Tere
Mõned kuud tagasi oli siin lõbus arutelu TU ja TTÜ maj.teadlastest. Aga räägiks tõsiselt. Vaadake korraks http://www.hm.ee/korgharidus/5.1.html ja http://www.etf.ee/teadusfond/uurimist/grantid/2000/eesti/00ts501.htmmajandusuuringutele eraldatud summasid. Minu arust on oluline küsimus nende uurimiste reaalseks saamine(näiteks RM või HP võtaks Venseli töödest midagi kasulikku üle enda tegevuse planeerimisel). Kas see võib üldse teaduse puhul oluline olla?
Teiseks, kas nende avaldatud tööde kvaliteet on selline, et neid võiks kuidagi rakendada. Iseasi on muidugi see, et osade uurimistööd ei ole kvaliteetsed (objektiivsed).
Kolmandaks, kas majanduses ei lõpe kõik ikkagi poliitikasoovitusega? ning Eesti akadeemia seisukoht on vist üldlihtne: rohkem riikliku juhtimist.
võiii…
Vaevalt, et Eesti majandusteaduse kui niisuguse kohta nüüd väga lühidat ja lõplikku arvamust saab anda. Eks teadlasi ole ka asjalikumaid ja vähem asjalikumaid (ja need, kes muud ei oska õpetavad teisi. ;)
See on küll väga paha situatsioon (märksa laiemalt kui ainult majandusteadus), et Eesti eelarvest R&D-le eraldatavatel rahadel pole kaasas tellimust (loe: teemasid), mis laadi lahendusi vajatakse.
Investeerida võiks ka juba Läänes ilmunud raamatute ohtramasse lugemisse. muidu ehk ei saa Venseli jutustki aru.
>See on küll väga paha situatsioon (märksa >laiemalt kui ainult majandusteadus), et Eesti >eelarvest R&D-le eraldatavatel rahadel pole >kaasas tellimust (loe: teemasid), mis laadi >lahendusi vajatakse.
see on huvitav ja asjalik arvamus. Riik defineerib enam-vähem asja, mida ta saada tahab: vinge geenitehnoloogia jne. Eraldab siis selle asja nimel mingi summa ja ostab Eesti teadlastelt uuringuid kokku. Nagu, et määrataks prioriteedid, et nüüd paneme geenidesse metsiku klotsi ja matemaatikud puhake vahepeal. Siis on selge, mis kaupa saadakse. Muidu käib "teaduse tegemine" nagu asi iseenesest. võiiii....
see on huvitav ja asjalik arvamus. Riik defineerib enam-vähem asja, mida ta saada tahab: vinge geenitehnoloogia jne. Eraldab siis selle asja nimel mingi summa ja ostab Eesti teadlastelt uuringuid kokku. Nagu, et määrataks prioriteedid, et nüüd paneme geenidesse metsiku klotsi ja matemaatikud puhake vahepeal. Siis on selge, mis kaupa saadakse. Muidu käib "teaduse tegemine" nagu asi iseenesest. võiiii....
Nojah, kui nüüd neid teemasid vaadata, siis ega suurt midagi ette ei saa heita ju, täitsa aktuaalsed asjad ja sellised, mida võiks policy-maker-itel tõesti vaja olla -- EU-ga liitumine, finantssüsteemi stabiilsuse tagamine, tulumaksu mõju investeerimis- ja dividendipoliitikale jne. Küsimus on vast rohkem selles, kas riik saab praegu tellijana parima tulemuse, ostes sellist research-i just Venseli, Raudsepa ja Reiljani käest.
Ja just nii käibki, et ei öelda "tehke meile mingit teadust", vaid hoopis näiteks: "järgmise 5-20 aasta perspektiivis vajab meil tööstus selliseid ja selliseid uusi teadmisi". Palun tekitage need. Raha saavad seejuures mõistagi need tiimid, kes avalikul konkursil konkreetsel teemal parema (nii teaduslikus kui rahalises mõttes) pakkumise teevad. Eestis analoogiliselt toimimas nt. teadusfond.
Samas paraku nii Euroopas kui Ameerikas Valitsuse shopping-list lahendamist vajavate küsimuste osas oluliselt pikem ja põhjalikum kui siinmail eales olnud on.
Eesti majandusteadust ei eksisteeri. Seda pole olemas.
