tegelikult viipekeel sobiks väga hästi suhtluskeeleks :D
No ma olen t2hele pannud ,et nii m6nedki inimesed l2hevad pahatihti, peale ohtrat v2gijookide manustamist yle viipekeelele.")
Aegade algusest on ju majandusarengu pidur olnud võõras kultuur, eks sinna kuulub alla ka keelebarjäär. Sõdasidki peetakse ju uute turgude hõlvamiseks et vaenulikke ja tundmatuid maid allutades majanduslikku läbikäimist hõlbustada. Demokraatia toomine, paganatele usu toomine jms - tegelikult on see ju oma kultuuri toomine, mis sest demokraatiast ja usust niisama ikka kuhugi tassida. Olen lugenud, et viikingid astusid ristiusku suht meelsasti, kuna said isegi aru, et sest on kasu. Kodus olles siiski kummardasid omi jumalaid edasi aga kui kaubareisile läksid, siis riputasid risti kaela, umbes nagu nagu ärireisile minev ärimees lipsu....
Päh!
Oma saamatuse õigustamiseks kõlbab meile mis iganes - küll räägime valet keelt; küll on maa külmanud; küll oli vihmane suvi jne. jne.
Tegijad teevad ja nannipunnid vinguvad.
Oma saamatuse õigustamiseks kõlbab meile mis iganes - küll räägime valet keelt; küll on maa külmanud; küll oli vihmane suvi jne. jne.
Tegijad teevad ja nannipunnid vinguvad.
Kui esitada absoluutne väide, et inimmõtlemine oleneb ainult keelest, mida räägime, siis tähendaks see, et iga indiviidi puhul on tegu teatavate mõtete kombinatsioonidega lähtuvalt globaalsest mälust, arengutasemest ja mikrokeskkonnast. Andekus ja talnendikus oleks siis omadused, mis aitavad näha rohkemaid variatsioone probleemidele.
Peeter Torop sõnab oma raamatus “Kultuurimärgid”: “Iga üksik tekst on vaadeldav märgina, mis on ühel tasandil osa märgisüsteemist ja teisel tasandil autonoomne tervik, olles omakorda ehitatud märgisüsteemi(de)st.” Järelikult on nii punkt kui romaan tekstid, üksnes erinevatel platoodel. Ja kui eeldada, et inimmõtlemine oleneb ainult keelest, siis peab olema ka Einsteini üld- ja erirelatiivusteooria puhul tegu tühipalja keskkonnast ja teadustasemest lähtuva lahendiga. 19. sajandi algupoolel ja keskel tulid Lobacevski ja Riemann välja oma erigeomeetriatega. Nende erinevus võrreldes Eukleidese geomeetriaga on näiteks selles, et Eukleides aksiomeerib oma “Elementides” – kahe punkti vahele saab tõmmata ainult ühe sirge; kuid Riemann ja Lobacevski väidavad, et saab lõpmatult palju. Kui märkida A4le kaks punkti, siis ei anna mitte kuidagi üle ühe sirge nende punktide vahele joonistada. Kui võtta aga korvpall ja märkida ühte palli otsa punkt A ja teise punkt B, siis saab neid punkte omavahel ühendada 360 kraadi ulatuses ehk lõpmatult paljude sirgetega mööda sfäärilist pinda. Kui arvestada, et Eukleidese “Elemendid” on/ oli teadusklassika, siis oli tohutu samm erigeomeetria loomine. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi kõige esimestel aastatel tuli Henri Poincare välja filosoofiliste kirjeldustega aja relatiivsusest. Sõnaga, olid tekkinud teadus-ja filosoofiamaailma nii selgetele tõdedele erijuhud ja kahtlusmomendid. Kui väita absoluutselt või nõrgalt, et meie mõtlemine oleneb keelest, siis pidid nii olulised teooriad olema jõudnud Einsteinini, kas otseselt või kolmandate teooriate ja inimeste kaudu; ehk iga oluline sündmus peaks mõjutama globaalset märgiinfot. Kui inimkonna teadmistepagas on jõudnud mingisse staadiumi ja meie mõtlemine oleneb keelest, siis peaks me jõudma relatiivsusteooriateni ilma Einsteinita. Ainult ei tea, et millal – kuid just niisugune kombinatsioon, avastamaks valemite põhine aja suhtelisus, peaks kellelgi kunagi tekkima.
Küsimust, kas ja kuidas mõjutab keel mõtlemist, võib vaadelda kahe osana. Rahvuskeelte iseärasuste baasil ja üleüldist keelte semantikat silmas pidades. Eesti keele säilimine oleks siis mõistlik, kui pole võimalik luua üheski teises keeles sarnaseid sõnumikombinatsioone, mis tekitavad meie rahvusele mingeid väärtuslikke mõtteid. Samas, kui keel koosneb märkidest, siis peaks teoreetiliselt saama lahutadades ja jagades need originaalsed osad kätte, mis oleks inimmõtlemisele olulised. Ja kui me võtaks igast kultuur- või rahvuskeelest koore, saaks me lisada selle inglise keelele – tekiks laia võimalustegammaga metakeel. Väärtusetud osad jätaks ajaloo prügikasti. Kindlasti tekiks palju erinevaid dialekte, mis oleks väärtuseks. Dialekti on lihtsam mõista kui võõrast keelt.
