Energia salvestus - The Next Big Thing

Puhas füüsika. Alalisvoolu pinge langeb juhtmes iga meetriga. Kui sa andmekeskuse ühte otsa paned aku, siis teise otsa sealt voolu enam ei jõuagi.

1 Like

Kuidagi ta ju jõuab normaalse akuta töö ajal.
Alalisvoolu pingelang on nagu vahelduvvoolulgi.

Nüüd tuleb hakata ootama millal ilmuvad turule ülijuhtivast materialist elektrikaablid, siis saab edasi vaadata seda akude alalisvoolu-värki. Seniks aga meeleolumuusikat…

Ma pole elektrik ja detaile ei tea, aga miskipärast DC puhul pannakse alati jämedamad kaablid kui AC puhul, sest siis on takistus väiksem ja kaabel ei sula üles. Loogiline oleks akusid paigutada tarbijale ligemale mitte kaugemale. Ja racki saab niiviisi disainida, et osa ruumi jäetakse akudele. Aga akude koguse mõttes vahet pole, kuhu sa täpselt neid laod. Neid kulub palju ja need ei tohi süttida. Ehk siis superkondensaatoreid ja solid state akusid ootab uus suur turusegment.

2 Likes

Sama pinge juures ka? DC on tihtipeale 12-48V vms ja sealt vajadus kasutada jämedamaid juhtmeid võrreldes 230V-ga
Kaabli võimekusel ei ole imo vahet kas on AC või DC.

Vaatasin mul katuselt tuleb alla 4 ruutmillimeetrine päikesekaabel, inverter üle 20 A vastu ei võta. Maakütte seadmele on samuti 4 mm kaabel pandud ja seal 20 A kaitse. Saunal samas 16 A kaitse ja 2,5 mm kaabel. Ju siis polegi vahet kas AC või DC. Paned lihtsalt piisavalt jämeda kaabli, et soojuseks muutuv kadu sul vaske ära ei sulataks ja ongi kõik. Kuigi isolatsioon sulab vist enne ära.

Täpsustus: vahelduvvoolu pinge (samaväärse RMS näidu korral) langeb juhtmes iga meetriga täpselt samapalju nagu alalisvoolu oma. Efektiivsuse tõus saadakse hoopis asjaolust, et vahelduvvoolu pinget on oluliselt lihtsam enne pikka liini kõrgemale tõsta ja pika liini lõpus allapoole langetada, näiteks trafodega. Soojuskadu liinis on võrdeline liinilõiku läbiva voolu ja liinilõigule langeva pinge (st. liinilõigu otsapunktide pingete vahe ehk pingelangu) korrutisega, seejuures väiksema voolu korral on ka pingelang väiksem. Liinilõigu lõppu jõudev võimsus on liinilõiku läbiva voolu ja liinilõigu lõppotsapunkti pinge korrutis.

Kokkuvõtvalt, oluliselt kõrgema liinipinge korral saab sama võimsuse üle kanda oluliselt väiksema vooluga (ning oluliselt peenema kaabliga), seejuures ei mängi mingit rolli, kas meil on tegemist alalis- või vahelduvvooluga (samaväärse RMS näidu korral). Rolli mängib kahe variandi vahel valimisel vaid pinge muundamise tehnoloogia efektiivsus. Kui keegi proff tahab seda mõttekäiku täpsustada või parandada, siis kuulan huviga (ise pole proff)!

Päris huvitav ja küllaltki tasakaalustatud artikkel. Võrreldakse CATL vs Honda vs Quantumscape. Teemaks muidugi solid state akud ja seekord masstootmise vaatenurgast ja ka praeguse ehk “vana” põlvkonna akude tulevikuperspektiivist.

https://graphfinancials.substack.com/p/the-mispriced-discontinuity-of-solid

Lühidalt kokku võttes, siis Hiina on mõned aastad maas ja Honda ning Quantumscape mõlemad juhivad. Ja et taust oleks kõigile lugejatele selge - kuigi Honda ja QS on koos laval esinenud ja koostööst rääkinud, siis ametlikult ühestki lepingust teatatud ei ole ja Honda üritab ikkagi veel ise pusida oma akudega. Pean üsna tõenäoliseks, et Honda seda koostööd ikkagi soovib, kasvõi varuvariandina, juhuks kui enda aku masstootmine siiski ei õnnestu või võtab oodatust kauem aega.