Karm hinnang, või kuidas ? Aga rahvusvaheliselt aksepteeritavat teadustööd nagu pea kõikides teistes teadusharudes, Eestis ju ei tehta. Nimetage mõni Eesti majandusteadlane või praktik, kelle artikleid on avaldanud näiteks The Journal of Finance vms. muu tõsise suunaga väljaanne ? Ei tea küll m i t t e ü h t e g i.
Jah, hea ettevalmistusega tegijaid juba Eestis on. Võtame Eesti Panga paremad tegijad ning mõne sõltumatu analüütiku (Hardo Pajula näiteks) ja veel ärksamat rahvast siit ja sealt. Aga mitte kellegil neist pole Ph.D kraadi, küll aga leiab nii mõnegi hea ülikooli MBA-d ja muidu ennast huvitavatest institutsioonides täiendanud inimesi.
Asi on nii kurb, et vist mitte keegi Eesti "tegijatest" ei aksepteeri Eestis väljaantud majandusdoktori kraadi. See on nagu mingi joke. On veel olemas TA Majanduse instituut ja TA-s istuvad vist mingid majandusdoktorid ka. Aga nad vist enam ei julge oma doktoritöid avalikkuse ette tuua ja miskit nad avaldanud pole ka.
Selles asja kurbloolisus ongi, et kui tahad rahvusvaheliselt aksepteeritavat kraadi, pead seda heas Lääne ülikoolis taotlema. Ja ärksamad üliõpilased ei leia endale enam ühel hetkel Eestist juhendajaid, kes oskaksid nende probleemide lahendamist suunata ja "otsi kätte" näidata.
Õnneks on maailm lahti, nii et ega ärksamatel inimestel enam suurt piiranguid teadmiste omandamisel enam pole. Õnn kaasa, eesti majandusteadus.
Karm hinnang, või kuidas ? Aga rahvusvaheliselt aksepteeritavat teadustööd nagu pea kõikides teistes teadusharudes, Eestis ju ei tehta. Nimetage mõni Eesti majandusteadlane või praktik, kelle artikleid on avaldanud näiteks The Journal of Finance vms. muu tõsise suunaga väljaanne ? Ei tea küll m i t t e ü h t e g i.
Jah, hea ettevalmistusega tegijaid juba Eestis on. Võtame Eesti Panga paremad tegijad ning mõne sõltumatu analüütiku (Hardo Pajula näiteks) ja veel ärksamat rahvast siit ja sealt. Aga mitte kellegil neist pole Ph.D kraadi, küll aga leiab nii mõnegi hea ülikooli MBA-d ja muidu ennast huvitavatest institutsioonides täiendanud inimesi.
Asi on nii kurb, et vist mitte keegi Eesti "tegijatest" ei aksepteeri Eestis väljaantud majandusdoktori kraadi. See on nagu mingi joke. On veel olemas TA Majanduse instituut ja TA-s istuvad vist mingid majandusdoktorid ka. Aga nad vist enam ei julge oma doktoritöid avalikkuse ette tuua ja miskit nad avaldanud pole ka.
Selles asja kurbloolisus ongi, et kui tahad rahvusvaheliselt aksepteeritavat kraadi, pead seda heas Lääne ülikoolis taotlema. Ja ärksamad üliõpilased ei leia endale enam ühel hetkel Eestist juhendajaid, kes oskaksid nende probleemide lahendamist suunata ja "otsi kätte" näidata.
Õnneks on maailm lahti, nii et ega ärksamatel inimestel enam suurt piiranguid teadmiste omandamisel enam pole. Õnn kaasa, eesti majandusteadus.
see majandusteadlaste probleem on ilmekas näide selle kohta, et Eesti riik ei tohiks oma tellimust spetsialistidele piirata ainult EV kõrg- ja ülikoolidega.
vaja on saata õppima NY, HK ja miks ka mitte helsinki suunas.
sealt tuleks tagasi ehk paremad mehed kui tänaste pusserdajate õpipoisid...
niisiis järeldus: EV ei tohi rakendada majandusteaduste tootmisel kolkapoliitikat.
vaja on saata õppima NY, HK ja miks ka mitte helsinki suunas.
sealt tuleks tagasi ehk paremad mehed kui tänaste pusserdajate õpipoisid...
niisiis järeldus: EV ei tohi rakendada majandusteaduste tootmisel kolkapoliitikat.