Astudes sammu veel edasi – kas need keelemudelid, mis täna on kasutuses, on optimaalsed? Mida annaks keele innovatsioon (nt. täiesti uue tähe käibesse laskmine)?
Peeter Torop sõnab oma raamatus “Kultuurimärgid”: “Iga üksik tekst on vaadeldav märgina, mis on ühel tasandil osa märgisüsteemist ja teisel tasandil autonoomne tervik, olles omakorda ehitatud märgisüsteemi(de)st.” Järelikult on nii punkt kui romaan tekstid, üksnes erinevatel platoodel. Ja kui eeldada, et inimmõtlemine oleneb ainult keelest, siis peab olema ka Einsteini üld- ja erirelatiivusteooria puhul tegu tühipalja keskkonnast ja teadustasemest lähtuva lahendiga. 19. sajandi algupoolel ja keskel tulid Lobacevski ja Riemann välja oma erigeomeetriatega. Nende erinevus võrreldes Eukleidese geomeetriaga on näiteks selles, et Eukleides aksiomeerib oma “Elementides” – kahe punkti vahele saab tõmmata ainult ühe sirge; kuid Riemann ja Lobacevski väidavad, et saab lõpmatult palju. Kui märkida A4le kaks punkti, siis ei anna mitte kuidagi üle ühe sirge nende punktide vahele joonistada. Kui võtta aga korvpall ja märkida ühte palli otsa punkt A ja teise punkt B, siis saab neid punkte omavahel ühendada 360 kraadi ulatuses ehk lõpmatult paljude sirgetega mööda sfäärilist pinda. Kui arvestada, et Eukleidese “Elemendid” on/ oli teadusklassika, siis oli tohutu samm erigeomeetria loomine. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi kõige esimestel aastatel tuli Henri Poincare välja filosoofiliste kirjeldustega aja relatiivsusest. Sõnaga, olid tekkinud teadus-ja filosoofiamaailma nii selgetele tõdedele erijuhud ja kahtlusmomendid. Kui väita absoluutselt või nõrgalt, et meie mõtlemine oleneb keelest, siis pidid nii olulised teooriad olema jõudnud Einsteinini, kas otseselt või kolmandate teooriate ja inimeste kaudu; ehk iga oluline sündmus peaks mõjutama globaalset märgiinfot. Kui inimkonna teadmistepagas on jõudnud mingisse staadiumi ja meie mõtlemine oleneb keelest, siis peaks me jõudma relatiivsusteooriateni ilma Einsteinita. Ainult ei tea, et millal – kuid just niisugune kombinatsioon, avastamaks valemite põhine aja suhtelisus, peaks kellelgi kunagi tekkima.
Küsimust, kas ja kuidas mõjutab keel mõtlemist, võib vaadelda kahe osana. Rahvuskeelte iseärasuste baasil ja üleüldist keelte semantikat silmas pidades. Eesti keele säilimine oleks siis mõistlik, kui pole võimalik luua üheski teises keeles sarnaseid sõnumikombinatsioone, mis tekitavad meie rahvusele mingeid väärtuslikke mõtteid. Samas, kui keel koosneb märkidest, siis peaks teoreetiliselt saama lahutadades ja jagades need originaalsed osad kätte, mis oleks inimmõtlemisele olulised. Ja kui me võtaks igast kultuur- või rahvuskeelest koore, saaks me lisada selle inglise keelele – tekiks laia võimalustegammaga metakeel. Väärtusetud osad jätaks ajaloo prügikasti. Kindlasti tekiks palju erinevaid dialekte, mis oleks väärtuseks. Dialekti on lihtsam mõista kui võõrast keelt.
Astudes sammu veel edasi – kas need keelemudelid, mis täna on kasutuses, on optimaalsed? Mida annaks keele innovatsioon (nt. täiesti uue tähe käibesse laskmine)?
Mu arust USA ongi n2ide keele unifitseerimisest. Sinna on kohale r2nnanud terve keelte paabel, kes kasutavad ametlikus suhtluses inglise keelt. USA on rahvusriik (!), ehkki neid ei yhenda rahvus ega emakeel (yks hypotees on, et nende yhine identiteet on "the american way of living"..).
Yhine keel loob t88j6u mobiilsuse, mis viib produktiivsuse kasvuni. Eesti t88lisel on suht riskantne tugevalt spetsialiseeruda mingile alale, sest peale vallandamist pole tal keelebarj22ri t6ttu v6imalik kuhugi mujale liikuda, samas kui USA ametivend l2heb teise osariiki sama t88d tegema. V2hene spetsialiseerumine viib aga yldjuhul madalamale tootlikusele.
