast tasub ikka eraisikuna kaubelda, sest kahjumid tulevad kergesti.
Tere Alvar,
Palun selgita natuke seda voimalust lossi edasikandmiseks! Mina tean voimalust mingist aritegevusest (naiteks FIE-na) saadud kahju edasikandmiseks kuni max 7 aastat aga aktsiatega kauplemisest saadud kahju kohta arvasin siiani e koik tuleb kaesoleval aastal realiseerida. Tean et USA-s saab aktsiatest saadud kahju kuni 3000 $ ulatuses maha arvata kaesolav aasta muust teenistusest (s.o. tootasust) ja jaaki saab edasi kanda aga eesti seadustes ettenahtud voimalusi ma nii hasti ei tea. Palun kommenteeri.
Palun selgita natuke seda voimalust lossi edasikandmiseks! Mina tean voimalust mingist aritegevusest (naiteks FIE-na) saadud kahju edasikandmiseks kuni max 7 aastat aga aktsiatega kauplemisest saadud kahju kohta arvasin siiani e koik tuleb kaesoleval aastal realiseerida. Tean et USA-s saab aktsiatest saadud kahju kuni 3000 $ ulatuses maha arvata kaesolav aasta muust teenistusest (s.o. tootasust) ja jaaki saab edasi kanda aga eesti seadustes ettenahtud voimalusi ma nii hasti ei tea. Palun kommenteeri.
eraisikuna kaubeldes saad eelmiste aastate kahjumit edasi kanda ja selle kahjumi saad maha arvestada järgnevate aastate kasumist ning selle võrra vähem tulumaksu maksta. Minuteada kahjumi edasikandmisel piirangut ei ole.
Nt. said 2002.a. 5000eek kahjumit aktsiatega kauplemise pealt. 2003.a. said kasumit 8000 eeku. Seega pead 2003.a. väärtpaberitehingute eest maksma tulumaksu 8000-5000=3000x26%=780eek.
Palgatulu ja väärtpaberitulu arvestus käib eraldi, st väärtpaberikahjumeid ei saa maha arvestada palgast.
Nt. said 2002.a. 5000eek kahjumit aktsiatega kauplemise pealt. 2003.a. said kasumit 8000 eeku. Seega pead 2003.a. väärtpaberitehingute eest maksma tulumaksu 8000-5000=3000x26%=780eek.
Palgatulu ja väärtpaberitulu arvestus käib eraldi, st väärtpaberikahjumeid ei saa maha arvestada palgast.
Arvestades asjaolu, et eraisik ei saa kahjumiga tehingu puhul müügi teenustasu kulusse kanda, on äriühingu variant otstarbekam. Muidugi peaks silmas pidama ühingu soetamis- ja pidamiskulutusi. Käibemaksukohustuslased, kellel investeerimine oleks kõrvaltegevus peaksid ettevaatlikud sisendkäibemaksu küsimustes olema.
Seoses hiljutise valitsuskriisiga jäi vastu võtmata ka seadusemuudatus, mis praegu takistab kahjumile teenustasu lisamist.
Nagu Alvar juba mainis on OÜ kasulikum teha, kui on piisavalt edukas trader.
Nagu Alvar juba mainis on OÜ kasulikum teha, kui on piisavalt edukas trader.
Minu teada saab eraisik kahju edasi kanda kuni 3 aastat kui seda vahepeal muudetud ei ole?
Eraisik saab kahju edasi kanda nii kaua kui ta elab. See on vist nii olnud juba aastaid. Huvitav oleks aga mis saab siis kui seda seadust muudetama peaks. Kas see muudatus oleks ka tagasiulatuv?
Mingil hetkel oli väärtpaberitehingutehingutest saadud kahju edasikandmise maksimaalne periood 5 aastat, kuid Tulumaksuseaduse kehtivas redaktsioonis sellist nõuet enam ei leidu.
§ 39. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata.
(2) Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.
(3) Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
(4) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.
ma ei saa nüüd hästi aru, mismoodi kuulub kahjumi edasikandmise võimaluse puudumine OÜ kasutamise miinuste hulka, kui OÜ reinvesteeritava kasumi pealt tulumaksu ei maksa.
miks stressata millegi vähendamisega, mida ei ole vaja maksta? ;)
miks stressata millegi vähendamisega, mida ei ole vaja maksta? ;)
Kas selleks, et OÜ all väärtpaberitega tegeleda pole vaja mitte litsentsi?
