ei tea kust need hinnad võeti, aga VW Eesti esindus lubab Passat alates 38200 ja ID7 alates 58000. ID4 on selgelt väiksem kui Passat, ID7 on ainult veidike suurem. Pigem võrdleks Golfi ja ID3, mis on suht sama suured. Hinnad vastavalt alates 25000 ja alates 37000. Tahad vähemalt sama asja rahvaauto klassis, siis on elektrikas ikka tükk maad kallim.
1 Like
Kas sulle näidatakse kõrgemaid hindu kui mulle?
https://www.volkswagen.ee/et/chose-your-volkswagen/models/id7.html - mina näen seal 49 700 EUR, sealsamas on ka PDF fail sama hinnaga.
Passat algab loomulikult 38 200 EUR, aga see on ju hübriid. Mina panin bensiini ja diisliga variantide hinnad, sest kõne all oli sisepõlemismootoriga autode hind võrdluses elektrikatega. Hübriid pole kumbki. Aga neid ostetakse palju, see on tõsi.
1 Like
mudelite lehel
Sisse minnes näen ka 49700.
Passat alates 38, kas hübriid või mitte, ei oma tähtsust. Võrreldav ID7 alates 49. Või kui see võrdlus ei meeldi, võrdle Golfi ja ID3. Ärme mootorite ja varustuse võrdlusse mine, see kõik on subjektiivne. Ma ise ennustan, et see 1.2-1.5x hinnavahe jääb veel mõneks aastaks vähemalt kehtima.
The Volkswagen ID. Cross is set to launch in Europe in autumn 2026 as a compact, affordable electric SUV, with prices starting around €28,000. It offers a ~436 km (271-mile) WLTP range, 475 liters of cargo space, and uses a 37 kWh or 52 kWh battery.
Size & Design: Similar to the T-Cross (4.16 meters long), it features the new “Pure Positive” design language with a spacious interior and 475-liter cargo capacity.
T-Cross algab praegu Eesti hinnakirja järgi alates 26 300 EUR. Ehk siis 1700 EUR odavam. Aga kuna praeguste kütusehindade juures on elektriga sõites kokkuhoid 150-200+ eurot igas kuus, siis elektriga sõites hoiab selle hinnavahe kokku juba ca 9 kuuga. Ja sealt edasi on juba puhas võit tuhandetes eurodes igal järgneval aastal. 5 aasta peale kokku ehk isegi kolmandik auto hinnast.
Kuna aku on elektriauto suurim kulukomponent, siis võtmesõna auto hinna alla toomisel on just aku tootmise kulude allatoomine. LFP tüüpi akud on odavamad kui NCM ja VAG hakkab neid ilmselt sügisel ka juba ise tootma selle asemel et neid Hiinast sisse tuua. Saab ehk veidi kulusid alla. Aga suurem lootus on Quantumscape akude peal. Seal on suurem energiatihedus ja anoodi ehk grafiiti pole üldse vaja aku sisse panna, ehk siis materjalikulu pealt peaks tulem arvestatav kokkuhoid, kui masstootmine lõpuks käima saadakse. Esimesel aastal see kulu muidugi kohe alla ei tule, liinid vaja alles püsti panna ja ära häälestada. Aga selle kümnendi lõpupoole võib Euroopas valmistatud solid state aku hiina akudega ehk isegi hinnasõtta astuda. Ega hiinlased ka ei maga, aga esialgu tundub, et nad on solid state lithium-metal akuarenduses mõned aastad maas.
2 Likes
Tüüpiline pealiskaudsel lugemisel eksitav turundusjutt. Samasse lõiku pannakse kokku erinevate tasemete hinnad ja parameetrid.
Odavaim väiksema akuga mudel ei anna kindlasti ~436 km range.
1 Like
Jah. Väikse akuga sellist range ei saa, suurema akuga saab. Ja see suurema akuga mudel on kallim. Aga meil käis siin jutt starting price kohta, et oleks midagigi võimalik võrrelda.