Mulle tundub, et killustunud Euroopal l2heb eneste yhtseks rahvuseks ymberdefineerimisega kyll ikka veel m6nda aega, ehkki keelelises plaanis on konvergents inglise keele kui esimese v66rkeele suunas ka siin tuntav. Praeguses EU-s on siiski raskesti ettekujutatav, kuidas eestlane l2heks t88le Prantsusmaale v6i Hispaaniasse ilma kohalikku keelt oskamata.
PS. Muuseas keeleteoreetikud arvavad, et keele leviku kriteerium ei ole niiv6rd keele v2hene keerukus, vaid minimaalne pingutus, mis on tarvilik keeles esmatasandi suhtlemisoskuse saavutamiseks.
Yhine keel loob t88j6u mobiilsuse, mis viib produktiivsuse kasvuni. Eesti t88lisel on suht riskantne tugevalt spetsialiseeruda mingile alale, sest peale vallandamist pole tal keelebarj22ri t6ttu v6imalik kuhugi mujale liikuda, samas kui USA ametivend l2heb teise osariiki sama t88d tegema. V2hene spetsialiseerumine viib aga yldjuhul madalamale tootlikusele.
Mulle tundub, et killustunud Euroopal l2heb eneste yhtseks rahvuseks ymberdefineerimisega kyll ikka veel m6nda aega, ehkki keelelises plaanis on konvergents inglise keele kui esimese v66rkeele suunas ka siin tuntav. Praeguses EU-s on siiski raskesti ettekujutatav, kuidas eestlane l2heks t88le Prantsusmaale v6i Hispaaniasse ilma kohalikku keelt oskamata.
PS. Muuseas keeleteoreetikud arvavad, et keele leviku kriteerium ei ole niiv6rd keele v2hene keerukus, vaid minimaalne pingutus, mis on tarvilik keeles esmatasandi suhtlemisoskuse saavutamiseks.
abesiki: Ja kui me võtaks igast kultuur- või rahvuskeelest koore, saaks me lisada selle inglise keelele – tekiks laia võimalustegammaga metakeel. Väärtusetud osad jätaks ajaloo prügikasti. Kindlasti tekiks palju erinevaid dialekte, mis oleks väärtuseks. Dialekti on lihtsam mõista kui võõrast keelt.
abesiki, sa ei saa ikka aru....
mis kasu on sellest, et sa staatiliselt mõtled? mis kasu on sellest, et sa mingil ajamomendil viid läbi "keelerevolutisooni" - koorid kõikide keelte "paremad palad" kokku ja liidad inglise keelele? see on nagu manuaalne replikeerimine. järgmisel ajamomendil on ju teistes keeltes uued kombinatsioonid tekkinud, mida selles sinu reformitud metakeeles ei ole. need dialektid arenevad piisava aja jooksul uuest erinevateks keelteks - dialektidest saavad uute keelte ja keelkondade tüved, jne. Selleks ei lähe rohkem vaja kui 10 tuhat aasta. keel areneb iseenesest, ma ei usu, et siin mingi "teadlik", "sihipärane" tegutsemine mingit positiivset efekti annaks (kuigi ei välista), kaldun arvama, et vastupidi - tohutu segaduse tekitab - rikub rütmi ja rutiini (mis võib olla nii hea kui halb - aga pigem halb).
teine asi millest keegi veel pole rääkinud, on tehiskeel. ühte sellist ju üritati implementeerida (mis sõna see siis nüüd on? okok juurutada) - esperanto keel, nimelt. aga millegi pärast ei võta vedu. Sarnaneb minu meelest kahtlaselt üritusele nimega Inteli IA64 arhitektuur, kuhu on tohutult pappi taotud, aga asi ei võta vedu, sest "kõik" suhtlevad endiselt edasi x86 ehk IA32 "keeles".
mis puudutab 2nd language juurutamist, siis oleks see tõepoolest ainuke variant ja aluseks tuleb võtta tehiskeel a la esperanto. prantslaste, sakslaste jne rahvaste uhkus keeldub alla neelamast inglise keele de facto standardiks nimetamist - kuigi aja jooksul võib see nii kujuneda (nii paistab vähemalt) ja neil pole valikut, aga jõuga ei tee selles valdkonnas minu meelest küll mitte midagi ära, eriti globaalsel tasandil. jõuga teeb ära ainult läbi pika ahela - sõda->kultuuri ja majanduskeskkonna kohandamine "õigetele väärtustele vastavaks"->uutel alustel arenev ühiskkond. Näiteid pole raske tuua: Iraak, ristisõjad, viikingid, no põmst kogu tsivilisatsioon ja ajalugu.
