Eks defineeri siis.
Igaühel oma arusaam
Minu arusaam, et elukunstniku puhul on tegu inimesega, kes püüab kangesti näida , mitte olla, püüab kergesti läbi saada, võimalikult vähe vaeva nähes, kõigile tünga teha kus võimalik, kiitleja ja hoopleja, armastab superlatiive, ( great success, brilliant idea ) esitleb end edukana isegi kui ei ole seda ja igast kallid aksessuaarid on selleks väga sobivad. Kelle net worth surres on negatiivne, võib ka juhtuda, et täielik läbivalgustamine ja krahh saabuvad juba eluajal.
Igal juhul väga pejoratiivne väljend. n. ö. viisakas sõimusõna minu leksikonis
Trump on sellele kirjeldusele üsna lähedal v.a. net worth, mis tal praegu peaks olema ikkagi kõvasti plusspoolel isegi karmide kriitikute hinnangu kohaselt.
Stagna, loe siinse teema esimest postitust ja ürita mõelda. Mõneti oled õigel teel, aga igasugune suvaline edevusehunnik ja käellakandja ei pruugi olla elukunstnik. Eriti kui kõike sellist edevust on käsitletud põhiliselt teises teemas.
viisakalt riides inimene ei pea end kunagi ebamugavalt tundma.
Riietus vastavalt sündmusele kuhu minnakse.
Golfiväljakul üks, rannas sulgpalli mängides teine, pidulikul sündmusel kolmas
Presidendi vastuvõtul on OK euroopalik ülikond, ka rahvariided, Naistel põhiliselt kleidid, kuid seal on rohkem vabadust fantaasial ja mida valida.
Ma ei ole aastaid teatris käinud, kas tõesti on seal shortsides ja plätudes tüübid praegu Estonias balletti vaatamas ?
Matustel ja pulmades on isegi mõrvarlikud mafioosid viisakalt riides
Seda enam mõjus kohatult presidentinna dressipluus pidulikul Riigikogu istungil.
Meil oleks vaja rohkem neid Larry Davidi tüüpi social assassin inimesi, kes annavad teistele märku kui need teevad midagi kohatut
Üks inimene ei tee midagi ära, kuid kui järjest kaasreisijad iga kord hakkavad tüübi karvaseid jalgu mõnitama, küllap ta ostab endale pikad püksid lõpuks lennureisiks / bussireisiks / rongireisiks ja hoiab shortsid rannaskäigu jaoks
Vaatasin kah neid Putini kellasid. https://www.instagram.com/p/DQFnvOcj4wZ/
Siin on väga selge ja lihtne seletus - USA presidendid ei pea ennast tõestama aga Putin kompenseerib nendega teadagi mida.
Ma ei usu, et Eesti kasiinos lubaks pit boss ( või kes iganes neil seal ülemus on )on teha ühte 100 000 eurost kihlvedu
Shansid seda kaotada on kasiinole liiga suured
Vajan objektiivset tagasisidet ETV-s käimatõmmatud tõsielusarjale " Südamepere ". Kas olen ainus, kes ei pea õigeks sellist farssi või luulut, kus ca 50-ndates 2 poja ema trügib võõrasse keskkonda korvi maasikate ja postitantsu kursusega alaealistele tüdrukutele. Kui toimetaja Marit Ummelas on miskitpidi hõimlane endise tubli teletegija Mart Ummelasega võiks ta aduda, see pole ok. Palun seda sarja maksumaksja raha eest edasi mitte toota. Muidu võime kogeda, et meile võõras latiino mentaliteet on abikõlbulikum kui tädi Maali argimure.
Liigutav ja ainulaadne tõsielusaade, mis viib kokku vanemad, kes tunnevad puudust vanavanemate toetusest, ning kuldse põlvkonna esindajad, kes igatsevad võimalust täita seda armastatud rolli. Saade uurib, kas selline ootamatu kooslus suudab pakkuda päriselt abi, hoolivust ja kuuluvustunnet mõlemale poolele. Kas neist võivad saada teineteise pereliikmed – mitte vere, vaid südame kaudu? Ja mis kõige tähtsam: kas pere määrab vereside või hoopis armastus ja toetus, mida me otsustame üksteisega jagada? Saate idee autor ja produtsent Mai Kangro, toimetaja Marit Ummelas, režissöör Märten Vaher."
pysiv, ütle meile nüüd ausalt, mis masohhismihoog pani teid seda vaatama? Ja mis seos on sellel ladina-ameerikalikul-pisarakiskumisel “elukunstiga” ? ? ?
Mispärast kesik-demagoog Mart Ummelase hõimlane olemine on ainus läbipääs adumisele, et see pole ok? Kas kellegi teise hõimlane olemine ei suuda sellist läbipääsu tekitada?
Olin plaaniliselt loodust nautimas võõrsil, kus sellele saatele olid tehtud kõrgemad panused ja osalesin esietendusel ca 10 minutit. Siis prognoosisin, et eelaimduses kipub mingi mõrra reklaamiks kujunevat. Eemaldusin peremehe kabinetti ja hakkasin vanast ajakirjandusest lugemata lugusid sirvima. Peale sarja lõppu oldi enamuses samuti pettunud ning peeti seebiks…Sellest tiivustatuna tegingi hoiatava postituse. Elukunstnikeks ei pea elu hammasrataste vahele jäänud inimesi vaid seda loomekollektiivi, kes maksumaksja raha eest sellist porri pakub.
