Energia salvestus - The Next Big Thing

tundub nii :) Aitäh
"rainis007"
"kindsigo"
Olen viimastel nädalatel hakanud vaikselt Quantumscape (QS) poole vaatama ja näpuotsaga aktsiaid võtma. 5 aasta perspektiivis ootaks sealt head tootlust. Tipust kenasti üle 90% alla tulnud ka, vast rahuneb nüüd maha ja saab jalad alla lõpuks. MA50 joonest murti läbi igatahes, eks saab näha kuidas edasi.


Jäin siin lugema ja mõtlesin siis tausta vaadata.
Viimase viie päevaga aktsia +43%. Pole paha valik.


Nüüd, pool aastat hiljem on veel järsem ralli tehtud, peale kvartali tulemusi. Ma kahjuks selle ree peal ei olnud, kasum sai ammu välja võetud, aga seda rallit vaadates tekkis kiusatus hoopis lühikeseks minna. Toode on neil endiselt prototüübi tasemel, järgmisel aastal hakataks väikses mahus B-taseme testtoodet tootma. 2025. a suuremas mahus ja siis peale seda võib-olla tekib päris toode, mida autotootjad tahaks osta suures mahus.

Väga huvitav ettevõte ja kui neil peaks õnnestuma, siis on see päris hea akude sektori edulugu Euroopas. Millalgi tahaks jälle pikaks minna, aga praegu short.
See oli nüüd küll kiire kukkumine. 30% kasumi peale sihitud order läks juba täitmisele. Huvitav kus see põhi on. Sama kiirelt edasi kukub, siis peaks uuel nädalal juba pikka positsiooni ehitama.
"kindsigo"
See oli nüüd küll kiire kukkumine. 30% kasumi peale sihitud order läks juba täitmisele. Huvitav kus see põhi on. Sama kiirelt edasi kukub, siis peaks uuel nädalal juba pikka positsiooni ehitama.

Kas mõistan õigesti, et ehitustegevuse vundamendiks on kindel veendumus, et QS pole aurvara?
Aurvaraga pole just tegemist, aga nagu iga taolise ettevõtmise puhul - sa ei saa kunagi kindel olla, et isegi kui laboris leitakse töökindel tehnoloogia ja toodetakse igati ontlik prototüüp, siis masstootmise omahind ei pruugi olla turul konkurentsijõuline teiste analoogidega. Ja seda et turule teised trügivad, näeme me Aasia suunalt. Toyota arendab solid state akusid. Hiinas ka päris mitu firmat. Semi-solid state akud on juba otsapidi turul. Riskid on alati olemas. Ja investorite ahnus teiselt poolt samuti.

Positiivsem pool on see, et tegemist on lääne regiooni ettevõtmisega, mis lääne investoritele sobib hästi. Mulle seda enam, et olen pidanud koguaeg Hiina suunas investeerima, tahtes uute tehnoloogiate arengult teenida. Lisaks on ettevõtte taga VAG grupp, mis lisab ka kindlustunnet, et pankrotti seda firmat vast niipea ei lasta ja rahal lõppeda samuti.

Eilse kukkumise taga ongi uute aktsiate emiteerimise uudis.

https://finance.yahoo.com/news/quantumscape-announces-pricing-public-offering-002500809.html

7 dollari kandist oleksin ehk ostja. Viimati sain vist alla 6 isegi.

"kindsigo"
Eilse kukkumise taga ongi uute aktsiate emiteerimise uudis.

Kui QS kavatseb igas kvartalis 10% dilutioniga uut raha võtta, siis täitsa predictable swingtreidimise pumpmasin ju mõneks ajaks :) Kuni tuleb lõplik läbimurre või lõplik läbikukkumine, emb-kumb.
Kõik ei pääse marjamaale https://finance.yahoo.com/quote/PTRA?p=PTRA
"kindsigo"
See oli nüüd küll kiire kukkumine. 30% kasumi peale sihitud order läks juba täitmisele. Huvitav kus see põhi on. Sama kiirelt edasi kukub, siis peaks uuel nädalal juba pikka positsiooni ehitama.