4 Likes

Hiina võib hetkel omadega veidi maas olla, kuid rat race-l juhtimaminemisest piisab ühe tuntud soomekeelse Eesti firma ülesostmisest : )

Mahajäämust näitab siinkohal tohutu laviin uuendatud nn.tavaakude esitlusi viimasel ajal, mis lubavad 10000-15000 laadimistsüklit, külmaga 10C laadimist ja muid pisimuudatusi senises akupoliitikas.

Need nn. vana põlvkonna akutootjad arendavad ja parendavad sajaga. Samuti on neil ka midagi ette näidata, mis on konkreetne. Samuti on neil kliendibaas, käive ning ka arendused, mille võimsusele see pisike QS ei saa ligilähedalegi.
Kus on tulemused?
Küllaltki tasakaalustatud artikkel mu alaselg.

Hea on leida siit lõimest ka arvamuste mitmekesisust :slight_smile:

Aga laias laastus jah sa peegeldad täpselt artikli olemust - vanad tegijad on turul tuntud, neil on tooted, neil on käive ja neil on kõrge hinnastus turu poolt. Uued on suure riskiga non-revenue startupid ja QS kuulub ka nende hulka.

Kus on tulemused? See on muidugi õigustatud küsimus. Turg ootab käivet. Toode kui selline on olemas. Tootmisseadmed on olemas ja pot. klientidel on võimalus nendega tutvuda. Aga kliendid on kapis. Kapist väljas on ainult VAG ja nemad on ostnud endale 80 GWh mahus akude tootmisõiguse. Hetkel nad veel neid akusid ei tooda, sest neil tuli välja Unified Cell, mis on kindla mõõduga universaalne karp, mille sisse on võimalik panna erineva keemiaga akuelemente. Täna panevad nad sinna sisse NCM, LFP, LMFP elemente ja töö käib ka solid state elemendi kallal. QSE-5 solid state element on mõõtude poolest liiga väike, sobib mootorratastele, Unified Celli sisse on vaja suuremat. QS CEO andis selgelt mõista, et nad suudavad elemente erinevas suuruses toota ja iga kliendi jaoks töötataksegi välja erineva suuruse ja keemiaga element, vastavalt kas kliendile on oluline võimalikult suur laadimistsüklite arv või energiatihedus või hoopis väljundvõimsus ja laadimisvõimsus.

Aga jah, tootmist täna ei toimu, käivet täna ei ole. Pre-revenue, high-risk company.

Vedela elektrolüüdiga Li-ion akukeemia on jõudnud oma teoreetiliste piirideni, kust edasi liikuda pole palju ruumi ja hind läheb kalliks. Turule on toodud LFP, mis on odavam. Turule on jõudmas naatriumipõhised akud, mis on ka odavamad. Aga parameetrid on mõlemal kehvakesed, kehvemad isegi kui NCM. Solid state akudes nähakse tulevikku. Ja nagu artikkel kajastas, sulfiidipõhised solid state akud on ilge peavalu, sest need tuleb väga suure surve all kokku pressida (30-50 atm), mis teeb nende tootmise väga aeglaseks. Ja kalliks. Samuti kardab tootmisprotsess õhuniiskust, ehk siis tehas peab olema 0% õhuniiskusega, mille saavutamine pole jällegi lihtne. CATL ja teised firmad üle maailma punnitavad tootmisprotsessi odavamaks muutmise kallal ja läbimurret ei ole tulnud. Lisaks peab see aku peale tootmist jäämagi surve alla, mis eeldab tugevat kesta, et survele vastu pidada, mis teeb akupaki raskeks.

QS aku tootmisprotsess vajab üpris madalat survet, ca 3 atm ja töö käib ka nullsurvega tootmisprotsessi kallal. Mitte keegi pole seda korrata suutnud ja QS omab ka tervet rida patente, et oma IP-d kaitsta.

QS aku ei kasuta grafiiti. US ja EU tahavad grafiidi sõltuvusest vabaneda, sest rafineeritud grafiit tuleb lõviosas Hiinast. Mõned konkurendid töötavad ränianoodi kallal, et grafiidist vabaneda, aga see tehnoloogia on täna liiga kallis.

