mutionu,
see ei ole "Elering mõtlevat" vaid elektrituruseaduse muudatus ringleb juba mõned kuud. Nii mitmedki tuuleparkide (või pigem potentsiaalsete tuuleparkide) omanikud on võrdlemisi kurjad seal planeeritavate muudatuste üle. Muuhulgas sätestatakse ka prisked sunnirahad puhuks, kui liitumise saanud tootja pole ette nähtud aja jooksul (esialgses plaanis oli vist 2 aastat) tootmist käima lükanud. Isegi tuulikupargiga võib 2-aastase tähtaja juures keeruliseks minna, tuumajaam oleks lihtsalt võimatu.
No kesse teine siis ikka elektrituru seaduse muudatusi lükkab kui mitte Eleringi mõte.
Vaevalt, et tuumajaama ehitaja teeb ID kaardiga allkirjastatud liitumistaotluse mingi olemasoleva liiinijupi külge ja seejärel peab 2 aastaga jaam valmis olema :)
Vaevalt, et tuumajaama ehitaja teeb ID kaardiga allkirjastatud liitumistaotluse mingi olemasoleva liiinijupi külge ja seejärel peab 2 aastaga jaam valmis olema :)
"mutionu"
Ma kuulsin kuskilt poole kõrvaga, et uute tootmismahtude võrku liitmisega on probleem, sest mingid tüübid on võrgu läbilaskemahud ära broneerinud liba-salvestusjaamade tarbeks. Täna pidada olla salvestuseadmete võrku liitmise reeglid tunduvalt leebemad kui paneelide või tuulikute. Tegelikult olla broneeritud võimsused muutunud spekuleerimise ja edasimüügi objektiks. Elering mõtlevat kuidas jõude seisvatele broneeringutele mingi trahvi peale panna.
Seda spekulli saab väiketootjate puhul teha ainult sama alajaama piires, sest just seal need pudelikalead on. Kõrgepingeliiniga liitumisel ei tohiks mingeid takistusi olla, liituja ehitab ise endale alajaama ja liinid ja hakkab tiputundidel börsile oma koguseid paiskama. Öösel laeb, kui tarbimine niigi madal.
"kindsigo"
Olen viimastel nädalatel hakanud vaikselt Quantumscape (QS) poole vaatama ja näpuotsaga aktsiaid võtma. 5 aasta perspektiivis ootaks sealt head tootlust. Tipust kenasti üle 90% alla tulnud ka, vast rahuneb nüüd maha ja saab jalad alla lõpuks. MA50 joonest murti läbi igatahes, eks saab näha kuidas edasi.
Jäin siin lugema ja mõtlesin siis tausta vaadata.
Viimase viie päevaga aktsia +43%. Pole paha valik.
"kindsigo"
110 kV liiniga saab liituda küll. Suurima küsimärgina näen ma siin seda, et miks selline asukoht valiti, miks neid kaks tk korraga ehitatakse, miks nii pisikestele maalappidele ära mahtuda püütakse, kust ehituseks raha võetakse ja kuidas on võimalik, et võrgu olukorda nii kardinaalselt mõjutama hakkavate projektide jaoks pole algatatud riigi eriplaneeringut. Siin on tegelikult ju julgeolekuoht täiesti olemas, kui eraettevõtja installeerib nii suure võimsusega patarei. Ja lisaks julgeolekuohule tekib suurepärane võimalus selle suure akuga börsile müüma tulla ja nö turgu solkima hakata. Ütleks kõhutunde pealt, et ühelegi eraettevõttele sellist magusat ampsu kätte ei anta, riik paneb siin käe ette. Ainult Enefit saaks sellise projekti ära teha. Ja ega Eestis palju ettevõtteid ei olegi, kellele antaks sadades miljonites laentsi. Seega pigem kahtlustan et siin pole tegemist naljaga vaid mingitsorti petuskeemiga, et saaks lageraie jaoks loa kätte vms.
Kelle krundid need on üldse? Ei viitsi Maa-ametist tasulist päringut tegema hakata.
Ma saan aru et kui kusagil on liitumispunkt, siis eeldab see seda, et seal on sobiva võimsusega alajaam. Aga mitte nii, et kui mu krundilt lähevad kõrgepingeliinid läbi, siis ma lõikan nende liinide traadid katki, ühendan need traadid läbi käima mingist "minu oma" elektri-vahejaamast, kuhu kolmandasse külge siis ühendan akupargi, mis hakkab nii elektrit tarbima kui ka tootma sellesse samasse minu krundilt läbi minevasse kõrgepingeliini.
