Ennule ega ma ei kritiseerigi. Lihtsalt hetkel on see probleem.
Iseenest mulle teenus meeldib. Vaadates mujale maailma, kus auto omamine tehakse järjest ebamugavamaks. Paistavad ühisautod olema tulevik (Londionis vist oli iga auto kohta 3 parimiskohta, suulinnas on see arvestav kogus m2) Teenus meeldib ja olgem ausad korra sai isegi lihtsalt auto proovimise pärast e-208GT võetud. Edu!
Enn, kuidas toimub elektriauto liigutamine kliendi juurde, kui need enamus aega istuvad juhtme otsas?
"Daniels"
Ennule ega ma ei kritiseerigi. Lihtsalt hetkel on see probleem.
Iseenest mulle teenus meeldib. Vaadates mujale maailma, kus auto omamine tehakse järjest ebamugavamaks. Paistavad ühisautod olema tulevik (Londionis vist oli iga auto kohta 3 parimiskohta, suulinnas on see arvestav kogus m2) Teenus meeldib ja olgem ausad korra sai isegi lihtsalt auto proovimise pärast e-208GT võetud. Edu!
Ei võtnud kriitikana:):). Sinu väärt näited mujal maailmas toimuva kohta on selge trend, et meie äris tasuta lõunaid ei ole. Ole valmis, peatselt ka preemium elektrikad (natuke reklaami ka:))
"Jaak"
Enn, kuidas toimub elektriauto liigutamine kliendi juurde, kui need enamus aega istuvad juhtme otsas?
Tänapäeva elektriautod sõidavad ühe laadimisega 200-500km. kui ka meil õnnestub igapäevaselt nt 200km/päevas autojagajate vahel täis sõita, siis teeb see ligi 6000km/kuus/auto. kui keskmiselt sõidab klient 25km ühe korraga, siis ideaalis teenindaksime ära 8 klienti päevas. ainuüksi nende numbrite keskmise ületamine on äge väljakutse ehk täna ei ole meie äris enam elektriauto akumahutavus probleemiks. Küll vajab veel kõikide osapoolte vahel auto-laadija-ilm nõrkused lahendamist.
Täna laeme autosid peamiselt öösel ning paljudes jagamispunktised on ka laadijad, kuhu meie klient on harjunud, pärast sessiooni, vajadusel auto laadima jätma.
Lähitulevikus pakun, et tulevad ka uut tüüpi laadijad massidesse, nt autoaluse laadimisega. See realiseerimine liigub otseselt laadimistaristu arendajate laua peale- meie saame mõjutada seda protsessi läbi suurimaks laadimistarbijaks olemise.
Enn, elektrivarustus (korter)majades on tegelikult elektriautode suurema kasutuse potentsiaali mõttes korralik pidur. Päris elus on mitmeid näiteid, kus 30-50 korteriga korterelamus 1-2 inimest sooviks elektriautodele laadimiskohti, aga (kiir)laadijad tähendaks seda, et tuleks kogu kortermaja liitumine suuremale peakaitsmele ümber vahetada ja see maksab päris palju. Need, kellel elektriautot ei ole (ja pole ka plaanis soetada), hääletavad selle ettepaneku sel juhul arusaadavalt maha ja ongi nokk kinni-saba lahti olukord.
Uute majade puhul on parkimismajades või ka õueparklas võrdlemisi lihtne kohe alguses laadimiskohtadega arvestada ja algusest peale vajaliku võimsusega elektrikilbid projekteerida (lisakulu kaob tõusval turul korteri hinna sisse ära), aga niimoodi ainult uutele majadele lootma jäädes, on see üleminek ajaliselt pikk ja vaevaline.
Samamoodi on ka avalike laadimisjaamadega. Mõned aastad tagasi tundus, et 2 laadijat kusagil kaubanduskeskuse parklas on rohkem kui küll, sest reeglina ei kasutanud neid keegi. Nüüd tundub juba, et kaks on vähe ja elektriautoga sõitja peab arvestama riskiga, et laadimisajale lisandub veel ooteaeg laadimisjärjekorras või siis tuleb edasi sõita ja otsida lähimat vaba laadijat.