punkt
abesiki, sa ei saa ikka aru....
mis kasu on sellest, et sa staatiliselt mõtled? mis kasu on sellest, et sa mingil ajamomendil viid läbi "keelerevolutisooni" - koorid kõikide keelte "paremad palad" kokku ja liidad inglise keelele? see on nagu manuaalne replikeerimine. järgmisel ajamomendil on ju teistes keeltes uued kombinatsioonid tekkinud, mida selles sinu reformitud metakeeles ei ole. need dialektid arenevad piisava aja jooksul uuest erinevateks keelteks - dialektidest saavad uute keelte ja keelkondade tüved, jne. Selleks ei lähe rohkem vaja kui 10 tuhat aasta. keel areneb iseenesest, ma ei usu, et siin mingi "teadlik", "sihipärane" tegutsemine mingit positiivset efekti annaks (kuigi ei välista), kaldun arvama, et vastupidi - tohutu segaduse tekitab - rikub rütmi ja rutiini (mis võib olla nii hea kui halb - aga pigem halb).
teine asi millest keegi veel pole rääkinud, on tehiskeel. ühte sellist ju üritati implementeerida (mis sõna see siis nüüd on? okok juurutada) - esperanto keel, nimelt. aga millegi pärast ei võta vedu. Sarnaneb minu meelest kahtlaselt üritusele nimega Inteli IA64 arhitektuur, kuhu on tohutult pappi taotud, aga asi ei võta vedu, sest "kõik" suhtlevad endiselt edasi x86 ehk IA32 "keeles".
mis puudutab 2nd language juurutamist, siis oleks see tõepoolest ainuke variant ja aluseks tuleb võtta tehiskeel a la esperanto. prantslaste, sakslaste jne rahvaste uhkus keeldub alla neelamast inglise keele de facto standardiks nimetamist - kuigi aja jooksul võib see nii kujuneda (nii paistab vähemalt) ja neil pole valikut, aga jõuga ei tee selles valdkonnas minu meelest küll mitte midagi ära, eriti globaalsel tasandil. jõuga teeb ära ainult läbi pika ahela - sõda->kultuuri ja majanduskeskkonna kohandamine "õigetele väärtustele vastavaks"->uutel alustel arenev ühiskkond. Näiteid pole raske tuua: Iraak, ristisõjad, viikingid, no põmst kogu tsivilisatsioon ja ajalugu.
punkt
to romario: esperanto keel oli juba sündides surmale määratud projekt. Õppisin seda ka mina lausa 3 põhikooli klassi tundi, siis oli selge, et sellega ikka midagi peale pole hakata. Selles osas olen sinuga täiesti nõus, et EL'i majanduskasvu üheks pärssivaks elemendiks saab olema lisaks täiesti suutmatule haldusstruktuurile (vihje: USA ja füderaalriikide süsteem) keel ning ilma ühise keelepoliitikata üle kõiide liikmesriikide seda probleemi lahendada ei ole võimalik. Esperanto saab levida ainult olukorras kus ta de jure mingi kell kohustuslikuks kuulutatakse ning hakatakse seda ka ametlikus suhtluses _nõudma_ (nagu näiteks vene keel NL-is), kuid minu wild guess on et see never-ever ei tööta. Võimatu, sest kui inimestel on lihtsam suhelda mistahes teises keeles (ja keele õppimiseks läheb vaja aega, ressursse jne - sa pead põhimõttelieslt terve valitsusaparaadi ümber koolitama), siis seda nad ka teevad, Miks vägistada ennast ja teisi?
Jah, EL'i poolt ma ei ole kunagi olnud - ainult et sellest väljajäämine oli tol momendil veel halvem valik.
B.
Jah, EL'i poolt ma ei ole kunagi olnud - ainult et sellest väljajäämine oli tol momendil veel halvem valik.
B.
Kõikide keelte kirjeldatavaid keskkondi ning protsesse adekvaatselt vahendav metakeel oleks ilmselt tohutult mahukas, keeruline ja kohmakas. Kui selline ühendamine jõuga läbi viia, hakkaksid mõne aja pärast universaalseks kasutuseks kõlbmatus metakeeles arenema dialektid e. mugandataks keelt vastavalt kasutuskeskkonnale. Metakeel laguneks erinevateks murreteks, millest kujuneksid uued keeled. Huvitav oleks muidu teada, kui palju erinevaid tähendusi, lekseeme (ja neis sisalduvaid semeeme) on maailma kirjeldamiseks kõigis eksisteerivates keeltes kokku?
Avastasin eile õhtul, et minu algsele postile on kirjutatud üks muhe ja irooniline vastukaja, kuigi demagoogiline.
http://aab.pri.ee/jutt/279/
http://aab.pri.ee/jutt/279/
Abesiki, sa tahad Vanale Systeemimeistrile ise vastu astuda :)
Piiblilegend(Mo 11) teab rääkida, et kunagi oli maailmas üks keel. Aga inimesed(ega ometi eestlaste esivanemad?) tahtsid ehitada linna ja torni, mille tipp ulatuks taevasse(loe paradiisi).