QS patenteeritud keraamiline separaator lahendas ära dendriitide tekke probleemi. Konkurendid pole suutnud seda ära lahendada.

QS patenteeritud keraamiline separaator võimaldab teoreetiliselt valmistada kõrgema nimipingega akuelemente ilma et akus läbilööki ehk lühist tekiks. See toob kaasa suurema energiatiheduse. Täna sellist prototüüpi avalikustatud veel ei ole, selleks on vaja uus katood arendada. Konkurendid peavad kõigepealt uue separaatori leiutama.

Ja lõpetuseks veel see asjaolu ka, et kuigi iga nädal ilmub kuskil mõni artikkel läbimurdelisest akelemendist, mis laboris valmis suudeti meisterdada, on see alati ainult võrrandi üks pool. Teine pool on masstootmiseks vajaliku tootmisliini leiutamine ja see on enamasti ületamatuks probleemiks osutunud. Põlve otsas miljoneid elemente kiirelt ja odavalt ei valmista.

Hondal on pilootliin olemas, aga kui nad eelmisel sügisel koos Quantumscapega laval olid, siis Honda esindaja rääkis sellest, et liin on liiga aeglane ja nad peavad selle kuidagi kiiremaks saama. Quantumscape pole välja öelnud, kui aeglane siis nende liin on, aga viimasel ER-l öeldi, et Q2 toimub ramp-up, ehk siis suvel on lootust, et saavutatakse mingi aktsepteeritav kiirus.

Teine ülioluline aspekt liini juures on yield ehk siis praagi osakaal. Mida vähem praaki, seda odavam on toota ja seda vähem on pärast garantiijuhtumeid. Yield rate osas pole ei Honda ega QS mingeid numbreid andnud.

Eks lähiaastatel saame näha, millisteks kujunevad NCM, LFP, sodium, silicon, Li-air, solid-state jt akude turuosad. Ükski uus tehnoloogia ei võta turgu üle välkkiirelt ja enamasti ei valitse turgu ka monopol ehk siis tehnoloogiaid ja tootjaid on alati mitu. Kaugele QS tehnoloogia jõuab, võime ainult spekuleerida. Aga tundub, et üsna kindlasti jõuab solid-state tehnoloogia lisaks autodele ka droonidesse, inimrobotitesse, andmekeskustesse, sõjatööstusse, telefonidesse, akutööriistadesse ja miks mitte ka lennukitesse ning lendautodesse. Spec on ju parem. Kas hind ka paremaks kujuneb, remains to be seen.

Küllap ka CATL tuleb turule oma solid-state akuga. Teised ka. Siis näeme, milliseks see hind kujuneb. Ainult et USA ja EU ei taha Hiina akusid enam osta, kui sarnase hinnaga sarnase aku saab ka kohapealt. Ja VAG hakkab neid kohapeal tootma Saksamaal, Hispaanias ja Kanadas. Üsna kindlasti hakkab keegi neid tootma USA-s ja Jaapanis. Ja turule mahub mitmeid tegijaid, kuna see spekter on lihtsalt nii lai juba täna. Ja inimrobotid ning lendautod alles hakkavad turule sisenema, need on ju täiesti uued turud akudele.

7 Likes

Quantumscape CEO tutvustab uusi Juhatuse liikmeid. Formaat ajab kõvasti muigama - kuskil pimedas puhkenurgas on kõvad toolid ritta pandud ja pintsakus mehed räägivad midagi. Väga veider näeb välja.

https://www.youtube.com/watch?v=Rj_cONJvmAU

Aga see, mida nad rääkisid, see peaks nüüd küll kõige tuhmimatelgi analüütikutel peas tulukese põlema panema selles osas, mis tulemas on. Ja kuna 94M aktsiat on aprilli keskpaiga sisuga lühikeseks müüdud ja täna ilmselt juba üle 100M, siis karudele on nüüd selle videoga lõke jalgealla tehtud.

Teemaks oli siis kaitsetööstus ja akud. Ühtki nime ega lepingut muidugi ei mainitud, aga ridade vahelt võis selgelt aru saada, et midagi on tulemas. Niisama lambist ei panda tegevjuhti ja Juhatust kaamera ette ritta istuma ega hakata lahkama USA sõduri akuprobleeme.