Aga nüüd uudiseid ka lahe tagant. USA-s tehnoloogiamessil osalenud ja sealtmaalt alates meedias tohutult laineid tekitanud imeaku arendaja Donut Lab-i arenduspartner Nordic Nano esindaja on ettevõtte peale politseile kaebuse esitanud valetamise kohta, seda küll eraisikuna. Hakkab vist läbi saama see pettus. Tuletame meelde, et tegu polnud lihtsalt valetamisega, vaid Soomes korjati “külmade telefonikõnede” kaudu lollidelt investoritelt raha kokku ja väidetavalt saadi raha miljonites. Tegevjuht ise väidab jätkuvalt, et aku on päris ja parameetrid vastavad lubatule. Las siis prokuratuur uurib välja, mis seal tegelikult toimus. Naljahambad on juba pildi ka valmis treinud.
1 Like
Kusjuures peaks ka arvestama, et WLTP tehti omal ajal spetsiaalselt arvestamaks ICVde suuremat linnakulu. Keskmine sõidukiirus testil ca 46km/h. Elektrika läbisõit maanteel võib vabalt olla veerandi või kolmandiku väiksem.
Mitte ainult ei või vaid ongi. Kui tahad päriselu numbreid teada saada, siis neid saab vaadata siit. Ja võin kinnitada, et need on päris täpsed numbrid.
1 Like
Sa ju saad aru, et see reklaamtekst ei tähenda, et meil (või kuskil mujal) see mudel sellise hinnaga müüki tuleb? Oskad sa nimetada mõnd odavama otsa EV autot, mille kohta on 6+kuud varem tehtud tootja poolt reklaami “hind alates VÄGA ODAV” ja mida on olnud võimalik hiljem päriselt ka Eestis sellise hinnaga osta? Mina ei tea ühtegi. Ikka on hiljem selgunud, et see “väga odav” versioon on olnud kas väga piiratud turgudel või väga piiratud mahus või “koos riikliku kickbackiga” või … pole üldse kuskil kunagi müüdud.
Ja loomulikult tuleb KM (ja muud maksud) otsa.
Seejärel unustad sujuvalt kulud mida EV omanik peab tegema, et “täiesti tasuta” elektriga laadida. Vähemalt tark laadija on vajalik - selline, mis suudab lisaks börsi hinna jälgimisele (unustame siin võrgutasud ära) ka dünaamiliselt võimsust juhtida. Päikesepark koos soliidse akupakiga (sest elektriauto omanik peab tasuvuse tarvis pea iga päev ringi sõitma ja seega kodus keskpäevastel tundidel laadimine üldjuhul võimalik ei ole). Kui kõik selle ära oled teinud, on vaja kõigest 4-6kuud aastas (pime sügis, talv ja varakevad) leida tasuta elektrit pakkuv tööandja/naaber/kaubandusettevõte vms.
Ma ei ütle, et EV oleks igas olukorras mõttetu või kallis. Tallinna rõngasvalla eramus elava helikoptervanema jaoks, kel iga päev 100+km ringe vaja teha, on tegemist soodsa ja mõistliku lahendusega. Kui aga mulle tullakse rääkima, et EV-d saab laadida tasuta, siis ma võin samaväärselt väita, et EV laadimisel tuleb arvestada 4000EUR/MWh hinnaga ja sellisel juhul on V8-ga kulgemine ökonoomne alternatiiv.
Mulle isisklikult VÄGA meeldiks, kui turul oleks valida Up!-klassi väikseid odavaid EV-sid. Pere teiseks autoks väga hea! Paraku aga kipuvad hinnad algama sealt, kus minul huvi ära kaob, sest pere teise auto läbisõit jääb pigem alla 10k km aastas ja sellisel juhul on tasuvuse saavutamine problemaatiline.
1 Like
Jälle üks tegelane kes elektrikat on näinud 100 m kauguselt… Autol on endal ka taimerid , pole mingit tarka laadijat vaja.
Dünaamilist võimsust on vaja juhtida kui sul piisava suurusega peakaitset pole, ära ole vaene 
3 Likes
Mingit päikseparki pole vaja. Börsipaketist piisab. Tarka laadijat pole vaja. Üldse pole laadijat vaja. Kiirlaadijas võib ka laadida, ikka tuleb odavam kui dislaga sõites.