Ja jumalale ei meeldint see plaan mitte üks raas: "Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"
Mis ka sai tehtud.
Piiblilegend(Mo 11) teab rääkida, et kunagi oli maailmas üks keel. Aga inimesed(ega ometi eestlaste esivanemad?) tahtsid ehitada linna ja torni, mille tipp ulatuks taevasse(loe paradiisi).
Ja jumalale ei meeldint see plaan mitte üks raas: "Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"
Mis ka sai tehtud.
mhm. palusin teema alguses ennetavalt vabandust Süsteemimeistri käest.
"Andku Vana Fedja andeks, et Paabeli segadusega ei arvesta." :)
"Andku Vana Fedja andeks, et Paabeli segadusega ei arvesta." :)
nägin küll seda lauset, aga ei kodeerinud lahti :)
hea teema. ma olen aastat välismaal elanud ja nüüd kõrvalt vaadates paistab eestlaste inglise keel ikka suht puine. hoolimata sellest, et koolides seda heal tasemel õpetatakse. isegi see riivab kõrva, kui valitsuse liikmed telekaamerate ees intervjuusid annavad.
ise olen inglise keelt õppinud MHG-s alates 8-aastaselt ja edasi ülikoolis, ilma reaalse praktikata. mu väljendusoskus paranes esimese siin elatud kuuga 1000%, kuna pidin iga päev 10 telefoniintervjuud tegema. alguses öeldi, et sry, me ei saa sind tööle võtta, kuna me ei saa sust aru. aga see selleks. tegelikult, jutu idee on selles, et kui tahad midagi kellelegi maha müüa, siis pead temaga oskama ladusalt suhelda. ja ma kardan et eestlane väga ei haara telefonitoru, et näiteks ameerika firmadele helistada, eelkõige suhtlemispraktika puudumise pärast. seda peaks julgema rohkem teha. mis sest, kui esimesed 50 korda pikalt saadetakse, sellest pole midagi.
hea lahendus oleks tegelikult see, kui EAS või mõnu muu taoline organisatsioon palkaks näiteks USAs kümmekond kohalikku müügimeest, kes muud ei teeks, kui sealsetele firmadele helistaks ja Eesti tooteid-teenuseid pakuks, teeks presentatsioone ja räägiks lepinguid läbi. müümine on omaette kunst, ja ameeriklased valdavad seda kuradi hästi. neid tuleks rohkem ära kasutada.
ise olen inglise keelt õppinud MHG-s alates 8-aastaselt ja edasi ülikoolis, ilma reaalse praktikata. mu väljendusoskus paranes esimese siin elatud kuuga 1000%, kuna pidin iga päev 10 telefoniintervjuud tegema. alguses öeldi, et sry, me ei saa sind tööle võtta, kuna me ei saa sust aru. aga see selleks. tegelikult, jutu idee on selles, et kui tahad midagi kellelegi maha müüa, siis pead temaga oskama ladusalt suhelda. ja ma kardan et eestlane väga ei haara telefonitoru, et näiteks ameerika firmadele helistada, eelkõige suhtlemispraktika puudumise pärast. seda peaks julgema rohkem teha. mis sest, kui esimesed 50 korda pikalt saadetakse, sellest pole midagi.
hea lahendus oleks tegelikult see, kui EAS või mõnu muu taoline organisatsioon palkaks näiteks USAs kümmekond kohalikku müügimeest, kes muud ei teeks, kui sealsetele firmadele helistaks ja Eesti tooteid-teenuseid pakuks, teeks presentatsioone ja räägiks lepinguid läbi. müümine on omaette kunst, ja ameeriklased valdavad seda kuradi hästi. neid tuleks rohkem ära kasutada.
* 2 aastat st.
LHV - enda foorumeid peaks saama muuta siin
LHV - enda foorumeid peaks saama muuta siin
taunon, äkki palkad seal ise paar müügimeest ja hakkad EAS´ile USAs telemarketingi teenuseid müüma.. või hakkad isiklikult eesti müügimeestele inglise keelt õpetama.. :)
Intervjuust Vabariigi Presidendiga:
Kas Eestis võib korduda vene keele riigikeeleks hääletamine, nii nagu see toimub Lätis?
Eesti riik loodi aastal 1918 ja taastati juriidilise järjepidevuse alusel ning presidendi roll on kaitsta neid põhialuseid. See, et Eesti okupeeriti, on üks suurimaid tragöödiaid Eesti rahva ajaloos ja see oli ebaõiglus. Sellest ebaõiglusest ei tulene mingi uus õigus. Roomas oli juba põhimõte ex injuria jus non oritur - ebaõigusest ei sünni õigus. Me ei hakka ütlema, et meid okupeeriti ja seetõttu muudame oma riigi põhialuseid. Need on kestnud kogu aeg aastast 1918.
http://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/6961-qilves-eestist-lahkunutel-tuleb-aidata-eestlust-alal-hoidaq-err/index.html
---------
Hästi, et Ilves argumenteerib eesti keele poolt, aga ta teeb seda halbade argumentidega minu arvamusel.