Seikatsu
Tulumaksu ei ole vaja maksta reinvesteeritava kasumi pealt küll aga osaühingust dividendidena väljavõetava raha pealt.
Eeldatavasti ei soovi enamik investoreid teenitud kasumit lõpmatuseni reinvesteerida, vaid tahavad osa sellest mingil hetkel ka isiklikku tarbimisse pöörata - paraku on selliste isikliku tarbimisega seotud kulude osaühingu ettevõtlusega seotud kulude hulka peitmine järjest keerulisem.
Tulumaksu ei ole vaja maksta reinvesteeritava kasumi pealt küll aga osaühingust dividendidena väljavõetava raha pealt.
Eeldatavasti ei soovi enamik investoreid teenitud kasumit lõpmatuseni reinvesteerida, vaid tahavad osa sellest mingil hetkel ka isiklikku tarbimisse pöörata - paraku on selliste isikliku tarbimisega seotud kulude osaühingu ettevõtlusega seotud kulude hulka peitmine järjest keerulisem.
vahendusteenuse pakkumiseks on vaja litsentsi, mitte OÜ majandustegevusest tekkiva vaba rahavoo investeerimiseks.
kelle asi see on, kuidas OÜ oma finantse juhib, hoiab vaba raha areveldusarvel, deposiidis või rohkem või vähem riskantsetes/tulusamates instrumentides.
kelle asi see on, kuidas OÜ oma finantse juhib, hoiab vaba raha areveldusarvel, deposiidis või rohkem või vähem riskantsetes/tulusamates instrumentides.
Henno, see on kõik arusaadav.
millest ma pisut tähte närides aru ei saa, on mure selle pärast, et kahjumit edasi kanda ei lasta. OÜ puhul vähendaks kahjumi edasikandmine ju just sedasama dividendimaksete suutlikkust elik omaks negatiivset efekti. seevastu kasumi kogunemine OÜsse ei tekita perioodilist tulumaksukohustust nagu iga-aastane tulude maksustamine eraisikul.
OÜ tasub igal juhul ära, kui selle raha, mida investeerida tahate, kuidagi tööandja(te)lt selle OÜ arvete alusel kätte saate. enda tasustamine dividendidega VS sotsiaalmaksustatud palgaga - vat seal kivi all on vähk.
millest ma pisut tähte närides aru ei saa, on mure selle pärast, et kahjumit edasi kanda ei lasta. OÜ puhul vähendaks kahjumi edasikandmine ju just sedasama dividendimaksete suutlikkust elik omaks negatiivset efekti. seevastu kasumi kogunemine OÜsse ei tekita perioodilist tulumaksukohustust nagu iga-aastane tulude maksustamine eraisikul.
OÜ tasub igal juhul ära, kui selle raha, mida investeerida tahate, kuidagi tööandja(te)lt selle OÜ arvete alusel kätte saate. enda tasustamine dividendidega VS sotsiaalmaksustatud palgaga - vat seal kivi all on vähk.
OÜ kasuks peaks olema ka see, et OÜ kaudu saab mitmesuguseid teenuseid ja asjade ostmist kuludesse kirjutada. Võrreldes eraisikuga muutuvad ju asjad veerandi võrra odavamaks. Isegi kui OÜ-l puudub muu tegevus, siis peaksid kulutused arvutile, telefonile, ajakirjandusele ja mõningasele mööblile (kirjutuslaud või raamaturiiul näiteks) küll igati põhjendatud olema kuna need on hädavajalikud väärtpaberitega kauplemiseks. Väga jaburaid asju muidugi kuludessse kirjutada ei saa, muidu võib maksuamet liiga umbusklikuks muutuda.
seikatsu, see tööandjale arvekirjutamise ja dividendid vs. palk jutt on jama.
Ma ei tea küll ühtegi normaalset firmat, kes on nõus näit. kokkulepitud 10K brutopalga asemel 13350.- (palk koos sots. ja töötuskindlustusmaksuga) suurust arvet maksma. Heal juhul on teema see, et "susserfirma" ei jaksa/taha 10K brutopalka maksta ja teeb ettepaneku maksta 10K arvet, mis on aga tagasi arvestatud 7491.- brutopalka ehk "lüpsta" saab ikkagi eelkõige töötaja, mitte maksuamet.
