kasutage treaderit ja asi ants. Võibolla ma pole teemasse piisavalt süvenenud.
to: CharlieF
küll ka LHV'sse tulen... summad liialt väiksed... kuigi ilmselt Baltika optsioonide ostmiseks peab oma kontot kasutama, kui muidugi hind sobiv... USA pakuks ka huvi, aga see juba suve, sügise teema :) Eks siis saab ka LHV teenuse kiirust kogeda
küll ka LHV'sse tulen... summad liialt väiksed... kuigi ilmselt Baltika optsioonide ostmiseks peab oma kontot kasutama, kui muidugi hind sobiv... USA pakuks ka huvi, aga see juba suve, sügise teema :) Eks siis saab ka LHV teenuse kiirust kogeda
summer
jyri heero 06/01/06 11:53 kommentaar on vastus
automaatse orderite edastamise süsteemi arendus on piisavalt kulukas, mõttekas ainult piisava käibe juures, vastasel juhul makstakse klientidele peale või oleksid teenustasud kirved ...
omalt poolt lisan veel niipalju, et orderite edastamise mõningane ajaviide on varjukülg, aga inimese sekkumisel orderite edastamisse on ka oma plussid, viimasel ajal on juba päris tihti olnud võimalus klientidele paremat hinda pakkuda kui see otse turule laksates võimalik olnuks ...
jyri heero 06/01/06 11:53 kommentaar on vastus
automaatse orderite edastamise süsteemi arendus on piisavalt kulukas, mõttekas ainult piisava käibe juures, vastasel juhul makstakse klientidele peale või oleksid teenustasud kirved ...
omalt poolt lisan veel niipalju, et orderite edastamise mõningane ajaviide on varjukülg, aga inimese sekkumisel orderite edastamisse on ka oma plussid, viimasel ajal on juba päris tihti olnud võimalus klientidele paremat hinda pakkuda kui see otse turule laksates võimalik olnuks ...
Näiteid ka eelmise väite juurde:
1) 10 sekundilise vahega saabuvad 2 orderit, Baltika turuhinnaga ost ja müük, bid/ask on 12.90/13
API puhul oleks ostuorder täidetud 13 peal ja müügiorder 12.90 peal
Maakler matchib need tehingud näiteks 12.95 peal, ostja sai odavamalt osta, müüja kallimalt müüa
2) LHV klient on ostmas Baltika aktsiat 12.90 peal, enne teda on mitme 1000 aktsia jagu ostuordereid sama hinna peal. Teine LHV klient edastab müügiorderi limiidiga 12.90. LHV maakler teeb kokkuleppetehingu ja mõlemad orderid saavad täidetud, API puhul oleks ostja võib-olla ootama jäänudki ...
jne. jne.
1) 10 sekundilise vahega saabuvad 2 orderit, Baltika turuhinnaga ost ja müük, bid/ask on 12.90/13
API puhul oleks ostuorder täidetud 13 peal ja müügiorder 12.90 peal
Maakler matchib need tehingud näiteks 12.95 peal, ostja sai odavamalt osta, müüja kallimalt müüa
2) LHV klient on ostmas Baltika aktsiat 12.90 peal, enne teda on mitme 1000 aktsia jagu ostuordereid sama hinna peal. Teine LHV klient edastab müügiorderi limiidiga 12.90. LHV maakler teeb kokkuleppetehingu ja mõlemad orderid saavad täidetud, API puhul oleks ostja võib-olla ootama jäänudki ...
jne. jne.
Samasuguse protsessi annaks ju IT-lahendusse ka kirjutada. Ega mind kui klienti ei häiri see, kas tehingu jaoks vajutas inimene kontoris nuppu või tegi seda programm. Lihtsalt kui see tegevus venib, siis teatud tingimustel võib see närviliseks ajada.
Henno, see teine näide ...
ma mõtlesin, et kõik tuleb börsilt läbi lasta.
Näe mis kõike vanas eas teada ei saa :)
ma mõtlesin, et kõik tuleb börsilt läbi lasta.