QS Aastase graafiku peal on see vaid väike jõnks üles. Võib siit vabalt ka tagasi alla kerida veel. Häid uudiseid ju pole olnud peale selle, et prototüübid on autotootjatele saadetud ja loodetavasti paneb mõni neist varsti autoaku ka kokku nendest ja hakkab testima. Kui mõni neist 1-2 a jooksul peaks veenduma, et jah see aku töötab ja hind on okei ja sõlmib suuremahulise ostulepingu, see oleks pommuudis ja aktsia lendaks. 2023. a ma sellist uudist ei oota veel. Aga järgmisel aastal võiks see ehk tulla. Muidugi hiinlased ka ei maga ja Toyota arendab samuti solid-state akusid. Põnev on jälgida, kes neist esimesena masstootmise käivitab ja kelle autodesse need jõuavad. Patentide registreerimine käib suure hooga. Toyota plaanib need esimesena panna oma hübriidmudelitele. Äkki aastal 2025.
Aga käesoleval aastal peaks mingitsorti semi-solid aku minema juba tootmisse Hiina ettevõttel nimega WeLion New Energy Technology ja need lähevad Nio autodesse. Suvel lubati, et aasta lõpus saab juba tellida selle akuga autosid, aga pole nagu värskeid uudiseid veel kuulda olnud selle kohta. Semi-solid pole kindlasti mitte solid, seega kuldmedalit neile anda ei saa esimesena turule jõudmise eest. Aga las tulevad turule, siis vaatame.
Aga käesoleval aastal peaks mingitsorti semi-solid aku minema juba tootmisse Hiina ettevõttel nimega WeLion New Energy Technology ja need lähevad Nio autodesse. Suvel lubati, et aasta lõpus saab juba tellida selle akuga autosid, aga pole nagu värskeid uudiseid veel kuulda olnud selle kohta. Semi-solid pole kindlasti mitte solid, seega kuldmedalit neile anda ei saa esimesena turule jõudmise eest. Aga las tulevad turule, siis vaatame.
Mõtlesin vahelduseks heita pilk liitiumakude hindade maailma.
Aku mahtuvuse kWh hinna edetabel all:
Tesla Powerwall________926€/kWh
Enphase IQ 10T _______781€/kWh
Austraalia võrguakud____583€/kWh
Ise koostatud koduaku___329€/kWh
NB! Märgin ka ära, et koduaku ise koostamiseks tuleb olla kogemustega elektrik, vastasel korral võib tulemuseks olla elektrišokk, maha põlenud maja või häired elektrivõrgus.
Austraalia võrguakude info võtsin siit https://reneweconomy.com.au/australia-backs-2-7bn-of-big-batteries-to-narrow-gap-to-100-pct-renewables/
Aku mahtuvuse kWh hinna edetabel all:
Tesla Powerwall________926€/kWh
Enphase IQ 10T _______781€/kWh
Austraalia võrguakud____583€/kWh
Ise koostatud koduaku___329€/kWh
NB! Märgin ka ära, et koduaku ise koostamiseks tuleb olla kogemustega elektrik, vastasel korral võib tulemuseks olla elektrišokk, maha põlenud maja või häired elektrivõrgus.
Austraalia võrguakude info võtsin siit https://reneweconomy.com.au/australia-backs-2-7bn-of-big-batteries-to-narrow-gap-to-100-pct-renewables/
https://finance.yahoo.com/news/fluence-mosaic-optimises-global-power-000000492.htmlhttps://finance.yahoo.com/news/stem-chargepoint-announce-joint-emobility-130000902.html
Akutehaste rajamise plaanid Euroopas.
Müüsin QS maha 10.50 pealt. Liiga palju optimismi aktsias täna.
Päikesepaneelide või tuuleturbiinide jõul töötav lift tõstab suures hoones raske ploki vertikaalset šahti pidi võimalikult kõrgele ning edasi viib käru raskused horisontaalsel tasapinnal tihedalt üksteise kõrvale. Automaatselt töötav süsteem tõstab ja hoiustab sadu raskusi, kui päike paistab ja tuul puhub.
https://teadus.postimees.ee/7761097/hiinas-hakatakse-prugi-tostma-et-gravitatsioonipatareiga-elektrit-toota
Ei oskagi midagi kosta. Sellise projekti tasuvus peaks olema oluliselt madalam kui vee paisutamine tammiga. Igal pool pole muidugi geoloogilisi eeldusi hüdroenergia kasutamiseks, aga ikkagi - sellise gravitatsioonipatarei elektri omahind ei tohiks teoorias olla piisavalt atraktiivsel hinnatasemel, et konkureerida keemiliste salvestustehnoloogiate vastu nagu liitiumipatareid.