Uute majade puhul on parkimismajades või ka õueparklas võrdlemisi lihtne kohe alguses laadimiskohtadega arvestada ja algusest peale vajaliku võimsusega elektrikilbid projekteerida (lisakulu kaob tõusval turul korteri hinna sisse ära), aga niimoodi ainult uutele majadele lootma jäädes, on see üleminek ajaliselt pikk ja vaevaline.
Samamoodi on ka avalike laadimisjaamadega. Mõned aastad tagasi tundus, et 2 laadijat kusagil kaubanduskeskuse parklas on rohkem kui küll, sest reeglina ei kasutanud neid keegi. Nüüd tundub juba, et kaks on vähe ja elektriautoga sõitja peab arvestama riskiga, et laadimisajale lisandub veel ooteaeg laadimisjärjekorras või siis tuleb edasi sõita ja otsida lähimat vaba laadijat.
"Draax"
Enn, elektrivarustus (korter)majades on tegelikult elektriautode suurema kasutuse potentsiaali mõttes korralik pidur. Päris elus on mitmeid näiteid, kus 30-50 korteriga korterelamus 1-2 inimest sooviks elektriautodele laadimiskohti, aga (kiir)laadijad tähendaks seda, et tuleks kogu kortermaja liitumine suuremale peakaitsmele ümber vahetada ja see maksab päris palju. Need, kellel elektriautot ei ole (ja pole ka plaanis soetada), hääletavad selle ettepaneku sel juhul arusaadavalt maha ja ongi nokk kinni-saba lahti olukord.
Uute majade puhul on parkimismajades või ka õueparklas võrdlemisi lihtne kohe alguses laadimiskohtadega arvestada ja algusest peale vajaliku võimsusega elektrikilbid projekteerida (lisakulu kaob tõusval turul korteri hinna sisse ära), aga niimoodi ainult uutele majadele lootma jäädes, on see üleminek ajaliselt pikk ja vaevaline.
Samamoodi on ka avalike laadimisjaamadega. Mõned aastad tagasi tundus, et 2 laadijat kusagil kaubanduskeskuse parklas on rohkem kui küll, sest reeglina ei kasutanud neid keegi. Nüüd tundub juba, et kaks on vähe ja elektriautoga sõitja peab arvestama riskiga, et laadimisajale lisandub veel ooteaeg laadimisjärjekorras või siis tuleb edasi sõita ja otsida lähimat vaba laadijat.
Nõustun sinuga kui vastaksin isikliku autoomanikuna. Küll soovitaksin kaaluda läbi kortermajas eraldi laadija alternatiivina tavalist 220V pistikut ja sealt laadimist (väiksem capex, lihtsam pistikuid laiali vedada, vaba võimsus kindlasti olemas)- põhjendan: eelduslikult sinu auto seisab vähemalt kella 20st 7ni (piltlik näide, kus seisab nt 7-11h kodu ukse ees), kuna autoga on kaasas selle laadija, siis peaksid 220V'st saama selle aja jooksul nt 100km (see võib olla vähemalt sinu 2 päeva läbisõit) sõiduraadiust. Küll palun ärme lasku siin tehnilistesse ja erinevate juhtumite aruteludesse, vaid julgustaksin reaalse vajaduse vastu ka 220V+auto laadija kasutamist kaaluma (kindlasti see laadijate müüjatele ei meeldi:)).
Mis aga puutub ELMO Renti, siis sinu kirjeldatud kortermaja mure meid otseselt ei puuduta, vaid pigem kirjeldad sihtgruppi, keda peaksime meelitama isiklikust autost loobuma ja meie teenust kasutama:). Avalike laadijate oma puudutab kindlasti, selle juures on meie mahu ja plaanide kõrval vaja motiveeritud partnerit, kelleks täna on Eestis Enefit Volt.