Teemal eraisik vs. firma on kindel, et alla 100K investeeringu puhul pole küll mingit mõtet OÜ-ga mässata. (kui raamatupidamine muidugi just lemmikhobi pole)
Ma ei tea küll ühtegi normaalset firmat, kes on nõus näit. kokkulepitud 10K brutopalga asemel 13350.- (palk koos sots. ja töötuskindlustusmaksuga) suurust arvet maksma. Heal juhul on teema see, et "susserfirma" ei jaksa/taha 10K brutopalka maksta ja teeb ettepaneku maksta 10K arvet, mis on aga tagasi arvestatud 7491.- brutopalka ehk "lüpsta" saab ikkagi eelkõige töötaja, mitte maksuamet.
Teemal eraisik vs. firma on kindel, et alla 100K investeeringu puhul pole küll mingit mõtet OÜ-ga mässata. (kui raamatupidamine muidugi just lemmikhobi pole)
To Kuldar1
Mina tean küll ridamisi ettevõtteid, kes on valmis olgu siis OÜna või FIEna vormistatud töötajale maksma 1,33 korda suuremat tasu võrreldes töövõtja brutopalgaga. Neil ju ükskõik ja tegelikult nii ka lihtsam.
Aruteludest OÜ kahjumi edasikandmise võimaluse üle on raske aru saada seni, kuni reinvesteeritud kasumit ei maksustata. Enne seda selline võimalus oli.
Mina tean küll ridamisi ettevõtteid, kes on valmis olgu siis OÜna või FIEna vormistatud töötajale maksma 1,33 korda suuremat tasu võrreldes töövõtja brutopalgaga. Neil ju ükskõik ja tegelikult nii ka lihtsam.
Aruteludest OÜ kahjumi edasikandmise võimaluse üle on raske aru saada seni, kuni reinvesteeritud kasumit ei maksustata. Enne seda selline võimalus oli.
Tere Henno,
Sooviks veidi näitelist selgitust sinu poolt esitatud seaduse väljavõtte kohta. Nimelt huvitab just paragrahv 39 (1).
Kas seotud isikuks saab lugeda residendile kuuluvat OÜ -d ja kuidas toimub kasumi kahjumi arvestamine nende omavahelistelt väärtpaberitehingutelt. Eriti, kui tehinguid tehakse turuhinnast erinevate hindadega, ehk siis näiteks soetusmaksumuse alusel kuigi hetke turuhind on näiteks kõrgem.
Näitena huvitaks just Eraisiku poolt OÜ -le müüdavad väärtbaberid soetusmaksumuses, kui hetke turuhind on soetusmaksumusest tegelikult kõrgem. Kas selline tehing on võimalik ja ei tekita hiljem mingeid maksustamisega seotud probleeme?
Ette thnx
Sooviks veidi näitelist selgitust sinu poolt esitatud seaduse väljavõtte kohta. Nimelt huvitab just paragrahv 39 (1).
Kas seotud isikuks saab lugeda residendile kuuluvat OÜ -d ja kuidas toimub kasumi kahjumi arvestamine nende omavahelistelt väärtpaberitehingutelt. Eriti, kui tehinguid tehakse turuhinnast erinevate hindadega, ehk siis näiteks soetusmaksumuse alusel kuigi hetke turuhind on näiteks kõrgem.
Näitena huvitaks just Eraisiku poolt OÜ -le müüdavad väärtbaberid soetusmaksumuses, kui hetke turuhind on soetusmaksumusest tegelikult kõrgem. Kas selline tehing on võimalik ja ei tekita hiljem mingeid maksustamisega seotud probleeme?
Ette thnx
income, kogemusest võin öelda, et iseenesest turuhinnast odavamalt müümine maksustamist eraisikule ega ka ostvale äriühingule kaasa ei too. Kuid "luubi" alla lähevad selle tehinguga kuidagi seotavad asjad:
1) näiteks kui on eraisikul muidu saadud tehingutelt kasumeid, mida sellised "kahjumlikud" tehingud nullivad, siis ei arvestata neid maksustamist vähendavatena
2) samuti lähevad "luubi" alla kõik selle äriühingu kulud ja väljamaksed, et selgitada ega ei ole tegemist varjatud kasumi jaotamise või erisoodustustega.