Eesti majandusteadlaste (ja üldse teaduse) probleem on täiesti aktuaalne. Selle turgutamiseks on EW võimaldanud tasuta doktoriõpingud, mis mujal on ülikallis luksus.
Muide, Analyst'i kommentaarile võib vastu väita, et doktorikraadi aktsepteerimine pole primaarne. Doktor peab olema ise tugev tegija (mitte nagu mõni bakalaureus või magister, kes poeb kõrgkooli ja juhendaja kaitsva aura taha). Doktorikraadi saamiseks tuleb publitseerida 4 artiklit mainekas majandusväljaandes (sh. ka Eestis välja antav TRAMES). Iga artikkel on reeglina tugeva magistritöö tasemel. Nende kolleegiumid koosnevad aga tunnustatud tegijatest. Nii, et ega see doktori tegemine kerge asi pole. Niipalju on miinuseks, et kogu aeg peab ise rabama, juhendaja abile reeglina ei maksa loota.
Ise hindan seda teadustegemist sellisest vaatevinklist, et kuna on Eesti majandusteoreetikutel lootust Nobelile...
Muide, Analyst'i kommentaarile võib vastu väita, et doktorikraadi aktsepteerimine pole primaarne. Doktor peab olema ise tugev tegija (mitte nagu mõni bakalaureus või magister, kes poeb kõrgkooli ja juhendaja kaitsva aura taha). Doktorikraadi saamiseks tuleb publitseerida 4 artiklit mainekas majandusväljaandes (sh. ka Eestis välja antav TRAMES). Iga artikkel on reeglina tugeva magistritöö tasemel. Nende kolleegiumid koosnevad aga tunnustatud tegijatest. Nii, et ega see doktori tegemine kerge asi pole. Niipalju on miinuseks, et kogu aeg peab ise rabama, juhendaja abile reeglina ei maksa loota.
Ise hindan seda teadustegemist sellisest vaatevinklist, et kuna on Eesti majandusteoreetikutel lootust Nobelile...
See sõltub ikkagi konkreetsest keskkonnast, kus me täna elame - kas sellel on mingisugune produtseeriv või stimuleeriv võime?
huvitav, kui palju neid Eesti majandusdoktoreid on? minu teada ei ole TTÜs keegi kaitsmiseni jõudnud. Tartus vist on paar-kolm uut Ph.D-d. (Pean silmas PhD mitte DSc'id. ehk nn "vene doktoreid")
Minu hinnangul on majandusteadust ja ka teaduskraade kohatu võrrelda iludusvõistlusega - a la selle ülikooli kraad maksab rohkem, kui teise ülikooli kraad. kas mitte teaduskraad ei näita selle omaniku teadmiste taset ning võimeid analüüsida ning lahendada teatud probleeme? Tuleks selget vahet teha teaduskraadi ning rakendusliku kraadi vahel. Viimases kategoorias on küll tohutult oluline, millise kooli lõpetanud oled - kool tähendab sidemeid ning kontakte. Teaduse poole peal võib kool tähendada maksimaalselt kuulumist mingisse koolkonda vms.
Tulles tagasi rahvusvahelise aktsepteeringu juurde, siis minu arvates ei ole kraadi väljastanud asutusel teadustööde puhul erilist tähtsust. Küsimus on pigem ikka avaldatud artiklite sisus.
Aga sellega olen küll nõus, et pole kuulda olnud et Eesti majandusteadlased ja/või -praktikud oleks mõnes tõsise sisuga ajakirjas midagi avaldanud. Või on?
Minu hinnangul on majandusteadust ja ka teaduskraade kohatu võrrelda iludusvõistlusega - a la selle ülikooli kraad maksab rohkem, kui teise ülikooli kraad. kas mitte teaduskraad ei näita selle omaniku teadmiste taset ning võimeid analüüsida ning lahendada teatud probleeme? Tuleks selget vahet teha teaduskraadi ning rakendusliku kraadi vahel. Viimases kategoorias on küll tohutult oluline, millise kooli lõpetanud oled - kool tähendab sidemeid ning kontakte. Teaduse poole peal võib kool tähendada maksimaalselt kuulumist mingisse koolkonda vms.