Näe mis kõike vanas eas teada ei saa :)
Hamzik, kokkuleppetehing on börsitehingu eriliik
Vaata börsitehingute väljavõtteid: sealt leiad 3 liiki tehingud - automaatselt sobitatud (AUTO), kokkuleppetehingud (CTNO) ja kauplemisjärgsel perioodil tehtud kokkuleppetehingud (AMN1).
Tänane Baltika ...
14:15:24 BLT1T EUR 12.85 1985 AM1N
14:11:14 BLT1T EUR 13.05 72 AM1N
14:00:29 BLT1T EUR 12.99 10 AUTO
14:00:29 BLT1T EUR 12.99 48 AUTO
13:43:20 BLT1T EUR 12.99 190 AUTO
....
11:25:45 BLT1T EUR 13.09 100 AUTO
11:16:27 BLT1T EUR 12.99 100 CTNO
11:14:34 BLT1T EUR 13.09 90 AUTO
...
10:07:06 BLT1T EUR 12.80 741 AUTO
10:01:21 BLT1T EUR 12.80 81 AUTO
09:59:01 BLT1T EUR 12.80 100 AUTO
AM1N - AM1 contract transaction (negotiated trades)
AUTO - Auto match
CTNO - CT contract transaction (negotiated trades)
Vaata börsitehingute väljavõtteid: sealt leiad 3 liiki tehingud - automaatselt sobitatud (AUTO), kokkuleppetehingud (CTNO) ja kauplemisjärgsel perioodil tehtud kokkuleppetehingud (AMN1).
Tänane Baltika ...
14:15:24 BLT1T EUR 12.85 1985 AM1N
14:11:14 BLT1T EUR 13.05 72 AM1N
14:00:29 BLT1T EUR 12.99 10 AUTO
14:00:29 BLT1T EUR 12.99 48 AUTO
13:43:20 BLT1T EUR 12.99 190 AUTO
....
11:25:45 BLT1T EUR 13.09 100 AUTO
11:16:27 BLT1T EUR 12.99 100 CTNO
11:14:34 BLT1T EUR 13.09 90 AUTO
...
10:07:06 BLT1T EUR 12.80 741 AUTO
10:01:21 BLT1T EUR 12.80 81 AUTO
09:59:01 BLT1T EUR 12.80 100 AUTO
AM1N - AM1 contract transaction (negotiated trades)
AUTO - Auto match
CTNO - CT contract transaction (negotiated trades)
oh heldeke, nüüd nägid minu pärast nii palju vaeva...
Neid vahvaid lühendeid ma juba tean (seal vist oli neid veel, aga olgu), aga ma mõtlesin, et need käivad mingite eriliste spetsialistide kokkulepete kohta (Ain vs Enn jms). Nüüd järele mõeldes, oli minul kah vist ükskord selline order, mida ma POWERTRADERIS ei näinud, kuid tehing teostati ja hiljem oli tehingute seast leidsin enda koguse järel kah ühe salapärase lühendi.
Neid vahvaid lühendeid ma juba tean (seal vist oli neid veel, aga olgu), aga ma mõtlesin, et need käivad mingite eriliste spetsialistide kokkulepete kohta (Ain vs Enn jms). Nüüd järele mõeldes, oli minul kah vist ükskord selline order, mida ma POWERTRADERIS ei näinud, kuid tehing teostati ja hiljem oli tehingute seast leidsin enda koguse järel kah ühe salapärase lühendi.
Seega, kas ma sain nüüd õigesti aru, et LHV võib oma enda kliente pidada börsitehingutel teistest eelistatumaks nii, et korjab oma klientide omavahelised (väike)tehingud eraldi ja matchib neid ainult omavahel? Huvitav, mis siis saama hakkaks, kui kõik börsi liikmed nii käituksid? Et siis näen küll, et turul tegevus käib, kuna aga kõik on kokkuleppetehingud, siis jääb mul üle ainult oodata, et keegi minuga sama börsi liikme vahendusel tehingu vastaspooleks tahaks olla? Kas see ongi börs ehk open market?
