Omakapitali tootlikkus ROE on suurem, kui omakapitali on vähe. Mõni nimetab seda nahaalsuseks, mõni finantsgeeniuseks. Ükskõik, kuidas seda nimetada, eeldab see laenuandjate tugevat usaldust ning investorite korrektset teenindust, eriti väikses Eestis. Minu eelkäijad on rääkinud, et laenuusaldajaid on laitmatult teenindatud, mistõttu ka Endoveril oma investoritest fännklubi on.
See polnud etteheide, nentisin lihtsalt fakti. Kui nii on õnnestunud tegevust finantseerida, siis on see ettevõtte omanike vaatest surepärane ärimudel. Saab (oma)kapitali uute projektide ostmiseks kätte ja riskid maha.
Mulle pole silma jäänud, et Endover poleks oma finantskohustusi täitnud. Korrektsus on teie äri mastaapi arvestades ülioluline.
Mulle tundub, et Endover saab siin teatud määral põhjendamatut kriitikat. Mida siis ette heidetakse.
- Raha kaasatakse selleks, et sellest osa kohe intressina välja maksta ja see meenutab püramiidi skeemi. Kahju, et firmal ei ole mingi kõrvaläri, mis ikka rahavoogu ka toodaks.
Vastus: See on normaalne kinnisvara arenduses, et kui ehitatakse objekti, siis sellel hetkel on rahavood ainult miinuses ja raha tuleb alles projekti lõpus. Jah, osa raha kaasatakse selleks, et see perioodiliselt välja maksta intressiks. Võib tõesti öelda, et sellega tehakse veidi kunstlikult stabiilsuse muljet. Teatud mõttes oleks loogilisem maksta kogu laen ja intress investoritele välja alles lõpus ja mitteavalikel investeeringutel nii pigem ongi. Aga kui jaeinvestor seda kvartaalset intressi eelistab, siis miks ka mitte. Muuseas, ka pangad võimaldavad sageli tähtajaliselt hoiusel saada intressi iga kuu (kuigi intress on sellisel juhul veidi madalam).
Kas kinnisvara arendajal peaks olema mingi kõrvaläri, mis teenib stabiilset rahavoogu? Siin Arco Vara ja Hepsor on tõesti maininud rahavooge kui nende lisaväärtuseid ja võib olla tekitanud siin segadust, aga nende puhul oli laen kontserni tasemel, mitte hüpoteegiga tagatud üksikobjektil nagu Volta SKAI. Ehk ei ole üheselt võrreldavad. Ma ütleks, et kui rahavoogu tegevaid kõrvalärisid ei ole, siis see ei ole otseselt miinus. Vahel on hoopis parem, kui ettevõte keskendub ühele asjale.
Arenduses oleval üksikobjektil ei saagi olla rahavoogu. Ei saa olla, et keegi hakkab poolikus majas allkorrusel juba sees elama ja midagi maksma.
Kui üldse kuidagi arendajaid võrrelda, siis objektiivsem oleks vaadata neid, kes laenavad kontserni tasemele. Kellel on rohkem objekte, erinevas asukohas ja erineva valmimisajaga - seal on põhimõtteliselt rohkem stabiilsust organisatsiooni rahavoogudes. Aga väga tugeva majanduslanguse olukorras see ka ei aita.
- Oli ka kriitikat, et arendust tehakse sisuliselt teiste raha eest. Ütleks taas, et nii tõesti on ja see on normaalne. Ei ole 100% võõrkapital. Seal on ka ettevõtte enda kapitali ja kui turg selle pakkumise vastu võtab, siis järelikult piisaval määral.
Te olete Endoveriga seotud isik?
Seal on ka ettevõtte enda kapitali ja kui turg selle pakkumise vastu võtab, siis järelikult piisaval määral. -
Tänaseks umbes miinus kolm miljonit on ettevõtte enda kapitali, see lihtsalt täpsustuseks. Kirjutis härra või proua 697002 sulest meenutas väga turundust kus on palju juttu aga põhiprobleemist ei sõnagi.
Endoveriga seost niipalju, et mul on nende POS11 võlakirju. Rohkem mitte.
Vastuseks teisele kommentaarile, et kui omakapital on negatiivne, siis “skin in the game” puhul tuleb siiski vaadata, et mis on omaniku poolt pandud sisse omakapitali ja mis laenuna.
Kuigi võib ka öelda, et kui onakapital on negatiivne ja loodud väärtust ei ole õiglaselt arvele võetud, siis probleem
võib olla raamatupidamises.
Kuid jälle teatud piirini. Muidu võiks süüdistada kõiki börsiettevõtteid, kelle PB erineb oluliselt 1-st, et nad ei võta väärtust õigesti raamatupidamises arvele.
Nagu ennem Endoveri töötajate poolt öeldi, siis omakapitali võiks teatud raamatupidamise reeglite järgi “tekitada”, kui arendusega seotud kulusid võtta suuremal määral arvesse varana ja mitte neid kuludesse kanda. Siis näeks bilanss kõrvalt vaatajatele ilusam välja.
Siis omakapital on projekti ajal suurem, aga projekti lõppedes selle võrra teenitav kasum jälle väiksem. Ehk siis see erinevus taandub lõpus välja ja kasumis vahet ei ole.
Volta SKAI tagatud võlakirjade 2. seeria pakkumine lõppeb homme, see on 16.12.2025 kell 15.30