Kas hakkame võtma juba? Või vara veel?
Mul esimene order 6.51 pealt sees, pole veel täitunud, aga ootame vaatame. Käsi kibeleb, aga volatiilne september alles algamas, pakuks et ostukohti tuleb altpoolt ka. Jupitan oma ostud ajaliselt ära, kui esimene order täitunud, põhja püüdma ei hakka, tuleb mis tuleb. Sügise lõpus loeme siis tibusid, kas viskab taas üle 10 dollari ära enne kvartali aruannet või siis mitte. Hoidma ei jää, maha lükkan igal juhul.
QS ongi lõpuks alla kukkunud, olen ostmas. Kogu tees on sama, puhas spekull ja pikalt hoidma ei jää.
Ärileht lubab mingi suure projekti avalikustamist täna: Seis enne suurt uudist. Eesti venivad elektrisalvestuse projektid saavad Euroopa suurima konkurendi
Energiakriisi ajal välja hõigatud suured energiasalvestusprojektid on vaikselt edasi lükkunud. Täna tehakse energiasalvestusturule äratus, kui avaldatakse projekt, mis toob Eestisse mandri-Euroopa võimsama salvesti. Juba aastaks 2025.
...
Varem väljakuulutatud suuremad salvestusprojektid tunduvad olevat venima jäänud. Taustal käib salvestusturul siiski vilgas tegevus. Eleringi andmetel on töös 1087 MW ulatuses liitumislepinguid, millega rajatakse võrguühendus just salvestusseadmetele. Nende liitumiste seas ei ole praegu teadaolevalt kahte Eesti suurimat salvestusprojekti, Paldiski Energiasalve (500 MW) ja Eesti Energia Estonia kaevanduse pumphüdrojaama (225 MW), sest nende kohta ei ole veel investeerimisotsuseid. Seega valmistab keegi veel ette suuri salvestusprojekte. Ühest võite lugeda juba reedel Delfi Ärilehe veebist, kus teatatakse Eestisse ehitatavast Mandri-Euroopa võimsaimast salvestuspargist.



Paldiski salvestusprojekti teemal:
Energiasalve juht Peep Siitam väidab, et elektritarbijale tähendab see madalamaid ja stabiilsemaid elektrihindasid. Arvutuste kohaselt säästaks Paldiski vesisalvesti Eestile ligikaudu 100 miljonit eurot aastas. Sellele lisandub kaudselt CO2 vähenemisest saadud kokkuhoid. Riigil on seeläbi heitkoguste kvoodi müügist saada 20 aastaga 1,5 miljardit eurot tulu. Sellele lisandub 20 aasta jooksul veel ligi 170 miljonit eurot taastuvenergiatoetustest saadavat säästu ja tarbijatele umbes 140 miljonit eurot säästu võrgukuludes, loetleb Siitam Paldiski Energiasalvega kaasnevat kasu. Salvesti annaks 12-tunnise töötsükliga võrku 6 miljonit kWh elektrit. Seda on veidi rohkem, kui suudavad kõik Eesti majapidamised ööpäeva jooksul keskmiselt tarbida.

Ometi projekt venib. „Tähtaegade pikenemine nii mahukate projektide puhul on üpriski tavapärane,“ nendib Siitam. Tema sõnul on projekti pikenemise peamiselt põhjustanud pikem lubade menetlemine ja salvestusturu esile kutsumiseks tehtavate riiklike otsuste venimine. Kõige taga on muidugi raha ja küsimus, kuidas saada rahastajatele (investorid, pangad) paremad garantiid, et projekt on tulevikus ikkagi tulus.

Siitam ütleb, et rahastuse kaasamise eeldus on sobilikud tulukindlust pakkuvad meetmed või kokkulepped riigiga. „Pika ehitusaja, kõrge esialgse investeeringu ja pika tasuvusea tõttu pole tänase turukorraldusega uusi suuremahulisi energiaprojekte ilma riigipoolset tulukindlust loomata võimalik Eestis rahastada,“ on Siitam kindel. Välja on jõutud juba ettepanekuni, mille on teinud riigile meretuuleparkide arendajad: luua tuleb nn hinnapõranda ja -lae stabiilsusmeede. Ettepanek tehti riigile juba eelmise aasta sügisel. Aastaga ei ole vastust saadud.


Suured projektid ja raha puudus tähendab seda, et meil on võimalik uusi suuri börsifirmasid oodata.
Enefit Green tegelikult juba on börsil. Kui nemad midagi ette võtavad, siis oleks automaatselt nad juba börsil olemas.
Eesti taastuvenergiaettevõte Evecon ja Prantsuse firma Corsica Sole rajavad aastaks 2025 Harjumaale kaks akuparki, mille koguvõimsus on 200 megavatt-tundi.
https://www.err.ee/1609168060/evecon-rajab-koos-prantslastega-harjumaale-euroopa-voimsaima-akupargi

Akupargid rajatakse Saku valda Kiisale ja Raasiku valda Arukülla. Kiisal asub ka Eleringile kuuluv avariielektrijaam.

