Tänane ärilause võiks pärineda Eesti Panga asepresident Märten Rossilt: “Peale statistikaameti eilset teadet viskasime prognoosi prügikasti”
Minu jaoks täielikult müstiline kuidas kaks sellist organisatsiooni ei suuda (statistikaamet ja Eesti Pank) koostööd teha.
Eilne uudis oli siis selline ÄPO:
///Viies sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestuse vastavusse Euroopa Liidu nõuetega tõsis Eesti SKP.
Kui möödunud aasta SKP oli varasemate arvestuste kohaselt 4,7 protsenti, siis uute arvestuste kohaselt on see 5,1 protsenti.
Uue metoodika kohaselt kasvas Eesti SKP 2002. aastal 7,2 protsenti, varasema metoodika kohaselt 5,8 protsenti.//
Soovin õnne paljudele lõputöö kirjutajatele, kes loodetavasti ei pea järgima Märten Rossi eeskuju.
Jätkan oma monoloogi Eesti statistika teemadel ning seekord ei saa ma aru kahest selle aasta aegreast. Majanduskasvu esialgne hinnang: 1. kv +6,8%, 2. kv +5,9% 3. kv +6,2%. Samal ajal tööpuuduse aegrida: tööpuuduse määr 1 kv 10,1%, 2. kv 10%, 3kv. 10%. Eelmisel aastal vastavalt 10,6%, 10,7% ja 9,5%.
Ühesõnaga Eesti Statistikaameti andmete järgi on tööpuudus kolmandas kvartalis kerkinud võrreldes aastatagusega, samas on majanduskasv kiirenenud. Ebaloogiline.
Ühesõnaga Eesti Statistikaameti andmete järgi on tööpuudus kolmandas kvartalis kerkinud võrreldes aastatagusega, samas on majanduskasv kiirenenud. Ebaloogiline.
no ega need kaks numbrit siis nii üks-üheses seoses ka ei ole. Kolmas kvartal teatavasti peegeldab hooajatöid+turismi. Sel aastal oli ülikehv suvi (vihmane), võrreldes eelmise aasta ülipäikeselise ja sooja suvega. Samuti võib majanduskasvu aluseid otsida mujalt - näiteks tootlikkuse kasv vms.
(ei tööta statistikaametis :)
(ei tööta statistikaametis :)
Turismi alal toimus vaatamata vihmasele suvele pea 25% hüpe, tootlikus on küll kasvanud, aga ikkagi on kahtlane. Lisaks julges ka Hansabank Markets oma analüüsis kahelda tööpuuduse suurenemises, ning lisaks kõrvu jäänud et eurostat täheldas samuti tööpuuduse langust.
Antud teemaga haakub hästi tänane Äripäeva uudis:
Täna nimetas rahandusminister statistikaameti peadirektori kohusetäitjana ametisse Priit Potisepa (36), endise Hansapanga kontori- ja müügivõrgu juhi.
Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul peab statistikaamet integreerumisel Euroopa Liidu statistikasüsteemiga suutma täita kõrgeid kvaliteedinõudeid. "Priit Potisepa senine kogemus panganduses ja majandusalased teadmised annavad head eeldused statistikateabe õiglaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levikuks," lisas Veskimägi. "Samuti peab statistikaamet olema usaldusväärne partner informatsiooni koguja ja pakkujana."
Ehk justkui saadakse aru, et miski on mäda ja püütakse asja parandada. Loodame siis, et ei tule välja nagu alati, :)
aga samas ehituse kasv oli ju ikka väga nadi
kui palju ehitus annab, mitte vist eriti, teenindus on eesti nokia
kui palju ehitus annab, mitte vist eriti, teenindus on eesti nokia
Äripäev Onlinest: Statistikaamet revideeris sisemajanduse koguprodukti aegridu, teatas amet täna.
Statistikaamet revideeris uuendatud metoodika alusel sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestust alates 2000. aastast, mille tulemusel majanduskasvud suurenesid võrreldes varem avaldatutega.
Kui varasema arvestuse järgi kasvas SKP 2005. aastal 9,8 ja 2004. aastal 7,8 protsenti, siis uue metoodika järgi kasvas sisemajanduse koguprdukt mullu 10,5 ning 2004. aastal 8,1 protsenti. Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis majanduskasv uue metoodika järgi 11,7 protsenti.
Statistikaamet revideeris uuendatud metoodika alusel sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestust alates 2000. aastast, mille tulemusel majanduskasvud suurenesid võrreldes varem avaldatutega.
Kui varasema arvestuse järgi kasvas SKP 2005. aastal 9,8 ja 2004. aastal 7,8 protsenti, siis uue metoodika järgi kasvas sisemajanduse koguprdukt mullu 10,5 ning 2004. aastal 8,1 protsenti. Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis majanduskasv uue metoodika järgi 11,7 protsenti.
Samal teemal BNS-is: " Euroopa Liidu nõuete järgi on pakkumise ja kasutamise tabelid koordineerivaks raamistikuks regulaarsetele SKP arvestustele. Seoses sellega uuendas statistikaamet SKP arvestusmetoodikat vastavalt pakkumise ja kasutamise tabelite süsteemile, teatas amet."
Seega viidi arvestus veelkord vastavusse EL nõuetega - topelt ei kärise (IRW) ..
Seega viidi arvestus veelkord vastavusse EL nõuetega - topelt ei kärise (IRW) ..