Kas tõesti tänapäeval veel on argument tehnoloogiliselt küllalt arenenud majandussektoris nagu finantsvahendus ja börsitehingud see, et tööjõud on odavam kui ühekordne investeering automatiseerimistehnoloogiasse ja hilisemasse hooldusse??? Kõrvaltvaatajana tundub ausalt öeldes, et tehingute edastamine börsile ja kinnituste saamine börsilt pole just kõigi raskemini pulkadeks võetav ja programmeeritav tegevus... Ja ma olengi kõrvaltvaataja ja võingi valesti tööprotsessist aru saada, kuid seepärast ma olengi enne küsinud, et keegi nö insider tooks mõned põhjused, miks inimest vahele on vaja. Siiani pole toodud näited just liiga veenvalt kõlanud (võin olla loll ja jäärapäine).
Kunagi paar kuud tagasi küsisin ka (vist algajate foorumis, kuna ei tahtnud taustsüsteemis nii loll välja paista, kui ma tegelikult olen), miks endiselt eksisteerivad sellised moodustised nagu näiteks NYSE füüsiline börs, kus maaklerid (vist on nende nimetus maaklerid?) füüsilises hiigelsaalis oma hääli kähedaks karjuvad ja post-it lipikutel treidivad... Siis sain ka umbes selline "ammendava" vastuse, et "traditsioone on raske murda". Praegune küsimus tundub minevat enamvähem samasse auku. Kas tõesti hakkab Eestis finantsalast innovaatilisust puudu jääma? 90ndate alguses tulime tühjalt kohalt ja olime kiiresti valmis kasutusele võtma deebetkaardid ja internetipanganduse, jättes vahele läänemaailma arengupeetushaigused nagu tšekiraamatud ja pangakontoris lihtsate ülekannete tegemiseks oma tööaja raiskamine. Kas vastuvõtlikkus uuendustele on tõesti niivõrd langenud?
Teadmistepõhine Eesti? E-stonia?
Kas tõesti tänapäeval veel on argument tehnoloogiliselt küllalt arenenud majandussektoris nagu finantsvahendus ja börsitehingud see, et tööjõud on odavam kui ühekordne investeering automatiseerimistehnoloogiasse ja hilisemasse hooldusse??? Kõrvaltvaatajana tundub ausalt öeldes, et tehingute edastamine börsile ja kinnituste saamine börsilt pole just kõigi raskemini pulkadeks võetav ja programmeeritav tegevus... Ja ma olengi kõrvaltvaataja ja võingi valesti tööprotsessist aru saada, kuid seepärast ma olengi enne küsinud, et keegi nö insider tooks mõned põhjused, miks inimest vahele on vaja. Siiani pole toodud näited just liiga veenvalt kõlanud (võin olla loll ja jäärapäine).
Kunagi paar kuud tagasi küsisin ka (vist algajate foorumis, kuna ei tahtnud taustsüsteemis nii loll välja paista, kui ma tegelikult olen), miks endiselt eksisteerivad sellised moodustised nagu näiteks NYSE füüsiline börs, kus maaklerid (vist on nende nimetus maaklerid?) füüsilises hiigelsaalis oma hääli kähedaks karjuvad ja post-it lipikutel treidivad... Siis sain ka umbes selline "ammendava" vastuse, et "traditsioone on raske murda". Praegune küsimus tundub minevat enamvähem samasse auku. Kas tõesti hakkab Eestis finantsalast innovaatilisust puudu jääma? 90ndate alguses tulime tühjalt kohalt ja olime kiiresti valmis kasutusele võtma deebetkaardid ja internetipanganduse, jättes vahele läänemaailma arengupeetushaigused nagu tšekiraamatud ja pangakontoris lihtsate ülekannete tegemiseks oma tööaja raiskamine. Kas vastuvõtlikkus uuendustele on tõesti niivõrd langenud?
Teadmistepõhine Eesti? E-stonia?
ma võin väga mööda panna praegu, aga mulle jäi kuskilt telekanalist silma (CNN ilmselt), et see hääle kähedaks karjumine NYSE börsil vist pidi ühele poole saama? vä?