1) Venekeelsed kes elavad tänases Eestit ei ole seotud 2. maailmasõja ajal toimunud sündmustest (k.a okkupatsiooni). Nad on kodanikud/elanikud vastavate õigustega nagu kõik teised kodanikud/elanikud Eestis.
2) Isegi põhiseaduse sisu ümber võib arutleda. "Asjad on nii nagu nad on" ei ole hea argument.
Minu arvamusel peaks Eesti keel jääma ainukeseks riigikeeleks, aga järgnevatel prosaailistel põhjustel:
1) Põhimõtteliselt oleks 30% venekeelse osakaal piisavalt, et õigustada vähemuskeelt, AGA riigi väiksus teeks paratamatult teise riigikeele juurutamist ebamõistlikult kulukaks ja keerukaks.
2) Vene keel ja kultuur ei ole ohus. Vastupidi, ta on hästi tagatud naaberriigi poolt.
Ma näen riski, et Eesti argumentatsioon hakkab aina rohkem sarnanema Israeli omaga. Teatavasti ei räägi Israel tavaliselt "the Israeli state" vaid "The Jewish state"-ist. Selles on Israeli eksimus, minu arvamusel. Riik peab põhinema sellel rahval kes parasjagu selles riigis elavad, mitte mingisugust "pehme apartheid"-süsteemist. Seda öeldud toetan muis küsimustes Israeli võitlust igasuguse terrorismi vastu mis neid on tabanud.
Eesti keel on Eesti rahva kõige kallim vara, mis kannab Eesti kultuuri ja ühendab tänapäevase Eesti tema ajalooga. Keele väljakutseid on aga paljusid, ja selles on äärmiselt oluline, et Eestil on olemas hästi mõeldud vastus, miks eesti keel on ainukeseks riigikeeleks. Ma arvan et minu argumendid teenivad seda eesmärki hästi, kahjuks aga et Presidendi vastus antud intervjuus seda ei tee.
Seevastu on väga rõõmustav lugeda presidendi argumente samas intervjuus eetika kohta:
----------
Samas intervjuust:
Ma usun, et meie probleem on, et peame palju rohkem keskenduma eetikale, kui seni oleme teinud. Meil on selline arusaam, isegi laiem kui JOKK-fenomen, et seni, kuni see, mida ma olen teinud, ei ole kriminaalselt karistatav ja kohtulikult tõestatav, ei ole mingit probleemi. Ma tegin, aga see ei ole ju kuritegu. See laieneb isegi teistesse valdkondadesse /.../.
Sisemine moraalne kompass, mis on sobiv ja lubatud, mis ei ole ja mida ei peaks tegema, on asi, mille puudumine on üsna murettekitav. See peab olema sisemine asi, me ei saa piirduda sellega, et korrektne käitumine on see, milline ülikond on sul seljas ja kas on õiget värvi kingad. Etiketikett on loodud selleks, et vähendada konflikte, mitte neid tekitada. Aga kui on hoiak, et seni, kuni teen seda etiketiraamatute järgi, on kõik korras, siis meil tekivad sellised probleemid.
Kas Eestis võib korduda vene keele riigikeeleks hääletamine, nii nagu see toimub Lätis?
Eesti riik loodi aastal 1918 ja taastati juriidilise järjepidevuse alusel ning presidendi roll on kaitsta neid põhialuseid. See, et Eesti okupeeriti, on üks suurimaid tragöödiaid Eesti rahva ajaloos ja see oli ebaõiglus. Sellest ebaõiglusest ei tulene mingi uus õigus. Roomas oli juba põhimõte ex injuria jus non oritur - ebaõigusest ei sünni õigus. Me ei hakka ütlema, et meid okupeeriti ja seetõttu muudame oma riigi põhialuseid. Need on kestnud kogu aeg aastast 1918.
http://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/6961-qilves-eestist-lahkunutel-tuleb-aidata-eestlust-alal-hoidaq-err/index.html
---------
Hästi, et Ilves argumenteerib eesti keele poolt, aga ta teeb seda halbade argumentidega minu arvamusel.
1) Venekeelsed kes elavad tänases Eestit ei ole seotud 2. maailmasõja ajal toimunud sündmustest (k.a okkupatsiooni). Nad on kodanikud/elanikud vastavate õigustega nagu kõik teised kodanikud/elanikud Eestis.
2) Isegi põhiseaduse sisu ümber võib arutleda. "Asjad on nii nagu nad on" ei ole hea argument.
