Vananeva rahvastikuga muutub raskeks majandust samal tasandil hoida. Vaja on tootluse tugevat tõusu üksikindiviidi tasandil kuna töötegijaid jääb vähemaks. Tootluse tõus muuseas peab lisaks vähenevatele tootvatele indiviididele katma ka vanade mittetootvate indiviidide kulud, keda protsentuaalselt saab rohkem olema.
abesiki, ma arvan, et suvaline iirlane teeks Su väite peale, et iirlastel on sama emakeel kui USAs (ilmselt mõtled siis inglise keelt, kuigi USA kodanike emakeelte osas on hispaania inglise keelest mööda läinud tänaseks) midagi sarnast kui Ingrid Rüütel käesolevat threadi lugedes...
Ja veel -- pisut mõtteid teemal:
Best languages to learn
Best languages to learn
Eestlase kui rahvuse probleem on ajalugu. Sakslased peksid meie esiisad nuudi abil küll tööd tegema aga murdsid nende vaba meele. Eestlane kahjuks ei ole harjunud olema VABA MEES, see ongi põhiline mis meid eurooplastest eristab. Eurooplased on harjunud olema vabad. Nad ei olegi orjad olnud. Eesti omariiklustki on kokku olnud 30 aastat. Seepärast mõtlebki keskmine eestlane nagu ORI. Hetkeline vaakum tekitabki osades inimestes segadust siis, et kelle kätt lakkuda? ja kuhu koogutada. On see Brüssel, Moskva või Meka?
Seepärast ongi kahjuks kogu ettevõtlus vaikselt libisenud eestlaste kontrolli alt nn "välisinvestorite kätte" ja saab tõeks Zirinovski ennustus, et eestlasest saab hea saunamees, kes uutele peremeestele (LOE: OMANIKELE) saunas käteräti ulatab. Põhimõtteliselt käitume samuti nagu Naurulased, kes lihtsalt kogu oma saare on endalt alt ära kaevanud (fosforiit) ja peavad kuhugi mujale elama kolima.
Aga pole hullu, samad saatusekaaslased olid muide Iirlased. Mehed käisid palgasõduriteks ja naised olid libud, siis mujal euroopas.......Poolteist sajandit tagasi.
Seepärast ongi kahjuks kogu ettevõtlus vaikselt libisenud eestlaste kontrolli alt nn "välisinvestorite kätte" ja saab tõeks Zirinovski ennustus, et eestlasest saab hea saunamees, kes uutele peremeestele (LOE: OMANIKELE) saunas käteräti ulatab. Põhimõtteliselt käitume samuti nagu Naurulased, kes lihtsalt kogu oma saare on endalt alt ära kaevanud (fosforiit) ja peavad kuhugi mujale elama kolima.
Aga pole hullu, samad saatusekaaslased olid muide Iirlased. Mehed käisid palgasõduriteks ja naised olid libud, siis mujal euroopas.......Poolteist sajandit tagasi.
Väga rumalad jutud...
Tooge mõni näide, kus kultuuri kiire muutumine on kaasa toonud majandusarengu.
Muutumine toob kahju, juurdeõppimine kasu.
suvalised kultuuri muudatused toovad esmalt kaasa aastakümnenditeks või aastasadadeks töövõtjate motivatsiooni ja elukvaliteedi languse.
Täiskasvanud inimene on oma õpitud oskuste, suhtumiste ja sotsiaalsete sidemetega. Nende muutumisel lähevad osad sidemed katki ja tulemuseks on sootsiumi keskmise elukvaliteedi langus.
Seega on kultuuri võimalik majanduslikult soodsalt muuta vaid uusi sidemeid peale kasvatades (lastele).
Selles osas aga on inimese aju õnneks üsna mahutav, keegi ei keela ka kõigil siinolijatel õppida kümmet keelt või vähemalt viit enamlevinut.
Teine rumalus: erinevused on innovatsiooni allikaks. Mitte kuigi tihti ei hüppa inimesele lihtsalt pähe tore ja innovaatiline mõte. Palju tihedamalt saab ta selle mõtte vaadates mõnda probleemi erineva nurga alt, näiteks oma kultuurilisest kogemusest lähtudes. Seega diversiteedi kadu tähendab ka innovatsiooni kadu.
Tooge mõni näide, kus kultuuri kiire muutumine on kaasa toonud majandusarengu.
Muutumine toob kahju, juurdeõppimine kasu.
suvalised kultuuri muudatused toovad esmalt kaasa aastakümnenditeks või aastasadadeks töövõtjate motivatsiooni ja elukvaliteedi languse.
Täiskasvanud inimene on oma õpitud oskuste, suhtumiste ja sotsiaalsete sidemetega. Nende muutumisel lähevad osad sidemed katki ja tulemuseks on sootsiumi keskmise elukvaliteedi langus.
Seega on kultuuri võimalik majanduslikult soodsalt muuta vaid uusi sidemeid peale kasvatades (lastele).