Tulles tagasi rahvusvahelise aktsepteeringu juurde, siis minu arvates ei ole kraadi väljastanud asutusel teadustööde puhul erilist tähtsust. Küsimus on pigem ikka avaldatud artiklite sisus.
Aga sellega olen küll nõus, et pole kuulda olnud et Eesti majandusteadlased ja/või -praktikud oleks mõnes tõsise sisuga ajakirjas midagi avaldanud. Või on?
Tulles tagasi rahvusvahelise aktsepteeringu juurde, siis minu arvates ei ole kraadi väljastanud asutusel teadustööde puhul erilist tähtsust. Küsimus on pigem ikka avaldatud artiklite sisus.
Seda küll, aga praktikas kipub vist ikka nii olema, et oma ala väga tugevad tegijad graviteeruvad (ka geograafiliselt) kohtadesse, kus neil on parimad võimalused nii researchiks kui õpetamiseks. Kui korraks ette kujutada, et TÜ majandusteaduskonnast kasvab välja mõni tõeliselt tugev majandusteadlane, siis vähemalt mina oleksin küll üllatunud, kui ta sinna jääkski, selle asemel, et nt. Chicago ülikooli kolida.
Seda küll, aga praktikas kipub vist ikka nii olema, et oma ala väga tugevad tegijad graviteeruvad (ka geograafiliselt) kohtadesse, kus neil on parimad võimalused nii researchiks kui õpetamiseks. Kui korraks ette kujutada, et TÜ majandusteaduskonnast kasvab välja mõni tõeliselt tugev majandusteadlane, siis vähemalt mina oleksin küll üllatunud, kui ta sinna jääkski, selle asemel, et nt. Chicago ülikooli kolida.
1999 magistrid ja doktorid.
1998 vastav aruanne väljendab aga nii rahulolematust, kui ka eestlaslikku laiskust teadmiste omandamisel.
Kes viitsib vähegi TTU majanduse teadustegevust uurida, see leiab nii mõnegi rõõmusõnumi.
1998 vastav aruanne väljendab aga nii rahulolematust, kui ka eestlaslikku laiskust teadmiste omandamisel.
Kes viitsib vähegi TTU majanduse teadustegevust uurida, see leiab nii mõnegi rõõmusõnumi.
tarmo:
ka mina oleks üllatunud, kui tegevust jätkatakse perifeerias ja mitte mõnes tugevas keskuses/koolkonnas. Samas oli mu peamine mõte see, et tähtis ei ole mitte niivõrd koht, kus teadlasele ta diplom anti(kraad) vaid teadlase poolt produtseeritud tööd.
Loomulikult on tal Chicasos vms lihtsam tasemel uurimusi teha, kui Tartus. Samas pole Tartu või Tallinn baasteadmiste omandamiseks ka kõige hullem koht.
ka mina oleks üllatunud, kui tegevust jätkatakse perifeerias ja mitte mõnes tugevas keskuses/koolkonnas. Samas oli mu peamine mõte see, et tähtis ei ole mitte niivõrd koht, kus teadlasele ta diplom anti(kraad) vaid teadlase poolt produtseeritud tööd.
Loomulikult on tal Chicasos vms lihtsam tasemel uurimusi teha, kui Tartus. Samas pole Tartu või Tallinn baasteadmiste omandamiseks ka kõige hullem koht.
No vaataks siis mille eest teadlasele see kraad peaks antama. Vist ikka just nende produtseeritud tööde eest? Ja kui sul oleks valida, kus neid tugevaid töid produtseerida - kas Tartus või Chicagos - siis kumma sa valiksid?
tarmo: valiksin ilmselt tartu, sest nagu mainis Madagaskar on mujal sellised õpingud meeletult kallid.
Siis pole sa ilmselt lihtsalt piisavalt hea. Kui on tegemist oma ala tippudega, siis ei ole töö finantseerimine kindlasti takistuseks.
Ja maailma tippülikoolide doktoriprogrammid on odavamad kui samade koolide MBA-d, tavaliselt finatseerivad nad "puhast" teadust just MBA-de ja executive educationi arvelt.
Ja maailma tippülikoolide doktoriprogrammid on odavamad kui samade koolide MBA-d, tavaliselt finatseerivad nad "puhast" teadust just MBA-de ja executive educationi arvelt.