Ja seda oma klientide machimist ma eriti traagiliselt ei võtaks. 5 minutit oli vist see aeg, kui tehing peab maaklerilt börsile jõudma ja kui selle aja sees saab teha kliendile soodsama tehingu börsile välja panemata, siis what the .... Turuhinnaga ordereid välja pannes oled nii või teisiti mingil määral kasiinos.
nagu mina oma mätta otsast aru saan siis 100% softi kasutades võivad tekkida turvariskid ja loogikavead. inimene ei ole eksimatu, aga ... 1. raha. turvalisus maksab. 2. kontroll. keskmine firmajuht oskab inimesi paremini kontrollida kui IT-arendusprotsessi. 3. kiirus. kui on vaja midagi muuta, saab inimesi kiiremini ja lihtsamalt 'ümber programmeerida' 4. jäikus. Iga programmeerimiskeel seab oma piirangud, kuidas reeegleid kirjeldada. jäigemad reeglid võivad tekitada reaalsetele situatsioonidele rakendades lolle (loogika)vigu.
miks lennujuhtimine 100% softiga ei ole? miks on vaja autojuhte? sellele viimasele küsimusele võiks keegi eesti IT-guru tõesti vastuse leida. linnas punktist A punkti B sõitmiseks piisaks ju oskusest vajutada OK-klahvile. :)
miks lennujuhtimine 100% softiga ei ole? miks on vaja autojuhte? sellele viimasele küsimusele võiks keegi eesti IT-guru tõesti vastuse leida. linnas punktist A punkti B sõitmiseks piisaks ju oskusest vajutada OK-klahvile. :)
johngray, arvuti suudab väga hästi inimest asendada teatud rutiinsetes tegevustes. Mehitamata rongid on täitsa olemas. Sampo pangas toimusid veel aastal 2000 internetipanga kontolt kontole ülekanne läbi inimesest telleri, nüüd on pärast nupule vajutamist _koheselt_ raha teisel kontol.
Normaalsel juhul tehakse IT-lahendus mitte selleks, et see on lahe, vaid selleks, et see aitaks raha/aega säästa. Ma ei kujutaks ette, et suurema inimmassi ja likviidsema börsi korral jõuaks inimene igale poole nuppu vajutama.
Normaalsel juhul tehakse IT-lahendus mitte selleks, et see on lahe, vaid selleks, et see aitaks raha/aega säästa. Ma ei kujutaks ette, et suurema inimmassi ja likviidsema börsi korral jõuaks inimene igale poole nuppu vajutama.
Lennu- ja autojuhtimine ei ole 100% arvuti abil seetõttu, et info kogumisel välismaailmast inimsilma ei asenda esialgu mitte miski ja lennunduses (autonduses vähem, seal kiirused ja riskid väiksemad) ei ole miski võimeline asendama inimaju otsuseid ja tegevusi kriitilises situatsioonis.
Autojuhtimises on suurim häda, et autot on (läbi suure häda) võimalik GPS-ga suunata, aga ükski arvuti ei ennusta, vaadates tee ääres seisva põdra näoilmet, kas ta hüppab ette või ei.
Autojuhtimises on suurim häda, et autot on (läbi suure häda) võimalik GPS-ga suunata, aga ükski arvuti ei ennusta, vaadates tee ääres seisva põdra näoilmet, kas ta hüppab ette või ei.
Velikij,
Kui teeääres seisab põder, siis enne pidurdamist vaatad ta näoilmet? :-)
Kui teeääres seisab põder, siis enne pidurdamist vaatad ta näoilmet? :-)
Vabandust, ma möliseks siin veel natuke:
Hamzik: selle näitega, kus ostupakkumine turuhinnaga tehti 13 pealt, müügipakkumine turuhinnaga 12.90 pealt ja maakler vahel susis hinna keskpõrandale kokku, tuleb täiesti nõustuda - see on lahe ja ei kahjusta kellegi huve (kuigi endiselt ei saa ma aru, miks seda ei võiks automatiseeritult lahendada, see selleks). See olukord aga, kus börsil ootavad samal hinnatasemel mingid isikud võibolla minuteid (ja halvemal juhul kümneid minuteid) oma järjekorda, ees aga suksivad mingid "priviligeeritute" CTNO (väike)tehingud, ei ole minu meelest päris aus. Mille poolest see hiljem ärganud (väike)tehingu soovija siis tähtsam on, et tema tehingut järjekorraväliselt teenindada? Sellisel juhul ei saa enam rääkida, et kellegi huve pole kahjustatud. Kahjustatud on varem oma järjekorda ootavate huvid, kes a) saavad oma positsioonist hiljem lahti ja seega hiljem oma raha kätte, et võibolla kuhugi mujale seda panna, b) turuhind võib viivituse ajal nihkuda jne.