5 Likes

Kui turul toimub midagi, siis turg jagab üldjuhul välja enne kui midagi toimub. Siin aga ei juhtu midagi. Kui su MCap on miljardeid ja ja su aktsiahind on single digit, siis varsti juhtub tõenäoliselt see, et sa oled igast asendist teisi diluutides end nii nurka mänginud, et short squeeze ei kesta nädalatki. Mis oleks aktsiahind $1? Päris tugev tulemus mittemillegi eest, sest QS pole mitte midagi saavutanud.

Sinna kübarasse on jänese väljatõstmiseks jäänud ainult veel mustkunstniku sussid paistma, ülejäänud on läinud teo toimepanekul ikka väga peitu ära.

1 Like

Ja kui juba teemast, siis XPEV IPO kuumas piirkonnas igavlavale rikkurite piirkonnale ei ole vist ka väga lendamas?

Keegi pani siin video XPENGI lennumasina (mitte auto) maandumisest. Üks lõik, mis lõigati, oli see koht, kus köied masina koormuse vastu võtsid ja teine, kuidas see siiski nätakaga vastu maad lendas.

No aga defineeri siis ära, misasi see peaks olema, mille peale sa saaksid öelda, et nüüd QS on midagi saavutanud? 100 M käivet? 1 B käivet? Mingid lepingud? Tehased?

1 Like

Sul on siin kaks suuska all. QS ja XPEV. QS on sellest olekus, kus ta oli oi kui äge uus tehnoloogia ning on jõudnud sinna, kus ta on kogu arenduse käigus endale raha tõstnud aktisiaid välja andes. Aga päris käivet nagu ei tule. Ja kuidas on kasumiga seal käibe juures, see on jälle järgmine asi. Selle mitte tulek tähendab seda, et äri pole jätkusuutlik. Mingi suur akutootja ütleb ühel hetkel, et meil siin tagatoas tehti midagi niisugust ja QS, mis on aastaid seda üritanud, ei ole põrmugi väärt. Ja siis XPEV, kuhu sisenesid IPO perioodil? See on üks pisike firma teiste samalaadsete seas, kes üritab midagi, aga sealjuures tahab teha veel seda ja teist ja kolmandat (loe robotid, reisidroonid ja isesõitmine) see ei vea välja. SEE EI VEA VÄLJA. Ma panin selle lihtsalt muuseas boldi, sest see on HIINA firma. Ja sellel asjal on selline lõhn, et see pisike CEO on natuke nagu Muski usku. Muski usk ei anna aga Muski jügrgreid seljataha. Hiina Tesla. See pole enam mõnda aega enam komplimentki.

3 Likes

Vaatasin selle eelpool mainitud QSi video ära ja poss läks müüki. No ei äratanud usaldust, tüüpidel tundus kuidagi igav olevat ja tegid palga välja teenimiseks väikese video.

Erinevalt paljudest haipidest on tahkisakud Päris Asi™, millel on olemasolevate elektrokeemiliste salvestite ees väga konkreetsed eelised ja mida ootab pingsalt hiiglaslik turg mobladest ja akutööriistadest droonide ja autodeni. Tahkisakude tulek muudab vedelikelektrolüüdiga akud iganenud tehnoloogiaks. Muidugi pole veel selge, kas QS siit pika kõrre tõmbab, aga nende seis lähimate konkurentidega võrreldes pole ka halb. Ka teised on siia ropult R&D raha matnud, ilma et seni midagi veel tagasi tuleks. Enne 2027 ei paista kellegi roadmap-il masstootmise suutlikkust tekkivat.