Või valiks hoopis UOPX, pappi läheb nigu muda :).
Vastaksin tarmo küsimusele - arvestades majanduslikku kokkuhoidu, võtaksin asja ette siin.
Chicagosse ei kutsu mind ühegi väega (kui siis action väga tõsiseks ei lähe). Esiteks on mul olemas PC oma internetiühendusega ja teiseks on Euroopoaski jamamist küllaga.
Töö tegemisel on määrava tähtsusega raamatukogu headus (siin reeglina ei aita isegi internet). Meie Tartu Ülikooli Raamatukogu peale tuleb kassiahastus peale.
Vastaksin tarmo küsimusele - arvestades majanduslikku kokkuhoidu, võtaksin asja ette siin.
Chicagosse ei kutsu mind ühegi väega (kui siis action väga tõsiseks ei lähe). Esiteks on mul olemas PC oma internetiühendusega ja teiseks on Euroopoaski jamamist küllaga.
Töö tegemisel on määrava tähtsusega raamatukogu headus (siin reeglina ei aita isegi internet). Meie Tartu Ülikooli Raamatukogu peale tuleb kassiahastus peale.
to madagaskar: Mis rõõmusõnumeid sa küll leidsid TTÜ teadustegevuse alt?? Ja kui üks Eesti majandusteadlane peaks lähima kümnendi jooksul Nobeli preemia saama ... Sellist mõtet on juba nõme mõelda. Lootusetu.
to all: Rääkisin ühe lugupeetava akadeemikuga - tema ütles, et kahjuks läheb Eestis magistrisse ENAMASTI (et keegi personaalselt ei võtaks) praht - inimesed kes mujal läbi ei löö, jäävad ülikooli edasi. Ja seda nägemust jagavad mitmed.
Olen nõus, et baasteadmiste omandamisel ei ole koht nii oluline, kuid baasteadmised oleks bakalaureuse kraad.
Kuid õppejõu peamine ülesanne magistri tasemel oleks visiooni andmine, seoste nägemise õpetamine, õpilase suunamine. Ja kuna Eestis selliseid maj. õppejõude on kokku u. 3 (ehk isegi 5), siis ei näe ma võimalust, et Eestist oleks võimalus Lääne paremate kõrgkoolidega võrdväärne MA kraad saada. Ja MBA Eestis - no vabandage.
to all: Rääkisin ühe lugupeetava akadeemikuga - tema ütles, et kahjuks läheb Eestis magistrisse ENAMASTI (et keegi personaalselt ei võtaks) praht - inimesed kes mujal läbi ei löö, jäävad ülikooli edasi. Ja seda nägemust jagavad mitmed.
Olen nõus, et baasteadmiste omandamisel ei ole koht nii oluline, kuid baasteadmised oleks bakalaureuse kraad.
Kuid õppejõu peamine ülesanne magistri tasemel oleks visiooni andmine, seoste nägemise õpetamine, õpilase suunamine. Ja kuna Eestis selliseid maj. õppejõude on kokku u. 3 (ehk isegi 5), siis ei näe ma võimalust, et Eestist oleks võimalus Lääne paremate kõrgkoolidega võrdväärne MA kraad saada. Ja MBA Eestis - no vabandage.
unustasin - konverentsid, need on alternatiivideks teadustöödele.
Mulle tundub, et tarmo unustab meie perifeerialambukeste staatuse. Inglismaal komandeeringus olles suhtuti eesti värki kui aborigeeni asja. Ei usu, et Chicago roosamanna moodi välja näeks.
Heaks (tipuks) saamine on bluff. Omas nishis Sa juba oled maailma tipp!
Mulle tundub, et tarmo unustab meie perifeerialambukeste staatuse. Inglismaal komandeeringus olles suhtuti eesti värki kui aborigeeni asja. Ei usu, et Chicago roosamanna moodi välja näeks.
Heaks (tipuks) saamine on bluff. Omas nishis Sa juba oled maailma tipp!
Kooli valimisel ei saa pugeda majandusliku kokkuhoiu taha. Kellel on viitsimist asju ajada, saab välisülikoolidesse stipendumi igal juhul. Teadusmagistri puhul jagatakse neid üsnagi ohtralt.