1) näiteks kui on eraisikul muidu saadud tehingutelt kasumeid, mida sellised "kahjumlikud" tehingud nullivad, siis ei arvestata neid maksustamist vähendavatena
2) samuti lähevad "luubi" alla kõik selle äriühingu kulud ja väljamaksed, et selgitada ega ei ole tegemist varjatud kasumi jaotamise või erisoodustustega.
Kuidas kajastatakse väärtpaberitehinguid firma raamatupidamises? Igakuiselt pole vist midagi teha, kuna käibemaksu ju väärtpaberite pealt ei arvestata. Nii et siis kord aastas vaja ainult kasumiaruandes ja bilansis neid näidata? Siis ei tekita ju raamatupidamine kah eriti suurt probleemi, kui ettevõtte alt investeerida.
Ettevõtte alt investeerimisel oleks aga mitu eelist tõesti. Esiteks, saaks rahulikult kulusid maha arvestada kasumist (ja ka kahjumist). Nagu väga hästi teada, saab maksuameti praeguse tõlgenduse järgi tulumaksuseadusest eraisik arvestada ainult kasumiga lõppenud tehingute kasust maha arvestada müügiga seotud kulud. Kahjuks lasi Rahvaliit koos tulumaksu alandamisega põhja ka vastava paragrahvi paranduse, mille järgi oleks saanud kulud kasust maha arvestada ja kahjule liita. Aga isegi seejärel on hulka seotud kulusid, mida ettevõte saab kuludesse kanda ja eraisik mitte - kulud arvutile, sidele, erialasele kirjandusele, LHV Pro teenustasuks ;)
Probleem tekib siis, kui on soov teenitud tulu isiklikuks otstarbeks kasutada. Sel hetkel muutub eraisik olemine kasulikumaks, kasvõi sellepärast, et eraisiku tulumaksumäär on 26%, dividendidelt tuleb maksta 26/74 tulumaksu.
Seega peaks eelistus sõltuma põhiliselt kauplemisega seotud kulude osakaalust. Mul endal on teenustasude osakaal üsna suur ja seetõttu kaalun tõsiselt OÜ kaudu kauplema hakkamist. Enne otsuse tegemist ootan veel veidi - loodetavasti läheb tulumaksuseaduse muudatus ikkagi teisele ringile ja saab tehingutasusid selliselt näidata nagu terve mõistus õigeks peab.
Ettevõtte alt investeerimisel oleks aga mitu eelist tõesti. Esiteks, saaks rahulikult kulusid maha arvestada kasumist (ja ka kahjumist). Nagu väga hästi teada, saab maksuameti praeguse tõlgenduse järgi tulumaksuseadusest eraisik arvestada ainult kasumiga lõppenud tehingute kasust maha arvestada müügiga seotud kulud. Kahjuks lasi Rahvaliit koos tulumaksu alandamisega põhja ka vastava paragrahvi paranduse, mille järgi oleks saanud kulud kasust maha arvestada ja kahjule liita. Aga isegi seejärel on hulka seotud kulusid, mida ettevõte saab kuludesse kanda ja eraisik mitte - kulud arvutile, sidele, erialasele kirjandusele, LHV Pro teenustasuks ;)
Probleem tekib siis, kui on soov teenitud tulu isiklikuks otstarbeks kasutada. Sel hetkel muutub eraisik olemine kasulikumaks, kasvõi sellepärast, et eraisiku tulumaksumäär on 26%, dividendidelt tuleb maksta 26/74 tulumaksu.
Seega peaks eelistus sõltuma põhiliselt kauplemisega seotud kulude osakaalust. Mul endal on teenustasude osakaal üsna suur ja seetõttu kaalun tõsiselt OÜ kaudu kauplema hakkamist. Enne otsuse tegemist ootan veel veidi - loodetavasti läheb tulumaksuseaduse muudatus ikkagi teisele ringile ja saab tehingutasusid selliselt näidata nagu terve mõistus õigeks peab.