5 Likes

Sa seda oled kuulnud, et alates 1. oktoobrist 2027 ei taha USA armee mitte midagi enam kuulda Hiina päritolu akudest ega Hiinast tarnitud akukomponentidest sh grafiit? Kõik senised armeele tarnijad peavad oma tarneahelad ümber tegema. Niiet ma ei ütleks, et tüüpidel oli igav seal kaamera ees. Nad toodi QS juhatusse väga konkreetse ülesandega - viia kokku Hiinast sõltumatu USA päritolu akutehnoloogia ja USA armeele akusid või akusid kasutavaid masinaid tarnivad ettevõtted. Huvi on kahtlemata mõlemapoolne. Hiinast sõltuvus on armee nõrkus ja vajadus akude järele on tänases olukorras plahvatuslikult tõusnud seoses droonisõjaga. See on puhtalt poliitika ja äri ja järjest suurema käibega äri. Armeel on raha ja Quantumscapel on tehnoloogia, mis ei vaja komponente Hiinast.

US armee vajadus on muidugi väikse osakaaluga võrreldes elektriauto segmendiga. Sõdurile paned 10-15 kg akusid, autos on ca 400 kg. Drooniaku alla kilo kuni mõned kilod, sõltuvalt drooni suurusest. Droone on muidugi väga palju tarvis selle eest. Aga küsimus on pigem filosoofiline. Kui need akud kõlbavad armeele, siis kõlbavad need tsiviilkasutusse ka. Hind on muidugi vaja mõistlikuks saada. Kui armee maksab niipalju kui vaja ja hind pole niivõrd oluline, siis tsiviilis on vaja konkureerida Hiina akudega. Ja see, et grafiiti pole vaja osta, on juba hea algus.

Tsiviilteemadel veel. Ducati tähistab juuli alguses ettevõtte 100. aastapäeva. Liiguvad jutud, et just see on parim koht, kus näidata uut elektrilist mootorratast Quantumscape akudega reaalselt sõitmas ka. Kas seda külalistele testida ka antakse, on võib-olla palju tahetud, aga ma oleks üllatunud, kui sellest midagi ei räägita. Testimine on nüüd juba päris kaua kestnud, tootmiskõlbulik tsikli prototüüp võiks nagu varsti valmida. Ducati tsiklid on ülikallid, kuid müüvad hästi, klientidel on täiesti savi, palju see aku maksab. Iseasi palju elektrilist mootorratast üldse soovitakse osta. Pole ise tsiklist, aga mõned räägivad, et bensumootori müra on pikkadel sõitudel väga suur probleem, väsitab. Kiivri sisse integreeritakse lausa mürasummutusklappe, et saaks vaiksemaks. Elektrimootor on samas vaikne.

Veel veidi taustainfot.
Salzgitteris PowerCo tehases hakkas üks naisterahvas hiljuti tööle testliini kvaliteedikontrolli insenerina. Kilkas sellest LinkedIn-s. Vaatasin kes teda seal õnnitlesid. Üks oli VAG töötaja USA-st, kelle positsioon hõlmas koostööd Quantumscapega. Teadupärast on USA-s lähetusel ca 150-liikmeline inseneride armee Saksamaalt, kes arendavad tootmisliini Eagle Line. Mingi hetk tulevad nad sealt tagasi. Ja nagu nüüd siis välja tuli, mingi testliin on juba Salzgitteris. On see LFP või tahkisaku liin, muid variante väga ei ole.

Järgmine nädal räägib Honda oma ettevõtte reorganiseerimisest. Kas seal midagi solid state akudest ka räägitakse, ei saa välistada. Neil on plaanis seda tootma hakata küll, aga kas enda tehnoloogiaga või QS omaga, see on veel avalikkusele teadmata…

Jah. Ilge hunnik küsimusi on, millele investorina tahaks ise ka väga vastuseid saada. Aga ma ei müü. Ostan iga kuu vaikselt juurde hoopis. Aga eks igaüks teeb oma kodutöö ja otsused ise. Mina lihtsalt jagan oma kodutöö tulemusi siia, vb on kellelegi kasu.

Ja tervitused ymeramehele. Ma olen nende suuskadega üsna rahul praegu. Loeme tibusid sügisel. Jah, XPeng on Hiina firma ja mingi hetk ma väljun sealt. Taiwan jne.

13 Likes

QS on viimastel päevadel väga aktiivselt liikunud. Kas on tegemist lihtsalt tehnilise kauplemismustriga, millele viitas oma analüüsi stream’s ka Igor või on nüüd miskit toimumas?
PS. olen ise viimasest tulemuste eelsest postitusest alates jälginud ja kaubelnud neid kiireid +/-10% päevaseid liikumisi