Hoiaksin siin teemas fookust meie börsiplaanidel ning kindlasti kui soovid täpsemalt kortermajade laadimise soovitusi küsida, olen meelsasti valmis seda jagama (enn@elmorent.ee) :)
Kas praegustel omanikel on ka mingi "lock up period"?
Saan aru, et läbi IPO praegused omanikud ei müü ühtegi aktsiat vaid emiteeritakse kõik uued?
Tänud!
Saan aru, et läbi IPO praegused omanikud ei müü ühtegi aktsiat vaid emiteeritakse kõik uued?
Tänud!
Uuriks laienemise kohta. Rohkem autosi, kaugjuhtimine. Lugesin kuskilt, et ka 2 rattalised - särtsurollerid? Kas ka uued jaamad? Lainemine mõnda uude linna allaa Pärnu, Rakvere? Ühesõnaga kus tuleb kasv?
Kuidas põhivarade kulumit arvestatakse ja kaua autod reaalselt kestavad?
Elektritakso paistab leafe müüvat kuskil neljandal-viiendal aastal miski 200tkm+ juures, kus neil on veel ca 80% jaksust allesjäänud ja hinnaga ca 1/5 võrreldes uue autoga.
Mina ei leia riigihangetest Eesti Energia autopargi halduse hanget. Kuna hetkel väidetavalt moodustab see Elmo käibest ca 50%, siis palun rohkem informatsiooni antud hanke kohta: mis tingimustel on hankeleping sõlmitud ja kaua kestab.
Kas IPOst saadavast rahast läheb mingi osa ka Pakri Kivi nimeliste OÜ-de laenude maksmiseks? Need nimelt EstateGurust võetud ja üsna halva maksekäitumisega laenukesed.
Turg võib olla tõesti kiirelt kasvav, keskkonnateemad jätkuvalt kuumad ning kaugjuhtimine võib mõneks ajaks anda mingi lisaboonuse (kuigi hakkab ilmselt varem v hiljem konkureerima isejuhtimisega, kus märksa suurematel tegijatel on eelis ja isejuhtimine skaleerub ilmselt odavamalt kui kaugjuhtimine), aga...
Lisaks väga kõrgele valuatsioonile (2020 kasumiaruande järgi P/S 18, eeldades 200k pakkumise täismärkimist) tekitab väikeinvestori seisukohast küsimusi ka prospekti punkt "Tehingud seotud isikutega".
Kui ma sealt õigesti aru saan, siis on enamus autopargist (+kontori üürileping) renditud läbi ühe isiku (>50% aktsiate omaniku, ehk seni ainuotsustaja) teiste firmade, kus ta saab lisaks liisingmaksetele täpsustamata "riskitasu".
Kas see on mingi Tallink-Infortari sarnane puukfirmade skeem?
Lisaks väga kõrgele valuatsioonile (2020 kasumiaruande järgi P/S 18, eeldades 200k pakkumise täismärkimist) tekitab väikeinvestori seisukohast küsimusi ka prospekti punkt "Tehingud seotud isikutega".
Kui ma sealt õigesti aru saan, siis on enamus autopargist (+kontori üürileping) renditud läbi ühe isiku (>50% aktsiate omaniku, ehk seni ainuotsustaja) teiste firmade, kus ta saab lisaks liisingmaksetele täpsustamata "riskitasu".
Kas see on mingi Tallink-Infortari sarnane puukfirmade skeem?
"lindprii"
Tundub ikka väga kallis aga vaatates praegust investeerimisoskamatust, siis ilmselt märgitakse täis.
2017 aastal osteti riigilt 277 000€
2021 aastal hinnatakse väärtuseks 5 x 2 000 000 = 10 000 000€, mis teeb siis 36x
Tuleks vaadata mis siis selle ajaga tehtud, et õigustada sellist hinda - autosid ostetud, appi arendatud, oma vidin.