Aga mul savi millega keegi sõidab. Ise sõitsin 13 aastat V8 maasturiga enne elektri peale minekut. Mäletan hästi kui mõnus see oli.
2 Likes
Kuidagi naljakas olukord jahh, et fosiilikute omanikud on kõige suuremad elektriautode kirujad justkui teaks kõike.
3 Likes
QS +15%
1 Like
Ei taha ausõna irooniline olla, aga peale viimaste kuude kukkumist paneb sedasorti positiivne QS uudis vaid nukralt muigama.
Oman, hoian teemantist kätega õrnalt.
QS: oli häid uudiseid, aga laias laastus salatsemine jätkub. Mis olulist silma jäi:
In Q2 we plan to ramp QSE-5 cell production to support customer programs across automotive and other applications.
Beyond our work with Volkswagen, in Q1 we shipped cells to an automotive JDA partner for testing.
In addition, this quarter we successfully completed our technology evaluation with another Top-10 global automotive OEM customer.
Our ecosystem partners are also investing in QS-proprietary hardware and
systems to produce our ceramic separator, and we see this as a clear sign of
their commitment to our ecosystem as well as a source of customer billings. In
Q1 we recorded our first customer billings from our ecosystem.
Driven by massive compute demand, data centers are transitioning to 800V DC designs and adopting power systems architecture and technology from the electric vehicle industry.
Just see viimane lõik on usutavasti turu jaoks uus teema. Vahelduvvoolusüsteemide pealt minnakse üle alalisvoolusüsteemidele andmekeskustes. See tähendab ainult ühte asja - kuna alalisvoolu pinge sõltub väga palju kaabli pikkusest, siis hakkavad akud paiknema igas rackis. See tähendab, et aku turvalisus on ülimalt oluline tegur ja suvalise aku süttimine tähendaks katastroofi. Ehk siis solid state aku saab siin tugeva eelise. Praegu kasutatakse LFP akusid statsionaarsetes süsteemides, need on samuti turvalisemad kui autoakud, aga LFP võtab liiga palju ruumi ja rackis loeb iga toll. Kui AI andmekeskuste äri lendab ka tulevikus, siis on sinna sektorisse väga suures koguses akusid vaja. Täiesti võrreldav autode akude sektoriga. Sisuliselt paned igasse racki ca pool auto akut.
Q&A:
4 of the top 10 auto OEMs in the world are now actively involved with us across the major geographies. North America, Japan, and of course Europe with Volkswagen…Volkswagen is the most advanced in that relationship. The others are well on their way for us to progress towards getting a license…VW has the unified cell to work with and they are working closely with us to design that cell as well. And I expect that each one of our OEM customers will want their specific form factors as well. And we work with each of them.
Igale kliendile arendatakse sobiliku mõõduga akuelement. Aga VAG teeb praegu teste Eagle Line pilootliini pealt tulnud QSE-5 akuelemendiga, mis on mootorrataste jaoks isegi sobilik, aga autodele oleks suuremat vaja.
Siis küsiti veel ka drooniakude kohta ja CEO vastas, et millalgi sel aastal näidatakse midagi uut, mis ei ole autoakud, vaid pigem just droonide ja consumer marketi jaoks. Ehk siis töö käib ja miskit küpseb. Võib-olla suve lõpus saame uudiseid. Paar nädalt tagasi tegelikult ühes videos juba näidati ühte pisikest drooni hõljumas QS akuga. See oli siis nagu teaser.
Aga hea on see, et kas siis Murata või Corning (ecosystem partner) sai arve Quantumscape käest ja maksis selle ära. Ja jutust võis aru saada, et sealtkaudu hakkabki pidev käive tulema, kui nood selle separaatori tootmisega alustavad. Ehk siis käive tuleb tulevikus akutootjatelt ja eraldi veel separaatori tootjatelt. Ja akutootjad on siis suured autofirmad, kellel on akutehased ning millalgi liituvad sinna veel drooniakude ja consumer markets akude tootja(d). Näiteks Panasonic, LG Chem jne. Ja keegi peab ka sõjatööstusele akusid tootma, seal võib spec päris palju erineda, sest kamikadze droon teeb üheainsa lennu ja seal on max energiatihedus per kg ja liiter ainus oluline parameeter. Aga selle jaoks ongi see JDA ja Eagle Line mõeldud. Tehakse kliendile sobilik aku ja pannakse Eagle Line seda tootma. Ja nagu CEO mainis, siis neil on veel hoobasid varuks, mida varrukast võtta, et ägedama spec-ga aku kliendile teha. Timeline kahjuks ei antud, et kaua siis veel läheb, kuniks mõni partneri tootmisliin tööle hakkab.