Kui Henry Ford 1914.a. tollal standardse 6-tööpäevase, 60-70 tunnise töönädala esmalt 48-tunniseks kärpis (max 8h tööpäeva pikkus) ning seejärel 1926.a. lausa 40h töönädala juurutas (6 asemel 5 tööpäeva) jättes töötasu seejuures endiseks, võidi teda samuti ilmselt elukunstnikuks pidada, aga see polnud tingitud tema suurest südameheadusest, vaid vägagi praktilistest kaalutlustest. Töötajate tootlikkus vastupidiselt skeptikute arvamusele hoopis kasvas, ettevõtte operation cost langes, kaadri voolavus koos väljaõppekuludega vähenesid; ettevõttesse õnnestus tõmmata palju talente ja tagatipuks jäi töötajatel rohkem aega tarbimiseks sh. nendesamade Fordi toodetud autode tarbimiseks. Tulemused olid sedavõrd imponeerivad, et see tööajamudel levis kogu maailma.
UK-s tehti 2022.a. seni suurim 32-tunnise töönädala eksperiment (sh. töötasu jäi samaks), kus 6 kuu vältel osales 61 ettevõttet kokku 2900 töötajaga. Ettevõtete kasum ei kukkunud, vaid kasvas 1,4% mõõtmisperioodil; haiguspäevade arv kukkus 65%, lahkumised 57%. 92% piloodis osalenud ettevõtetest otsustas uuringuprojekti lõppemise järel 4-päevase töönädalaga vabatahtlikult jätkata.
Töönädala optimaalne pikkus ei ole triviaalne küsimus, kus tootlikkus = töökohal viibitud tundide arv. Siin eksisteerivad ka arvestatavad ühiskondlikud kasud - lühem töönädal võiks anda olulise boosti sündivusele ja inimeste tervislik seisund paraneks, võimaldades kokku hoida meditsiini- ja sotsiaalkuludelt. Enamus teaduslikke uuringuid näitab, et optimaalse töönädala sweet spot asub kuskil vahemikus 32-35h.
Ma kahtlustan, et paljud inimesed hakkavad otsima omale lisatööd, et teenida 1,5 palka. Eriti noorem gen, kes siis töötavad veel rohkem ja sigivad veel vähem.
Ma ei tea miks selline järeldus et paljud jooksevad teist töökohta otsima. Oma kogemus noortega on pigem just selline et üritatakse rohkem optimiseerida oma aega nii, et ei peaks liiga palju tööd ka tegema. Selline grind nagu ise noorena tegin on üsna harv
Rootsis töötades jagati seal kamaluga neid puhkepäevi ja seal oli üsna tavaline, et võetigi pool aastat iga reede vabaks, kuna pikem nädalavahetus toob palju tugevama emotsionaalsema rahulolu.
Olen ka ise aastaid töötanud nii, et E-N 10h ja R-P vaba ja see vahe oli ikka võimas. Hiljem töökohta vahetades ja 8h E-R mõjub ikka väga väsitavalt
Noorema põlvkonna kohta ei tea, aga mõnest valdkonnast on seda hästi näha.
Meditsiin ja päästjad näiteks. Mõlemad töötajaskonnad sõdivad 24h vahetuste säilimise eest sellepärast, et nii tulevad normtunnid mõne päevaga kokku ja graafik võimaldab lisatööd teha.
Päästjate puhul on palgast palju räägitud, samas see enam nii madal ei olegi. Meditsiinis jälle ei tohiks palgatase olla argument, mis arste ära elamiseks lisatööd tegema sunniks. Lihtsalt soov rohkem raha teenida.
Mõlemas valdkonnas on tehtud ettepanekuid minna üle 12h vahetusele, sest olgem ausad, väga ei taha, et sind opereeriks kirurg kes 20h ärkvel on olnud, aga mõlema valdkonna töötajad on vihaselt 12h vahetusele vastu sõdinud, sest 12h vahetused tähendaks umbes 15 tööpäeva kuus senise 7-8 asemel ja võimalus lisatööd teha kahaneks märgatavalt.
Nende näidete najal ma ütleks küll, et aktiivsem osa ühiskonnast otsiks sellise asjade korralduse juures võimalust täiendav puhkepäev täiendavaks tööpäevaks pöörata.
Need pole väga representatiivsed näited. 24h valves olev päästja kindlasti 24h jutti tulekahjusid ei kustuta ja valvekirurg samuti ei tee konveieri peal operatsioone nagu vorstivabrikus. Loomulikult sõdivad nad 24h vahetuste eest, sest siis saab lihtsalt tööl magamise eest palka, kui väljakutset ei juhtu tulema, mitte selle pärast, et siis saavad lisaks kaks päeva Bolti käia sõitmas.
Kui oled üksi ning lastega, majapidamisega ja igapäevase hooldusega seotud igapäevaseid kohustusi ei ole, siis pole mitte mingi probleem teha pikki tööpäevi ja sinna vahele pikemaid pause, kui see 2-päevane nädalavahetus. Pakub tõesti parema enesetunde ja soorituse.
Kui sul on aga iga päev vaja kodus toimetada ja neid toimetusi saa lükata nädalavahetusele, siis selleks ongi mõeldud omal ajal need 8-tunnised tööpäevad. Kasvõi sedasi, et omal ajal pidi oma elamist iga päev puudega kütma.
P.S. Elukunstiga pole sellel mitte mingit pistmist. Elukunstnik on selline tegelane kes tõmbab teistel nahka üle kõrvade aga ise elab mõnusat elu ja ei vastuta millegi eest.