Max märkimise puhul kaasatakse 1 000 000€, 2020 kogu bilanss praegu on 1 479 000€, mis koosneb ainult kohustustest. Midagi endal pole aga maksma pead.
Ei näe väärtust ja turul liiga palju tegijaid juba.
Jäi ennist see kommentaar kahe silma vahele. Täpsustan kohustuste päritolu, need on suures osas osanike ees. 31.12.21 seisuga 1 334 719eur ulatuses. Tänaseks hetkeks on osanikega seotud ettevõtted seda veelgi suurendanud, mis võiks olla selge indikatsioon osanike kõrgest motivatsioonist ja seotud riski kandumisest otseselt tänastele osanikele.
"Ingmar.k"
Kas praegustel omanikel on ka mingi "lock up period"?
Saan aru, et läbi IPO praegused omanikud ei müü ühtegi aktsiat vaid emiteeritakse kõik uued?
Tänud!
Nasdaq ei eelda omanike lock up perioodi (see pigem kohane Funderbeamile), küll kaasneb insaideriga seotud reeglid. IPOga osanikud loobuvad vähemalt 6% oma aktsiatest. Kõik tänased omanikud omavad pikaaegset plaani ja motivatsiooni, küll võib eeldada, et ka tänastel osanikel tekib soovi oma aktsiaid börsil müüa, kui ka juurde osta. ELMO Rent valis nimelt Nasdaq'i, mis tagaks kõikidele aktsiaomanikele selle likviidsuse.
"Daniels"
Uuriks laienemise kohta. Rohkem autosi, kaugjuhtimine. Lugesin kuskilt, et ka 2 rattalised - särtsurollerid? Kas ka uued jaamad? Lainemine mõnda uude linna allaa Pärnu, Rakvere? Ühesõnaga kus tuleb kasv?
Tänud Daniel, ägedad küsimused;). Esimesed elektrilised kaherattalised on juba pealinna teedel, vt https://fb.watch/5UlkMTXYiX/
Uusi jagamispunkte (rendipunkte) lisandub pidevalt (ainuüksi eelmisel aastal lisandus 12 punkti). Lisandumise peamine eestvedaja on täiendavad sõidukid ja meie suutlikus nõudlusele järgi jõuda- oleme juba täiendavad sõidukid tellinud, mida IPO rahastusega ka osaliselt katame.
Eestis näeme hooajalist kasvu Pärnusse, arvestav kasv tuleb iga uue välisturuga. Esimene välisturg realiseerub hiljemalt 2022 kevad, mis on ka sõidukijagamise kõrgehooaja algus.
"martinhold"
Kuidas põhivarade kulumit arvestatakse ja kaua autod reaalselt kestavad?
arvestame kulumiks 16,67%/a ehk amort 6a peale. Meie eelmises autopargis olid osad elektriautod aastast 2013 (ehk siis ligi 7a, aga sobisid väga hästi just teenuse ja tehnoloogia arendamise faasis), mis selgelt juba automudelina amortiseerunud. Teisalt saime sellega väärt kogemuse elektriauto vastupidavuse kohta. Tänase autopargi keskmine vanus ligi 1a.
Oleme arvestanud, et igal automudelil on oma järelturg (nt turul uute elektriautode järgi hetkel suur nõudlus ja see kasvab, mis toob kaasa veel suurema järelturu nõudluse ja pressiks meid pärast lühikest kasutusaega kõrgeima hinnaga edasi müüma), kuid samas ka uute elektriautode tarneviibimised. Meie üks eesmärkidest on sõidukipargi müügist maksimaalse tulu saamine, mille jaoks omandasime väärtusliku kogemust oma eelmise sõidukipargi müümisega ning tänaseks on meil vajalik kompetents+võimekus meeskonnas ka esindatud.