Hamzik: selle näitega, kus ostupakkumine turuhinnaga tehti 13 pealt, müügipakkumine turuhinnaga 12.90 pealt ja maakler vahel susis hinna keskpõrandale kokku, tuleb täiesti nõustuda - see on lahe ja ei kahjusta kellegi huve (kuigi endiselt ei saa ma aru, miks seda ei võiks automatiseeritult lahendada, see selleks). See olukord aga, kus börsil ootavad samal hinnatasemel mingid isikud võibolla minuteid (ja halvemal juhul kümneid minuteid) oma järjekorda, ees aga suksivad mingid "priviligeeritute" CTNO (väike)tehingud, ei ole minu meelest päris aus. Mille poolest see hiljem ärganud (väike)tehingu soovija siis tähtsam on, et tema tehingut järjekorraväliselt teenindada? Sellisel juhul ei saa enam rääkida, et kellegi huve pole kahjustatud. Kahjustatud on varem oma järjekorda ootavate huvid, kes a) saavad oma positsioonist hiljem lahti ja seega hiljem oma raha kätte, et võibolla kuhugi mujale seda panna, b) turuhind võib viivituse ajal nihkuda jne.
ja autojuhtimises tuleb orienteeruda väga suures koguses erinevas visuaalses informatsioonis, mida on keeruline arvutile selgeks teha, vastupidiselt standardiseeritud digitaalsetele tehingutele, mis saabuvad niigi läbi arvutivõrgu.
Kuigi ka autondus liigub aeglaselt täieliku automatiseerituse/robotiseerituse poole:
http://en.wikipedia.org/wiki/2005_DARPA_Grand_Challenge
johngray, see turvariskide ja loogikavigade jutt meenutab minu jaoks nende skeptikute juttu, kes internetipangandust õigeks ei pea. Turvalisus - kuidas on automatiseeritud protsess ebaturvalisem? Ära jääb vahelt nö inimfaktor, mis võib teha vale nupulevajutuse, raha enda taskusse kantida vm sigadust tahtlikult või tahtmatult korraldada. Kontroll - ma miskipärast ei pea börsi liikmeid nö keskmisteks firmadeks, millel peaksid olema keskmised firmajuhid, kes ei suuda IT-arendusprotsessi kontrollida või juhtida. Kiirus - mitte keegi ei keela ju automatiseeritud protsessi sisse kirjutada paanikanuppu, mis kogu süsteemi seiskaks ja juhtimine inimese poolt üle võetaks. Jäikus - no ma tahakski teada, kui palju ja millised on need "reaalsed situatsioonid", mis niivõrd standardtehingutest erinevad, et neid läbi automatiseeritud protsessi lasta ei saaks. Siiani olen aru saanud, et eksisteerivad nö "omade" vahelised tehingute mätsimised, mis läheks automatiseerituse korral keerulisemaks (kuigi ma ei ole väga kindel, et neid üldse peaks olema). Samas, kui neid peab säilitama, siis jällegi ei sega miski sisse kirjutamast a la 15 sekundilist ooteaega, mille jooksul siis jälgitaks, et kõiksugu "priviligeeritud" saaks eelisjärjekorras teenindatud (kuigi siin kannatab a) kiirus, b) börsi läbipaistvus, c) börsiosaliste võrdse kohtlemise printsiip).
Vabandage väga, aga minu arusaamade kohaselt ei ole tehingute ja kinnituste edastamine mingit sorti rocket-science ja kõrgem matemaatika, mida peab keegi tippkoolitatud spetsialist vahendama või mida oleks üüratult keeruline, tänapäevase IT-arengu juures pea ilmvõimatu, arvutile mõistetavas keeles selgeks teha.