Minu arvamusel peaks Eesti keel jääma ainukeseks riigikeeleks, aga järgnevatel prosaailistel põhjustel:
1) Põhimõtteliselt oleks 30% venekeelse osakaal piisavalt, et õigustada vähemuskeelt, AGA riigi väiksus teeks paratamatult teise riigikeele juurutamist ebamõistlikult kulukaks ja keerukaks.
2) Vene keel ja kultuur ei ole ohus. Vastupidi, ta on hästi tagatud naaberriigi poolt.
Ma näen riski, et Eesti argumentatsioon hakkab aina rohkem sarnanema Israeli omaga. Teatavasti ei räägi Israel tavaliselt "the Israeli state" vaid "The Jewish state"-ist. Selles on Israeli eksimus, minu arvamusel. Riik peab põhinema sellel rahval kes parasjagu selles riigis elavad, mitte mingisugust "pehme apartheid"-süsteemist. Seda öeldud toetan muis küsimustes Israeli võitlust igasuguse terrorismi vastu mis neid on tabanud.
Eesti keel on Eesti rahva kõige kallim vara, mis kannab Eesti kultuuri ja ühendab tänapäevase Eesti tema ajalooga. Keele väljakutseid on aga paljusid, ja selles on äärmiselt oluline, et Eestil on olemas hästi mõeldud vastus, miks eesti keel on ainukeseks riigikeeleks. Ma arvan et minu argumendid teenivad seda eesmärki hästi, kahjuks aga et Presidendi vastus antud intervjuus seda ei tee.
Seevastu on väga rõõmustav lugeda presidendi argumente samas intervjuus eetika kohta:
----------
Samas intervjuust:
Ma usun, et meie probleem on, et peame palju rohkem keskenduma eetikale, kui seni oleme teinud. Meil on selline arusaam, isegi laiem kui JOKK-fenomen, et seni, kuni see, mida ma olen teinud, ei ole kriminaalselt karistatav ja kohtulikult tõestatav, ei ole mingit probleemi. Ma tegin, aga see ei ole ju kuritegu. See laieneb isegi teistesse valdkondadesse /.../.
Sisemine moraalne kompass, mis on sobiv ja lubatud, mis ei ole ja mida ei peaks tegema, on asi, mille puudumine on üsna murettekitav. See peab olema sisemine asi, me ei saa piirduda sellega, et korrektne käitumine on see, milline ülikond on sul seljas ja kas on õiget värvi kingad. Etiketikett on loodud selleks, et vähendada konflikte, mitte neid tekitada. Aga kui on hoiak, et seni, kuni teen seda etiketiraamatute järgi, on kõik korras, siis meil tekivad sellised probleemid.
Keelel võib olla vägagi erinevaid juriidilisi määratlusi.
Riigikeelel (national language) pole maailmapraktikas üldjuhul seost kõnelejate arvu või osakaaluga. Pigem on see seotud konkreetse riigi kultuurilis-ajaloolise identiteediga. Uus Meremaal näiteks on riigikeeleks maoori keel, kuigi seda räägib vaevalt 5% elanikkonnast. Sama lugu Iirimaaga, kus riigikeelt - iiri keelt (gaeilge) räägib emakeelena üldse ehk 50 000 inimest. Osad riigid (nt. Tuvalu, Rootsi, Eritrea) pole üldse pidanud vajalikuks riigikeele regulatsiooni loomist oma kultuuripärandi kaitsmiseks.
Järgmise tasandi mõiste oleks ametlik keel (official language) või sellele küllaltki lähedane asjaajamiskeel (working language). Need juriidilised määratlused on kasutusel riikides, kus elavad koos suured keelekogukonnad. Heaks näiteks on Belgia, kus ametlikeks keelteks on flaami ja vallooni keeled. Iisraelis omavad ametliku keele staatust (uus)-heebrea, araabia ja inglise keel. Huvitava faktina tasub veel mainimist, et USA-s on ainult 26-s osariigis inglise keel ametlikuks keeleks (http://www.languagepolicy.net/archives/langleg.htm).
Veel peetakse osades riikides määratleda keeli juriidiliselt regionaalsel põhimõttel. Näiteks on Taanile kuuluvatel fääri saartel piirkondlikuks keeleks (regional language/provincial language) fääri keel. Ukrainas on vene keel piirkondlikuks keeleks Krimmi Autonoomses Vabariigis. Ühendkuningriigis kargavad pähe muidugi kohe Šotimaal ja Walesis kõneldavad šoti ja ueilsi keeled.
Ja lõpuks on olemas ametlikult määratletud vähemuskeeled (minority language), mis määratlevad oluliste keeleliste vähemusgruppide keelelised õigused. Soomes on selliseks keeleks saami keel. Tšehhis on määratletud lausa 11 vähemuskeelt (bulgaaria, horvaatia, saksa, kreeka, ungari, poola, roma, vene, russiini, serbia ukraina).