Selles osas aga on inimese aju õnneks üsna mahutav, keegi ei keela ka kõigil siinolijatel õppida kümmet keelt või vähemalt viit enamlevinut.
Teine rumalus: erinevused on innovatsiooni allikaks. Mitte kuigi tihti ei hüppa inimesele lihtsalt pähe tore ja innovaatiline mõte. Palju tihedamalt saab ta selle mõtte vaadates mõnda probleemi erineva nurga alt, näiteks oma kultuurilisest kogemusest lähtudes. Seega diversiteedi kadu tähendab ka innovatsiooni kadu.
TNT. ära lahmi, kui sa seda hästi ei oska teha.
seikatsu. käsi peatus korra lause "ühise emakeelega US ja Iiri" juures ja ilmselt iirlased vihastavadki samuti nagu Ingrid Rüütel selle foorumi peale, aga kahjuks ei tulnud tol hetkel paremat seost ette.
seikatsu. käsi peatus korra lause "ühise emakeelega US ja Iiri" juures ja ilmselt iirlased vihastavadki samuti nagu Ingrid Rüütel selle foorumi peale, aga kahjuks ei tulnud tol hetkel paremat seost ette.
Nagu ma aru saan, siis teemaks on majandusinimese pilgu läbi kultuuri ühe alustala ehk keele tähtsuse hindamine riigi/regiooni/maailma majanduses. Aga oma väidetes kasutate pigem selliseid "pehmeid" seisukohti ehk "no hard facts".
Minu meelest on teema huvitav ning selle võiks keegi täiesti tõsiselt teadustöö tasemel ette võtta ning uurida siis näiteks:
- kuidas mõjutab regiooni/riigi majanduskasvu selles kasutuses olevate keelte arv (suhestatuna näiteks elaniku kohta) - kas on statistiliselt oluline, mis suunaline on mõju?
- kas keelel on olemas kriitiline piir, ehk siis geograafiline, rahva-arvuline vmt. piir, millest alates hakkab ta muutuma (dialektistuma) (näide: Ladina-Ameerika hispaania keel on erinev mandri-Hispaania keelest ning nad kaugenevad teineteisest pidevalt aja jooksul);
Üritasin otsida näiteks sedagi, et kuidas on aja jooksul muutunud maailmas kasutusel olevate keelte arv ning mis tempot/tendentsi see protsess näitab, kuid kahjuks ei ole sellise materjali otsa sattunud.
Isiklik "kõhutunne" on pigem see, et keel ei ole staatiline nähtus ja selle ühtsena hoidmiseks peaks tõepoolest maailma kultuurirum vägagi homogeenne olema, mida ta kohe mitte ei ole. Isegi parima tahtmise korral ei ole võimalik ära hoida erinevate dialektide tekkimist ning keelte muundumist ajas ja ruumis ning pigem on see positiivne nähtus, sest tavaliselt kohandub keel ju optimaalseimaks vastavas keskkonnas. Seesama hea eskimode ja lumede nimetuste näide - eestlasel lihtsalt ei ole vaja omada 60 nimetust lume jaoks, aga eskimo jaoks võib ta olla elu-ja-surma küsimus. Kui ta ei suuda (efektiivselt) edasi anda teadmist, et täna on lumi "30 cm paksune, suure-teraline ja pisut kollaka tooniga, mis tähendab, et põhjaväinast peaks hästi heeringat saama", siis oleks tema heolu kaotus oluliselt suurem kui näiteks sahaara elanikul, kes pole oma elu jooksul lund isegi näinud.
B.
Minu meelest on teema huvitav ning selle võiks keegi täiesti tõsiselt teadustöö tasemel ette võtta ning uurida siis näiteks:
- kuidas mõjutab regiooni/riigi majanduskasvu selles kasutuses olevate keelte arv (suhestatuna näiteks elaniku kohta) - kas on statistiliselt oluline, mis suunaline on mõju?
- kas keelel on olemas kriitiline piir, ehk siis geograafiline, rahva-arvuline vmt. piir, millest alates hakkab ta muutuma (dialektistuma) (näide: Ladina-Ameerika hispaania keel on erinev mandri-Hispaania keelest ning nad kaugenevad teineteisest pidevalt aja jooksul);
Üritasin otsida näiteks sedagi, et kuidas on aja jooksul muutunud maailmas kasutusel olevate keelte arv ning mis tempot/tendentsi see protsess näitab, kuid kahjuks ei ole sellise materjali otsa sattunud.