Kuigi ka autondus liigub aeglaselt täieliku automatiseerituse/robotiseerituse poole:
http://en.wikipedia.org/wiki/2005_DARPA_Grand_Challenge
johngray, see turvariskide ja loogikavigade jutt meenutab minu jaoks nende skeptikute juttu, kes internetipangandust õigeks ei pea. Turvalisus - kuidas on automatiseeritud protsess ebaturvalisem? Ära jääb vahelt nö inimfaktor, mis võib teha vale nupulevajutuse, raha enda taskusse kantida vm sigadust tahtlikult või tahtmatult korraldada. Kontroll - ma miskipärast ei pea börsi liikmeid nö keskmisteks firmadeks, millel peaksid olema keskmised firmajuhid, kes ei suuda IT-arendusprotsessi kontrollida või juhtida. Kiirus - mitte keegi ei keela ju automatiseeritud protsessi sisse kirjutada paanikanuppu, mis kogu süsteemi seiskaks ja juhtimine inimese poolt üle võetaks. Jäikus - no ma tahakski teada, kui palju ja millised on need "reaalsed situatsioonid", mis niivõrd standardtehingutest erinevad, et neid läbi automatiseeritud protsessi lasta ei saaks. Siiani olen aru saanud, et eksisteerivad nö "omade" vahelised tehingute mätsimised, mis läheks automatiseerituse korral keerulisemaks (kuigi ma ei ole väga kindel, et neid üldse peaks olema). Samas, kui neid peab säilitama, siis jällegi ei sega miski sisse kirjutamast a la 15 sekundilist ooteaega, mille jooksul siis jälgitaks, et kõiksugu "priviligeeritud" saaks eelisjärjekorras teenindatud (kuigi siin kannatab a) kiirus, b) börsi läbipaistvus, c) börsiosaliste võrdse kohtlemise printsiip).
Vabandage väga, aga minu arusaamade kohaselt ei ole tehingute ja kinnituste edastamine mingit sorti rocket-science ja kõrgem matemaatika, mida peab keegi tippkoolitatud spetsialist vahendama või mida oleks üüratult keeruline, tänapäevase IT-arengu juures pea ilmvõimatu, arvutile mõistetavas keeles selgeks teha.
isegi IT huviline ja kuigi päris progeja pole(sai siiski teine ala valitud), siis siiski ei näe automaatikas midagi rasket... pigem olen nõus sellega, et arvuti on julm ja halastamatu (loe: ei eelista kedagi), kui sinna just pole sisse kirjutatud miskeid "IF, THEN" lauseid ;)
kui usa börsidel on elektrooniline kauplemine siis eestis saaks seda ka teha.lihtsalt proge osta.
usa börsi tehingut kontrollib niiöelda elektrooniline maakler,ja kui sa ikka loll oled siis tehingut ei tule.muuseas need igasugu tehingu spetsiifilised määrangus,ehk lolluse limiidid saad ka ise panna.
ma ei ole kursis kas läbi traderi saab ka balti börsidel tehinguid teha kuid kui mitte siis võiks need sinna lisada ja kogu lugu.
usa börsi tehingut kontrollib niiöelda elektrooniline maakler,ja kui sa ikka loll oled siis tehingut ei tule.muuseas need igasugu tehingu spetsiifilised määrangus,ehk lolluse limiidid saad ka ise panna.
ma ei ole kursis kas läbi traderi saab ka balti börsidel tehinguid teha kuid kui mitte siis võiks need sinna lisada ja kogu lugu.
arwen, TSE tehingut teostatakse OMXi tootega SAXESS™, ning Henno mainis API kaudu tehingud.
ehk kysimus vaid selles et LHV ei edasta 'transparently' orderid otse API kaudu OMXile
ehk matchib oma maja sees ja kui matchi pole, edastab ОМXile
ehk kysimus vaid selles et LHV ei edasta 'transparently' orderid otse API kaudu OMXile
ehk matchib oma maja sees ja kui matchi pole, edastab ОМXile