Wikipedia pakub välja järgnevad definitsioonid:
Riigikeelel (national language) pole maailmapraktikas üldjuhul seost kõnelejate arvu või osakaaluga. Pigem on see seotud konkreetse riigi kultuurilis-ajaloolise identiteediga. Uus Meremaal näiteks on riigikeeleks maoori keel, kuigi seda räägib vaevalt 5% elanikkonnast. Sama lugu Iirimaaga, kus riigikeelt - iiri keelt (gaeilge) räägib emakeelena üldse ehk 50 000 inimest. Osad riigid (nt. Tuvalu, Rootsi, Eritrea) pole üldse pidanud vajalikuks riigikeele regulatsiooni loomist oma kultuuripärandi kaitsmiseks.
Järgmise tasandi mõiste oleks ametlik keel (official language) või sellele küllaltki lähedane asjaajamiskeel (working language). Need juriidilised määratlused on kasutusel riikides, kus elavad koos suured keelekogukonnad. Heaks näiteks on Belgia, kus ametlikeks keelteks on flaami ja vallooni keeled. Iisraelis omavad ametliku keele staatust (uus)-heebrea, araabia ja inglise keel. Huvitava faktina tasub veel mainimist, et USA-s on ainult 26-s osariigis inglise keel ametlikuks keeleks (http://www.languagepolicy.net/archives/langleg.htm).
Veel peetakse osades riikides määratleda keeli juriidiliselt regionaalsel põhimõttel. Näiteks on Taanile kuuluvatel fääri saartel piirkondlikuks keeleks (regional language/provincial language) fääri keel. Ukrainas on vene keel piirkondlikuks keeleks Krimmi Autonoomses Vabariigis. Ühendkuningriigis kargavad pähe muidugi kohe Šotimaal ja Walesis kõneldavad šoti ja ueilsi keeled.
Ja lõpuks on olemas ametlikult määratletud vähemuskeeled (minority language), mis määratlevad oluliste keeleliste vähemusgruppide keelelised õigused. Soomes on selliseks keeleks saami keel. Tšehhis on määratletud lausa 11 vähemuskeelt (bulgaaria, horvaatia, saksa, kreeka, ungari, poola, roma, vene, russiini, serbia ukraina).
Wikipedia pakub välja järgnevad definitsioonid:
* National language: one that uniquely represents the national identity of a state, nation, and/or country and so designated by a country's government; some are technically minority languages. Some countries have more than one language with this status.
* Official language: one designated as having a unique legal status in the state, typically, the language used in a nation's legislative bodies, and often, official government business
* Regional language: one designated as having official status limited to a specific area, administrative division, or territory of the state.
* Minority language: one spoken by a minority population within the state and officially designated as such; typically afforded protection and designated an officially permissible language for legal and government business in a specific area or territory of the state.
stefan
Minu arvamusel peaks Eesti keel jääma ainukeseks riigikeeleks, aga järgnevatel prosaailistel põhjustel:
1) Põhimõtteliselt oleks 30% venekeelse osakaal piisavalt, et õigustada vähemuskeelt, AGA riigi väiksus teeks paratamatult teise riigikeele juurutamist ebamõistlikult kulukaks ja keerukaks.
"Raha pole" või "see on kulukas" on väga nõrk ja primitiivne argument sellises valdkonnas nagu rahvustevalised suhted. Minu arust oleks aeg määratleda analoogselt Tšehhis kasutatavale mudelile Eestis vene keel ja võib-olla veel mõned suurema kasutajaskonnaga keeled (soome? läti? ukraina?) juriidiliselt oluliste vähemuskeeltena (minority language). Seeläbi oleks tagatud oluliste elanikkonnagruppide õigus saada näiteks poes olulist tooteinfot, aga ka valimisinfot oma keeles. De facto on see ju nii juba ka praegu. Lõppeks vähemalt see jahumine "riigikeele" teemal ära.
stefan
Ma näen riski, et Eesti argumentatsioon hakkab aina rohkem sarnanema Israeli omaga. Teatavasti ei räägi Israel tavaliselt "the Israeli state" vaid "The Jewish state"-ist. Selles on Israeli eksimus, minu arvamusel. Riik peab põhinema sellel rahval kes parasjagu selles riigis elavad, mitte mingisugust "pehme apartheid"-süsteemist.
Look who's talking?! Rootsis pole araabia keelel ikka veel vähemuskeele staatust vaatamata sellele, et selle kasutajaskonna suurus on kordades suurem, kui Jidiši kõnelejatel, millel ON Rootsis ametliku vähemuskeele staatus. Millest selline eristamine? Erinevalt Rootsist on Iisraelis araabia keel lausa ametlikuks keeleks.
Selgituseks pidin silmas "asjaajamise keel". Ma arvan, et ka president pidi antud intervjuus silmas "asjaajamise keel".