Omakapitali tootlikkus ROE on suurem, kui omakapitali on vähe. Mõni nimetab seda nahaalsuseks, mõni finantsgeeniuseks. Ükskõik, kuidas seda nimetada, eeldab see laenuandjate tugevat usaldust ning investorite korrektset teenindust, eriti väikses Eestis. Minu eelkäijad on rääkinud, et laenuusaldajaid on laitmatult teenindatud, mistõttu ka Endoveril oma investoritest fännklubi on.
2 Likes
See polnud etteheide, nentisin lihtsalt fakti. Kui nii on õnnestunud tegevust finantseerida, siis on see ettevõtte omanike vaatest surepärane ärimudel. Saab (oma)kapitali uute projektide ostmiseks kätte ja riskid maha.
Mulle pole silma jäänud, et Endover poleks oma finantskohustusi täitnud. Korrektsus on teie äri mastaapi arvestades ülioluline.
2 Likes
Mulle tundub, et Endover saab siin teatud määral põhjendamatut kriitikat. Mida siis ette heidetakse.
- Raha kaasatakse selleks, et sellest osa kohe intressina välja maksta ja see meenutab püramiidi skeemi. Kahju, et firmal ei ole mingi kõrvaläri, mis ikka rahavoogu ka toodaks.
Vastus: See on normaalne kinnisvara arenduses, et kui ehitatakse objekti, siis sellel hetkel on rahavood ainult miinuses ja raha tuleb alles projekti lõpus. Jah, osa raha kaasatakse selleks, et see perioodiliselt välja maksta intressiks. Võib tõesti öelda, et sellega tehakse veidi kunstlikult stabiilsuse muljet. Teatud mõttes oleks loogilisem maksta kogu laen ja intress investoritele välja alles lõpus ja mitteavalikel investeeringutel nii pigem ongi. Aga kui jaeinvestor seda kvartaalset intressi eelistab, siis miks ka mitte. Muuseas, ka pangad võimaldavad sageli tähtajaliselt hoiusel saada intressi iga kuu (kuigi intress on sellisel juhul veidi madalam).
Kas kinnisvara arendajal peaks olema mingi kõrvaläri, mis teenib stabiilset rahavoogu? Siin Arco Vara ja Hepsor on tõesti maininud rahavooge kui nende lisaväärtuseid ja võib olla tekitanud siin segadust, aga nende puhul oli laen kontserni tasemel, mitte hüpoteegiga tagatud üksikobjektil nagu Volta SKAI. Ehk ei ole üheselt võrreldavad. Ma ütleks, et kui rahavoogu tegevaid kõrvalärisid ei ole, siis see ei ole otseselt miinus. Vahel on hoopis parem, kui ettevõte keskendub ühele asjale.
Arenduses oleval üksikobjektil ei saagi olla rahavoogu. Ei saa olla, et keegi hakkab poolikus majas allkorrusel juba sees elama ja midagi maksma.
Kui üldse kuidagi arendajaid võrrelda, siis objektiivsem oleks vaadata neid, kes laenavad kontserni tasemele. Kellel on rohkem objekte, erinevas asukohas ja erineva valmimisajaga - seal on põhimõtteliselt rohkem stabiilsust organisatsiooni rahavoogudes. Aga väga tugeva majanduslanguse olukorras see ka ei aita.
- Oli ka kriitikat, et arendust tehakse sisuliselt teiste raha eest. Ütleks taas, et nii tõesti on ja see on normaalne. Ei ole 100% võõrkapital. Seal on ka ettevõtte enda kapitali ja kui turg selle pakkumise vastu võtab, siis järelikult piisaval määral.
3 Likes
Te olete Endoveriga seotud isik?
1 Like
Seal on ka ettevõtte enda kapitali ja kui turg selle pakkumise vastu võtab, siis järelikult piisaval määral. -
Tänaseks umbes miinus kolm miljonit on ettevõtte enda kapitali, see lihtsalt täpsustuseks. Kirjutis härra või proua 697002 sulest meenutas väga turundust kus on palju juttu aga põhiprobleemist ei sõnagi.
1 Like
Endoveriga seost niipalju, et mul on nende POS11 võlakirju. Rohkem mitte.