https://teadus.postimees.ee/7761097/hiinas-hakatakse-prugi-tostma-et-gravitatsioonipatareiga-elektrit-toota
Ei oskagi midagi kosta. Sellise projekti tasuvus peaks olema oluliselt madalam kui vee paisutamine tammiga. Igal pool pole muidugi geoloogilisi eeldusi hüdroenergia kasutamiseks, aga ikkagi - sellise gravitatsioonipatarei elektri omahind ei tohiks teoorias olla piisavalt atraktiivsel hinnatasemel, et konkureerida keemiliste salvestustehnoloogiate vastu nagu liitiumipatareid.
Energy Vault Holdings, Inc. (NRGV) on siis see firma. Nagu aktsia 1Y graafikult näha, leidus jällegi hulk investoreid, kes ideele oma õnnistuse (ja raha) andsid. Loodetavasti Postimees liiga palju selliseid kaheldava väärtusega projekte ei kajasta, mine tea äkki mõni poliitik satub veel lugema ja oh seda häda siis.
https://www.youtube.com/watch?v=XxGQgAr4OCo
Meenutab pigem Theranost. Varasemalt oli nende idee suure kraanaga lihtsalt betoonplokke tõsta. Aga nad ei arvestanud sellega et suurel avaral väljal on tuuline ja kraana ei toimi. Aga niikaua kuni on investorite raha mida põletada, siis miks mitte.
Meenutab pigem Theranost. Varasemalt oli nende idee suure kraanaga lihtsalt betoonplokke tõsta. Aga nad ei arvestanud sellega et suurel avaral väljal on tuuline ja kraana ei toimi. Aga niikaua kuni on investorite raha mida põletada, siis miks mitte.
"kindsigo"
Päikesepaneelide või tuuleturbiinide jõul töötav lift tõstab suures hoones raske ploki vertikaalset šahti pidi võimalikult kõrgele ning edasi viib käru raskused horisontaalsel tasapinnal tihedalt üksteise kõrvale. Automaatselt töötav süsteem tõstab ja hoiustab sadu raskusi, kui päike paistab ja tuul puhub.
https://teadus.postimees.ee/7761097/hiinas-hakatakse-prugi-tostma-et-gravitatsioonipatareiga-elektrit-toota
Ei oskagi midagi kosta. Sellise projekti tasuvus peaks olema oluliselt madalam kui vee paisutamine tammiga. Igal pool pole muidugi geoloogilisi eeldusi hüdroenergia kasutamiseks, aga ikkagi - sellise gravitatsioonipatarei elektri omahind ei tohiks teoorias olla piisavalt atraktiivsel hinnatasemel, et konkureerida keemiliste salvestustehnoloogiate vastu nagu liitiumipatareid.
See paistab olevat tõsi, sest sellises raskuste-tõstmise-tehnoloogias pole viimastel aastakümnetel mitte mingeid tehnilisi revolutsioone toimunud, seega, kui see ennast ära tasuks, oleks kogu maailm juba praegu selliseid seadmeid täis.
Eks ta muidugi kahtlane ole, aga samuti on naiivne arvata, et selliste miljoneid või miljardeid maksvate investeeringute tegemisel ei ole meeskonnas inimesi, kes ei oska vastavaid arvutusi teha.
eks ta söltub ka asjaolust, kas kohas kus teda vaja on muud alternatiivid teostatavad ja milline on selle lahenduse suhteline hind selles kohas..
Humoristid. 1 tonn 30 m kõrgusel (kümnendal korrusel) on 0.08kWh. Tund aega saaks üht läpakat toita sellega.
Ma ei kujuta ette - kas reaalaineid üldse enam maailmas ei õpetata, et sihandsete asjade üle tõsise näoga arutatakse?
Ma ei kujuta ette - kas reaalaineid üldse enam maailmas ei õpetata, et sihandsete asjade üle tõsise näoga arutatakse?
märgata on artiklis, et projekti arendab prügikäitlusfirma... seega lisaks 24x 0.08kWh ehk 1.92 MWh prügiploki liigutamisele saab ehk tagatud mingi erivajadusega hoone (haigla vms) reservtoide.. ja ka nö prügi käideldud.. kui prügi tavapärane ladestamiskulu olx nt kallis, siis summaarne tasuvus vöib oluliselt paraneda.. plus mingid erirohetoetused vms
"vipvalve"
24x 0.08kWh ehk 1.92 MWh
Paned ka "sikkutit"?