Ja ega muud põnevat ei olnudki. Märksa parem aruanne kui eelmine kord oli ja siit võib tulla mitmepäevane short squeeze, aga 20 dollari piiri me kevadel ilmselt ei ületa, sest need salapärased Top 10 OEM-d pole endiselt kapist välja tulnud peale Volkswageni. Ja tundub et ega neil kiiret pole, pigem üritavadki seda varjata niikaua kui võimalik. Ja Quantumscape ise ei tohi neid nimesid välja öelda. Ehk siis selles osas oleme nukralt pimeduses edasi.
11 Likes
… kas pole nii et infovood on ju paralleeltöötluses ja salvestuspangad RAIDitud… sestab per rack ei peaks ehk sinna poolt auto aku mahust panema, piisab kui tõrke korral jõuab rack teha vajalikud andmevoogude ümberlülitused… või, kuidas? per stack of racks saaks kindlasti mingi osa tõenäosuspõhiselt backup akumahtu shareda… kas eksin…
No vt ntx seda Skeleton Technologies toodet, mis racki pannakse. Pole väga vahet, kas sa paned igasse racki mõne või siis laod eraldi racki neid täis ja ühendad lähiümbruse rackide külge. Kaabel peab ideaalis jääma ca <10m kanti, muidu hakkavad kaod ja takistus mängima.
1 Like
Ma natuke lahkaks seda AI datacentrite teemat veel.
Küsimus ei ole pelgalt racki varutoite planeerimises vaid seal lahendatakse oluliselt mastaapsemat probleemi. Ehk siis kuna AI andmekeskused vajavad üüratult suurt võimsust, on USA-s tekkinud probleem nende andmekeskuste võrku lülitamisega, kuna vajalikke võimsusi pole saada. Selle probleemi lahendamiseks muudetakse andmekeskused dünaamiliseks energiatarbijaks ja võrguoperaator saab ise andmekeskuse energiatarbimist lülitada suuremaks või väiksemaks, nii nagu parasjagu vaja, et elektrivõrk stabiilsena hoida. Ehk siis andmekeskus hakkab tööle nagu üks suur akupank, mis suudab energiat nii tarbida kui ka salvestada. Ja vajadusel ennast ise ära toita mingis ulatuses. See muudab elektrifirmad palju lahkemaks võrguga liitumisel, sest elektrivõrgu kokku kukkumise riskid oleksid maandatud - andmekeskus lülitab vajadusel tarbimise nulli ja võrk jääb tööle, kuniks elektritootjad käivitavad avariigeneraatorid jms.
Selle kohta saab lugeda näiteks siit: https://www.emeraldai.co/blog/emerald-ai-nvidia-dsx-flex-ai-factories
Ja siit: NVIDIA and Emerald AI Join Leading Energy Companies to Pioneer Flexible AI Factories as Grid Assets.
Ja nüüd läheme Trivia juurde.
Küsimus: Mis seob Emerald AI ja Quantumscape tegevjuhte?
Vastus: Mõlemal on sama perekonnanimi. Täpsemalt - esimene on teise poeg. Ja see poeg on ka pildile saanud NVidia tegevjuhiga:
Power-flexible AI factories can help unlock up to 100 gigawatts of capacity across the U.S. power system by combining optimized infrastructure design with efficient use of existing assets and, where needed, new-build generation, while flexing during limited periods of grid stress to reduce the need for broader grid expansion to support reliability.
4 Likes
Miks selle jaoks peab aku olema rackis? Mitte andmekeskuse nurgas ühes hunnikus.
Juhtmete jämedus aku rackis olemisest ei muutu.