Vastuseks teisele kommentaarile, et kui omakapital on negatiivne, siis “skin in the game” puhul tuleb siiski vaadata, et mis on omaniku poolt pandud sisse omakapitali ja mis laenuna.
Kuigi võib ka öelda, et kui onakapital on negatiivne ja loodud väärtust ei ole õiglaselt arvele võetud, siis probleem
võib olla raamatupidamises.
Kuid jälle teatud piirini. Muidu võiks süüdistada kõiki börsiettevõtteid, kelle PB erineb oluliselt 1-st, et nad ei võta väärtust õigesti raamatupidamises arvele.
1 Like
Nagu ennem Endoveri töötajate poolt öeldi, siis omakapitali võiks teatud raamatupidamise reeglite järgi “tekitada”, kui arendusega seotud kulusid võtta suuremal määral arvesse varana ja mitte neid kuludesse kanda. Siis näeks bilanss kõrvalt vaatajatele ilusam välja.
Siis omakapital on projekti ajal suurem, aga projekti lõppedes selle võrra teenitav kasum jälle väiksem. Ehk siis see erinevus taandub lõpus välja ja kasumis vahet ei ole.
2 Likes
Volta SKAI tagatud võlakirjade 2. seeria pakkumine lõppeb homme, see on 16.12.2025 kell 15.30
1 Like
Pakkumises osales 488 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 4,894 miljoni euro väärtuses.
Pakkumise maksimaalne emissioonimaht, 4 miljonit eurot, märgiti 1,22-kordselt üle.
Võlakirju allokeeriti kõigile emissioonis osalenud investoritele.
Märkimise jaotus riigiti oli järgmine: Eestist 4,2 miljonit eurot (86,6%), Leedust 0,6 miljonit eurot (11,6%) ja Lätist 0,1 miljonit eurot (1,8%).
1 Like
See “onakapital” on ju päris hea kild 
8 Likes
Finantsjuhi ametisolek jäi üllatavalt lühikeseks, kuigi oli eelneva sektori kogemusega. Ettevõte võiks seda kommenteerida. Kui mälu ei peta, siis enne teda oli üldse mingi interim-finantsjuht.
Tiina Malm läinud?
1 Like
Tere! Olen Kadri Koplimäe, kes tõepoolest naases Endoveri finantsdirektori ametikohale.
Lõik börsiteatest, kus tegevjuht kommenteerib vahetust:
Endoveri tegevjuhi Roul Tutt`i sõnul sündis otsus kõigi osapoolte ühises äratundmises, millise sünergiaga juhtkonda Endover tuleviku vaatest vajab. „Täname Tiinat tema pühendumise ja erakordse energia eest ning soovime talle edasiseks edu. Samal ajal tervitame taas meeskonna varasemat liiget Kadrit, kellele me uueks sisseelamiseks palju aega ei saa anda, sest järgmine kasvuperiood on ees ootamas. Kadri tugevusteks on nii varasem kogemus ettevõttes ja valdkonnas kui ka tugev pühendumine digipädevusele ja tehnoloogilisele arengule,“ märkis Tutt.
Igaks juhuks panen siia ka lingi börsiteatele:
Börsiteate link
3 Likes
Infoks tänane Endoveri/Volta SKAI pressiteade:
Pressiteade
25. veebruar 2026
Aasta esimene avalik võlakirjapakkumine Eesti ettevõttelt: Volta SKAI kaasab 8,5% tootlusega 3,5 miljonit eurot
Kinnisvaraarendaja Endoveri sidusettevõte Volta SKAI OÜ alustas täna 2026. aasta esimest võlakirjade avalikku pakkumist Eesti ettevõtete seas. Volta SKAI kolmanda võlakirjaseeria emissiooni baasmaht on 3,5 miljonit eurot. Esimese järgu hüpoteegiga tagatud võlakirjad pakuvad investoritele 8,5-protsendilist aastast tootlust.
Volta SKAI OÜ uute võlakirjade märkimine algas 25. veebruaril 2026 kell 10.00 ning kestab 4. märtsini kella 15.30-ni. Minimaalne investeering on 1 võlakiri hinnaga 1041,04 eurot, mis sisaldab nominaalhinda 1000 eurot ning kogunenud intressi. Intressimaksed toimuvad kvartaalselt ja võlakirjade lunastustähtaeg on 1. oktoober 2027. Eeldusel, et emitent ei lunasta võlakirju ennetähtaegselt ning investor hoiab neid kuni lunastustähtajani, on tootlus 8,5% aastas. Emissiooni maht on 3,5 miljonit eurot võimalusega suurendada ülemärkimise korral mahtu kuni 5 miljoni euroni.