Akupark valmib 2025 ehk aastal, mil Eesti koos Läti ja Leeduga ühendab end lahti Venemaa elektrivõrgust ja Baltimaade võrgud ühendatakse Mandri-Euroopa võrguga. See peoks tagama võimalikuks hädajuhtumiks vajaliku sagedusreservi, hiljem saab akuparki kasutada taastuvenergia salvestamiseks.

Kahe akupargi koguvõimsus on 200 megavatti ja 400 megavatt-tundi.

Tulevase akupargi ühendusi rajatakse juba praegu Eleringi poolt, akupargid saavad kasutuskõlblikuks vastavalt 2025 aasta teises ja kolmandas kvartalis.

Corsica Sole on Prantsusmaa taastuvenergiaettevõte, mis loodi 2009 Korsikal. Ettevõte rajas oma esimese akupargi 2021. aastal.

2022. aasta detsembris avati Belgias Corsica Sole poolt arendatud Mandri-Euroopa suurim akupark. See rajati Euroopa elektrivõrgu stabiilsuse tagamiseks ehk sagedusreserviks. Salvesti suuruseks on 50 megavatti ja 100 megavatt-tundi.
Hiljuti oli uudis, et hankel jäi võitja leidmata.
"kindsigo"
Mul esimene order 6.51 pealt sees, pole veel täitunud, aga ootame vaatame. Käsi kibeleb, aga volatiilne september alles algamas, pakuks et ostukohti tuleb altpoolt ka. Jupitan oma ostud ajaliselt ära, kui esimene order täitunud, põhja püüdma ei hakka, tuleb mis tuleb. Sügise lõpus loeme siis tibusid, kas viskab taas üle 10 dollari ära enne kvartali aruannet või siis mitte. Hoidma ei jää, maha lükkan igal juhul.


Ei tulnud siit (QS) mingit 10 dollarit ja vaevalt et sel aastal tuleb ka. Väljusin sellest eksperimendist siiski mingi 6% kasumiga, vahepeal oli pikalt punases. Hea seegi.

Solid-state akud on muidugi üha kuumem teema, aga seda jahutab autotootjate mure kasvava konkurentsi pärast ja kliendi soovimatus lõputus koguses kalleid autosid osta. Kas SS akud toovad hinna alla ja kui, siis mitmendal tootmise aastal, kst.
"ttrust"
"kindsigo"
Päikesepaneelide või tuuleturbiinide jõul töötav lift tõstab suures hoones raske ploki vertikaalset šahti pidi võimalikult kõrgele ning edasi viib käru raskused horisontaalsel tasapinnal tihedalt üksteise kõrvale. Automaatselt töötav süsteem tõstab ja hoiustab sadu raskusi, kui päike paistab ja tuul puhub.

https://teadus.postimees.ee/7761097/hiinas-hakatakse-prugi-tostma-et-gravitatsioonipatareiga-elektrit-toota

Ei oskagi midagi kosta. Sellise projekti tasuvus peaks olema oluliselt madalam kui vee paisutamine tammiga. Igal pool pole muidugi geoloogilisi eeldusi hüdroenergia kasutamiseks, aga ikkagi - sellise gravitatsioonipatarei elektri omahind ei tohiks teoorias olla piisavalt atraktiivsel hinnatasemel, et konkureerida keemiliste salvestustehnoloogiate vastu nagu liitiumipatareid.

See paistab olevat tõsi, sest sellises raskuste-tõstmise-tehnoloogias pole viimastel aastakümnetel mitte mingeid tehnilisi revolutsioone toimunud, seega, kui see ennast ära tasuks, oleks kogu maailm juba praegu selliseid seadmeid täis.


Hiina Rudongi rajatav Energy Vault's EVx peaks juba valmis saama.
Huvi pärast mõtlesin teha pinnapealse kalkulatsiooni:
Arvestasin ehitise kõrguseks 130m,
korruste arvuks 36,
ploki massiks 30t,
plokkide arvuks korrusel 625,
plokkidega korruste arvuks 14 (plokke kokku 8750),
efektiivsuseks 85%,
languseks 80m.

1 plokk salvestab 5,6kWh
8750x5,6=49000kWh (49MWh) <==Meediast võib lugeda, et 100MWh, aga kuidas küll?