"tomv07"
Mina ei leia riigihangetest Eesti Energia autopargi halduse hanget. Kuna hetkel väidetavalt moodustab see Elmo käibest ca 50%, siis palun rohkem informatsiooni antud hanke kohta: mis tingimustel on hankeleping sõlmitud ja kaua kestab.
Leping nr KV-TRA-1/1928, allkirjastatud 22.01.20, kehtib kuni 22.01.22 ja EE'l on õigus leping 1a võrra pikendada (ehk siis kuni 22.01.23).
Täpsustan, et meie IPO tutvustuses on toodud Eesti Energia tulu osakaal 2020 aastal ja see erines 30-50% sõltuvalt kuu kogu käibest. Sügisel saabusid meie eelmise aasta viimased uued sõidukid ja sealt sai uuesti hoo sisse ka käibekasv, seega siis EE osakaal vähenes veelgi.
"tomm_a"
Kas IPOst saadavast rahast läheb mingi osa ka Pakri Kivi nimeliste OÜ-de laenude maksmiseks? Need nimelt EstateGurust võetud ja üsna halva maksekäitumisega laenukesed.
Ei, kogu IPO tulu jääb ELMO Renti tutvustuses kirjeldatud tegevuste finantseerimiseks.
Kommenteerin osanikuna ja juhatuse liikmena ka Pakri Teadus- ja Tööstuspargi kontserni EstateGuru laene: laenude tähtajad said täis eelmise aasta kevad-suvi perioodil, millele oli planeeritud ka refinantseerimine (eeltöö käis ja olime graafikus). C19 ja kaasnenud eriolukorrast tingituna katkestati pankade poolt ka kõik refinantseerimise läbirääkimised. Koostöös EstateGuruga laenud pikendati 12 kuu võrra.
Samal hetkel arusaadavalt tabas C19 ka Pakri tootmiskliente, nende rahavooge ning otsustasime oma kliente "toetada" läbi selle, et ka nende makseviivituste juures hoidsime neil "uksed" lahti ja aitasime uusi tellimusi leida- see otsus õigustas ennast, kõik meie tootmiskliendid on täna elus ning eelmisel aastal kasvas meie tootmisklientide arv 15% võrra 38ni.
Samal ajal otsustasime jätkata, küll pikendasime ajagraafikut, ka enda suletud elektri jaotusvõrgu ehitamisega (vt https://pakri.ee/pakris-algas-eesti-uhe-esimese-elektri-suletud-jaotusvorgu-ehitus/), mis tänaseks on jõudnud lõpusirgele ja loonud eeldused täiendava 10MW päikesepargi arendamiseks- see on andnud konkurentsieelise peatsel taastuvenergiatoetuse vähempakkumisel.
Raske on olnud, riski on suurendatud, mis ennast õigustanud ning soovin siin kindlasti tänada kõiki partnereid, investoreid mõistlikkuse ja koostöö eest.
Pangad avasid läbirääkimiste uksed selle aasta veebruaris ning tänaseks on olemas indikatsioonid kõikide laenude refinantseerimisteks ja tegutseme nende vormistamisega.
Eeldan et vastav info ja arengud on ka EstateGuru vahendusel investoritele viimase aasta jooksul edastatud.
Pakkumise tutvustuses öeldakse mitu korda, et "Keskkonnasääst on meie ettevõtte DNA-s". Elektriautode keskkonnasäästlikkus on samas väga mitme tahuga teema. Elektrit toodame me ju siiani peamiselt fossiilkütustest. Potentsiaali muutusteks muidugi on, aga juba ei taha paljud kohalikud omavalitsused tuulikuid ja päikeseparke nö oma õue peale. Omaette suur teema on elektriautode ja eriti nende akude utiliseerimine, mis on siiani väga suure ökoloogilise jalajäljega ettevõtmine. Selles kontekstis ei kõla "Vahetasime aasta-kaks tagasi masinapargi välja" eriti keskkonnasäästlikult.