Volta SKAI võlakirjad on tagatud kõrgeima ehk 1. järgu hüpoteegiga hoone kinnistule aadressil Krulli 10, Tallinn. Tegu on ainsa Eesti kinnisvaraarendajate avaliku võlakirjaemissiooniga, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga, mis annab investoritele võrreldes tagamata võlakirjadega oluliselt tugevama kaitse.
Pakkumise tulemused on kavas avalikustada 9. märtsil ning kauplemise alguseks on planeeritud 12. märts. Võlakirjad on kaubeldavad Nasdaq Tallinna börsi First North turul.
„Volta SKAI on müügi esimese nelja kuuga olnud käibe poolest kõige enam müünud uusarendus Tallinnas. Veebruari keskpaigaks oli esimeses tornis müüdavast kogupinnast kaetud võlaõiguslike müügilepingutega 12%, mis on väga tugev müügitulemus projektile, mille ehitus algas alles eelmise aasta lõpus ja prognoositav müügiperiood on 5 aastat. Projekt edeneb nii ehituse ajakava kui eelarve osas plaanipäraselt. Investorid saavad Volta SKAI projekti panustada teadmisega, et nende raha töötab Põhja-Tallinna uue maamärgi arenduse heaks," ütles Endoveri tegevjuht Roul Tutt.
Tegu on III seeriaga Volta SKAI OÜ 30 miljoni euro suurusest võlakirjaprogrammist. Kaks eelmist seeriat märgiti edukalt üle: esimene seeria 2,2 korda ja teine seeria 1,2 korda. Programmi käigus on siiani kaasatud investoritelt kokku 12 miljonit eurot.
„Volta SKAI võlakirjad on ainus Eesti kinnisvaraarendajate avalik emissioon, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga — täpsemalt esimese järgu hüpoteegiga hoone alusele Krulli 10 kinnistule. See annab investoritele võrreldes tagamata võlakirjadega oluliselt tugevama kaitse," selgitas Endoveri finantsjuht Kadri Koplimäe.
Volta SKAI müük edeneb edukalt: 18. veebruari seisuga on esimeses tornis müüdavast kogupinnast kaetud võlaõiguslike müügilepingutega 920 ruutmeetrit ehk 12% pinnast. Juba enne ehituse algust müüdi kahe korruse ulatuses kulgev SKAI Villa hinnaga 2,5 miljonit eurot, mis on teadaolevalt üks 2025. aasta kalleimaid korteritehinguid Eestis.
Volta SKAI võlakirjapakkumise korraldaja on LHV Pank, müügiagent Redgate Capital, juriidiline nõusaja Ellex Raidla ja tagatisagent Hedman Partners & CO.
„Endover on oma erinevate projektidega kujunenud investorite seas üheks populaarsemaks emitendiks. Ettevõte on aastate jooksul korraldanud arvukalt võlakirjaemissioone, teenindanud korrektselt intressikohustusi ning lunastanud kõik võlakirjad edukalt,“ ütles LHV võlakirjade valdkonnajuht Silver Kalmus. „Volta SKAI puhul on tegemist märgilise arendusega Põhja-Tallinnas, mis kujundab piirkonna linnaruumi tervikuna. Soovitan kõigil investoritel minna kohapeale vaatama, kuidas kõrghoone samm-sammult kerkib.“
Volta SKAI kohta
Volta SKAI asub 125-aastase ajalooga Volta kvartalis Põhja-Tallinnas ning koosneb kahest 12-korruselisest tornist kogupinnaga 18 600 ruutmeetrit. Esimeses tornis valmib 70 korterit ja 14 äripinda. Korterite suurus jääb 35–195 ruutmeetri vahemikku ja hinnad algavad 249 900 eurost. Projekti arhitektuuri on loonud ARS Projekt ning arendajaks on Endover. Volta kvartal on Citify andmetel kolmandat aastat järjest Eesti eelistatuim uusarendus nii müüdud ühikute kui käibe poolest.