Eeldatav kasutusiga 35a (35x365=12775 tsüklit <==ideaalis)
12775x49000=625 975 000 kWh (salvestatud kWh kasutusea jooksul)
Ehitise hind puusalt 100 000 000$
100 000 000 / 625 975 000 = 0,16$/kWh (kWh salvestamise maksumus).

See on kehvem, kui näiteks LiFEPO4 või Iron Flow akudel (neil on vastav number alla 0,1$).
See 0,16 peaks olema enam-vähem vesinikuga elektri salvestamisele ligilähedane.

Uudis oli hiljuti, et Hiina plaanitakse neid EVx salvesteid juurde teha.

Eesti vesinikutehnoloogiafirma Elcogen kaasas viimases rahastusvoorus kokku 140 miljonit eurot, millega liitus strateegilise investorina USA ettevõte Baker Hughes, et jätkata tahkeoksiidse tehnoloogia arendamist ja skaleerimist.

Elcogeni tahkeoksiidsel tehnoloogial põhinev tehas kerkib Iru elektrijaamast üle tee, Looväljale. Juba järgmise aasta hiliskevadest peaks selle tehase toodang hakkama rahuldama eeskätt Lõuna-Korea, Jaapani, Hiina, aga ka Euroopa turu vajadusi.


https://www.err.ee/1609304244/eesti-vesinikutehnoloogiafirma-kaasas-viimases-rahastusvoorus-140-miljonit-eurot

Eesti Nokia. Kahju et riik nii tuimalt pealt vaatab, justkui polekski kodumaine ettevõtmine. Riik on siiani suht ignoreerinud seda ettevõtet, samas vesiniku tootmisest räägib küll. Ei tea miks need suusad nii risti on.
Elcogen
"Meie kliendid, kes kasutavad täna meie tehnoloogiat, on saavutanud elektrolüüserites 90-protsendilise kasuteguri. Ehk umbes 10 protsenti tuule- ja päikeseenergiast läheb kaotsi, ülejäänud energia salvestatakse kõik vesinikus," ütles ta.

Kõlab tõesti nagu Nokia, seni oli vist 60-75% kasutegur?
"kindsigo"
Eesti vesinikutehnoloogiafirma Elcogen kaasas viimases rahastusvoorus kokku 140 miljonit eurot, millega liitus strateegilise investorina USA ettevõte Baker Hughes, et jätkata tahkeoksiidse tehnoloogia arendamist ja skaleerimist.

Elcogeni tahkeoksiidsel tehnoloogial põhinev tehas kerkib Iru elektrijaamast üle tee, Looväljale. Juba järgmise aasta hiliskevadest peaks selle tehase toodang hakkama rahuldama eeskätt Lõuna-Korea, Jaapani, Hiina, aga ka Euroopa turu vajadusi.


https://www.err.ee/1609304244/eesti-vesinikutehnoloogiafirma-kaasas-viimases-rahastusvoorus-140-miljonit-eurot
Eesti Nokia. Kahju et riik nii tuimalt pealt vaatab, justkui polekski kodumaine ettevõtmine. Riik on siiani suht ignoreerinud seda ettevõtet, samas vesiniku tootmisest räägib küll. Ei tea miks need suusad nii risti on.

Antud tehnoloogia puhul riskitase väga kõrge. Sinna saab raha panna ainult see, kes on nõus kogu sellest rahast täiesti ilma jääma. Pealegi, kui eraettevõtjad on valmis sinna raha panustama, siis miks riik peaks nii riskantsesse kohta oma raha panema?
Trust on Elcogen.... kas oleksid nõus viitama, mis riski suureks teeb.. tehnoloogia justkui väidetavalt ju on juba saavutanud 90% kasuteguri.. mis põhjustaks kogu rahast ilmajäämise?... aitäh
"JP76"
Elcogen
"Meie kliendid, kes kasutavad täna meie tehnoloogiat, on saavutanud elektrolüüserites 90-protsendilise kasuteguri. Ehk umbes 10 protsenti tuule- ja päikeseenergiast läheb kaotsi, ülejäänud energia salvestatakse kõik vesinikus," ütles ta.

Kõlab tõesti nagu Nokia, seni oli vist 60-75% kasutegur?


Wikis artikkel tehnoloogia kohta: Solid oxide electrolyzer cell
Miinusena hakkas silma:
Kuna seadme töötemperatuur on 500-850 C, siis käivitamise ja stoppamise aeg on pikk.
(See ei paista taastuvenergeetikat eriti soosivat)