Tsiteerin Hansa juuli makroülevaadet:
"Eesti Statistikaamet plaanib avaldada II kvartali SKP näitajad (ja ka varasemad alates 2000. aastast) uue metoodika kohaselt. Muutus mõjutab deflaatoreid: kõik reaalkasvud arvutatakse eelmise aasta hindades, praegu kasutatakse 2000. aasta hindu. Esialgne hinnang (üksnes reaalkasv) avaldatakse 13. augustil, detailsemad andmed 8. septembril. See muudatus tähendab tõenäoliselt eelmiste aastate väga kõrgete kasvunäitajate alandamist. Oodatavad muutused teevad prognoosimise keeruliseks, mistõttu meie avaldatavaid numbreid tuleb võta indikatsioonidena tuleviku võimalike arengute osas. Tuleb arvestada, et need kasvunumbri ei ole võrreldavad ametlikult avaldamisele tulevatega (kuna meie kasutuses on üksnes praeguse metoodika kohaselt leitud näitajad, siis põhineb ka prognoos nendel). Metoodika muutuse mõju ilmneb meie prognoosinumbrites alles järgmises majandusülevaates, mis ilmub oktoobri lõpus või novembri alguses."
Keegi soovib Eesti Q2 majanduskasvu prognoosida?
Ma jään oma nominaalkasvunumbrite juurde (EUR).
-0,001%
+ 2,1 %
Kas metoodikanihke teade on juba varem läbi känud või avastas RE alles praegu, et vana metoodikaga jätkates järgmine Q tuleb negat ja nüüd tehakse väike "iluravi"?
Kahtlustan, et RE pole midagi avastanud ega avastagi. Ma pole kuulnud RE-s ega RE-ga seotud mitte ühestki inimesest, kes suudaks midagi tulemuslikult analüüsida ja veel vähem vastavalt olukorrale mingisuguseidki otsuseid vstu võtta. Aga no eks käegalöömise nipp ole vaat et kõige tõhusam kui ajusid pole.
Tegelikult ei peaks allolevat tabelit üldse kuskilt otsast tõsiselt võtma. Aga kuna seda on juba ajakirjanduses tsiteeritud ja poliitukutele annab see ka hea võimalusele üksteist mudaga loopida, siis tooks selle statistilise veidruse ära.
Happy Planet Index
Mis antud juhul kõige rohkem häirib on Balti riikide niivõrd erinev asetus: Läti 11 koht, Leedu 25. koht ja Eesti 30. koht. Kaks esimest näitajat (eluga rahulolu ja oodatav eluea pikkus) on kolmes riigis sarnased, erinev on aga ökoloogiline jalajälg. Huvitav, kas eestlane on õnnetum oma teadmises, et elekter tema koju tekib põlevkivi põletamisest ning lätlane tunneb rõõmu, et hüdroenergia säästab planeeti?
Lätlased impordivad oma energia täies ulatuses Venemaalt ning hüdroenergiat toodetakse alles siis, kui on kõrgvesi ehk 2-3 kuud aastas. Kuna Venemaa pole nimekirjas, on võimatu võrrelda, kui suur on nende ökoloogiline jälg ja kas see ületab sama valemit kasutades Lätit.
Selle tabeli suurim mõttetõrge tekib siis kui vaadata riikide järjestus, et eespool on riigid, kelle ökoloogiline jalajälg on madalam sõltumata elu rahulolust ja oodatavst elueast (võrlde Läti vs. Eesti).
Vaatamata hapukurgihooajale suudab ajakirjanuds rasvaselt depressiivseid esiuudiseid toota küll.
Selle tabeli suurim mõttetõrge tekib siis kui vaadata riikide järjestus, et eespool on riigid, kelle ökoloogiline jalajälg on madalam sõltumata elu rahulolust ja oodatavst elueast (võrlde Läti vs. Eesti).
Vaatamata hapukurgihooajale suudab ajakirjanuds rasvaselt depressiivseid esiuudiseid toota küll.
Siin veelgi uuem raport kogu maailma kohta. Eelviimasel lehel ka koondtabel.
Antud tabelis on vist eelmainitud täiendus sisse viidud ja Läti ökoloogiline jalajälg on kerkinud 3.5 punktile (Venemaal 3.6 punkti). Eesti on kogu maailma indeksis 131. kohal (Mali ja Angola vahel). Esikolmik: Costa Rica, Dominikaani Vabariik ja Jamaika
Keerutan näppude vahel sellist paberit nagu "Küsitlusleht ettevõtjatele", mis laekus mulle täna Statistikaametist. Võitlen kiusatusega seda puruks rebida.
Kas tohin selle nüüd ja edaspidi purustada?
Ülesanne osavatele otsijatele: Palun esitada viide seadusepunktile (riigiteataja link), mis kohustab mind neid lollakaid aruandeid esitama. Ma ise ei leia. Statistikaametist ei julge ise küsida. Kardan, et ärritun ja rikun klienditeenindaja päeva ära.
Kusjuures seal aruandes nad küsivad asju, mis on niigi kirjas äriregistris. Hiljuti võeti ju vastu vähemalt selline klausel: "Andmeid dubleerivalt koguvad või üksteisega seotud andmeid sisaldavad andmekogud ühendatakse."
Kas tohin selle nüüd ja edaspidi purustada?
Ülesanne osavatele otsijatele: Palun esitada viide seadusepunktile (riigiteataja link), mis kohustab mind neid lollakaid aruandeid esitama. Ma ise ei leia. Statistikaametist ei julge ise küsida. Kardan, et ärritun ja rikun klienditeenindaja päeva ära.
Kusjuures seal aruandes nad küsivad asju, mis on niigi kirjas äriregistris. Hiljuti võeti ju vastu vähemalt selline klausel: "Andmeid dubleerivalt koguvad või üksteisega seotud andmeid sisaldavad andmekogud ühendatakse."
Leidsin siiski ise: RIIKLIKU STATISTIKA SEADUS.
Vastik.
Vastik.
Asjatult vingusin. Täitmine oli 5 min.