Kuidas investeerida?
Investorid saavad esitada Volta SKAI märkimiskorraldusi internetipangas või pöörduda oma kontohalduri poole. Minimaalne märkimissumma on 1041,04 eurot (1 võlakiri). Võlakirjade märkimiseks peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kontohalduri juures või finantsinstitutsiooni juures, mis on Nasdaq Riia või Nasdaq Vilnius börsi liige. Märkimisperiood kestab 4. märtsil kella 15.30-ni.
Lisainfot Volta SKAI võlakirjapakkumise kohta leiab veebilehelt investor.endover.ee .Enne võlakirjadesse investeerimist paluvad korraldajad tutvuda prospekti, selle kokkuvõtte, võlakirja tingimuste ja lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.
Endoveri kohta
Endover on üle 25-aastase kogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, kes loob väärtust linnaruumi ning rajab terviklikke elu- ja ärikeskkondi. Ettevõtte portfellist leiab 70 hoonet ja 2840 korterit kogupinnaga 368 000 ruutmeetrit. Endoveriga seotud ettevõtted on projektide rahastamiseks kaasanud üle 200 miljoni euro kapitali. Olulisemateks projektideks viimastel aastatel on olnud Volta kvartal, Rocca Towers, Ambassador, Riviera Viimsi ja Torn.
Üsna tihti kaasab Endover viimasel ajal raha. Kas ei ole ohtu end lõhki laenata?
Kas seekord pakute tagatud võlakirju, kuna tagamata võlakirju investorid enam tõenäoliselt sellises mahus ei soovi?
Kas põhimõtteliselt on keelatud enne küsimuste esitamist olemasolev informatsioon läbi töötada? Kõik vastused on juba eelpool toodud postituses olemas, rääkimata muust avalikust infost…
Tere, artur86!
Volta SKAI jaoks on loodud eraldiseisev 30 miljoni euro suurune võlakirjaprogramm, mis rahastab just seda projekti — ei midagi muud. Esimese järgu hüpoteek Krulli 10 kinnistule on olnud programmi tagatis algusest peale, see ei ole midagi uut. Programmist on siiani kaks seeriat edukalt üle märgitud ja investoritelt kaasatud kokku 12 miljonit eurot. Projekt edeneb nii ehituse ajakava kui eelarve osas plaanipäraselt ning Volta SKAI on müügi esimese nelja kuuga olnud käibe poolest kõige enam müünud uusarendus Tallinnas — need on faktid, mis räägivad enda eest.
1 Like
Jällegi räägitakse kogunenud intressist jne. Intress vaid 19,44 eurot, samas lisatasu, mis võetakse ettevõtte poolt võlakirja kohta, on 21,6 eurot. Nagu oli ka eelmisel võlakirja emissioonil, kus nimiväärtus küll 1000.- kuid märkimine 1049,55 , sest võlakiri sisaldab mh kogunenud intressi. Intressi maksti siis vaid 25 eurot võlakirja kohta, 24,55 oli jällegi lisatasu võlakirja pakkujale. Arvestades, et võlakiri võidakse igal ajal välja osta pakkuja poolt ilma preemiata (ja lunastustähtaeg on 01.10.2027), siis on täitsa mage pakkumine, palju riske ostja kanda. Ehk kui varem turult ära viiakse, siis ole õnnelik kui paar protsenti üldse kasumit saad.
14 Likes
Kadri, aga miks teil on prospektis ja presentatsioonis ikkagi väärinfo? Nimelt kui võlakirja märkimishind on 1041,04 € ja kirjas on et võlakiri on kallim ainult kogunenud intresside jagu, siis intresse koguneb 1 kvartali jooksul 1 võlakirja kohta 25 eurot, seega ei ole võlakirja märkimishind kõrgem nominaalhinnast 1000 € lihtsalt 25 € intresside jagu, kuna muidu oleks märkimishind 1025 €, vaid te pakute kallima nominaalhinnaga võlakirja kui 1000 € ehk teil peaks kirjas olema, et pakute kas premiumiga 1000 eurost võlakirja või siis et selle tranchi nominaalhind on 1016,04 €
kurja , ma olen ikka siiani prospekti uskunud. edaspidi vaatan täpsemalt mis nende numbrite taga.