Isiklik "kõhutunne" on pigem see, et keel ei ole staatiline nähtus ja selle ühtsena hoidmiseks peaks tõepoolest maailma kultuurirum vägagi homogeenne olema, mida ta kohe mitte ei ole. Isegi parima tahtmise korral ei ole võimalik ära hoida erinevate dialektide tekkimist ning keelte muundumist ajas ja ruumis ning pigem on see positiivne nähtus, sest tavaliselt kohandub keel ju optimaalseimaks vastavas keskkonnas. Seesama hea eskimode ja lumede nimetuste näide - eestlasel lihtsalt ei ole vaja omada 60 nimetust lume jaoks, aga eskimo jaoks võib ta olla elu-ja-surma küsimus. Kui ta ei suuda (efektiivselt) edasi anda teadmist, et täna on lumi "30 cm paksune, suure-teraline ja pisut kollaka tooniga, mis tähendab, et põhjaväinast peaks hästi heeringat saama", siis oleks tema heolu kaotus oluliselt suurem kui näiteks sahaara elanikul, kes pole oma elu jooksul lund isegi näinud.
B.
PS. Kas keegi on näinud näiteks, missugune on eesti teismeliste keelekasutus mõnes instant-messaging keskkonnas nagu MSN? Mul on õnnestunud enda õelastega suheldes jõuda arusaamiseni, et see eesti-inglise-jmt mis muude keelte sulam on lihtsalt üks keskkonnamõjude (vajadus võimalikult efektiivselt ja väikese trükivaevaga anda edasi keerulisi mõtteid ja emotsioone) tulemusena tekkinud "dialekt". Ja ma ei nõustu kuidagi seisukohaga, et sellised arenguid tuleks iga hinnaga takistada, sest nagu ma ütlesin, keel peab olema võimalikult efektiivne suhtusvahend ja dünaamilises keskkonnas peab ka keel paratamatult kohanduma. Ja kui palju teist näiteks emoticone kasutab ning kui palju neid kasutas nii 10 aastat tagasi ja kui suur on tõenäosus, et tädi maalile nendega küllastatud _eesti keeles_ kirjutatud kiri talle arusaadav oleks?;)
B.
B.
suruda keel raamidesse on sama hea kui keelata inimesel mõtlemast.
proovi, vaata kas õnnestub!
proovi, vaata kas õnnestub!
romario, mõnevõrra lihtsam siiski.
kasvõi eesti keeleseadus, ülaltoodud suur-rooma ja iirimaa näited ju seda tegelikult teevad. protsess on küll pikaajaline ja valuline, enne kui tulemused näha on (VS mõtlemise keelamine, mille järel saab kohe tuvastada, kas on veel ajutegevust või mitte ;))
kasvõi eesti keeleseadus, ülaltoodud suur-rooma ja iirimaa näited ju seda tegelikult teevad. protsess on küll pikaajaline ja valuline, enne kui tulemused näha on (VS mõtlemise keelamine, mille järel saab kohe tuvastada, kas on veel ajutegevust või mitte ;))
No kui teema juba mõtlemise keelamise peale läks, siis soovitaks igaleühele, kes seda veel teinud ei ole lugeda läbi Orwelli "1984". Üllatavalt hea ning ajakohane raamat.
Ühelt raamatu "1984" factsheet'ilit:
"In 1984 Orwell shows how and why a government can become
all-powerful and all individual freedom completely eroded. As
Goldstein’s book explains (Chapter 8), absolute equality in society
is impossible. There will always be different social classes, and it is
human nature for humans to exert power over weaker people."
"One way in which the government maintain and strengthen their
power is manipulating language. Just as clever advertising slogans
and political messages might persuade us today, Big Brother uses
language to plant new ideas in peoples’ minds and erase old ones.
As Syme explains in Chapter 3, if a word like ‘freedom’ does not
exist, then the whole idea of freedom also ceases to exist. Orwell
stresses this point by inventing a whole new language, ‘Newspeak’
for 1984."
Ehk ma kaldun pigem oma arvamuses rohkem Romario poole, et mõtte- ja keeleline vabadus on omavahel väga tihedalt seotud ning pärssides keelelist mitmekülgsust, jääme suures ulatuses ilma võimalikust mõttelisest mitmekülgsusest (majanduslikus mõttes - innovatsioonist).
B.
Ühelt raamatu "1984" factsheet'ilit:
"In 1984 Orwell shows how and why a government can become
all-powerful and all individual freedom completely eroded. As
Goldstein’s book explains (Chapter 8), absolute equality in society
is impossible. There will always be different social classes, and it is
human nature for humans to exert power over weaker people."
"One way in which the government maintain and strengthen their
power is manipulating language. Just as clever advertising slogans
and political messages might persuade us today, Big Brother uses
language to plant new ideas in peoples’ minds and erase old ones.
As Syme explains in Chapter 3, if a word like ‘freedom’ does not
exist, then the whole idea of freedom also ceases to exist. Orwell
stresses this point by inventing a whole new language, ‘Newspeak’
for 1984."
Ehk ma kaldun pigem oma arvamuses rohkem Romario poole, et mõtte- ja keeleline vabadus on omavahel väga tihedalt seotud ning pärssides keelelist mitmekülgsust, jääme suures ulatuses ilma võimalikust mõttelisest mitmekülgsusest (majanduslikus mõttes - innovatsioonist).
B.
Annan alla, aadress plain text kujul: www.msxnet.org/orwell/print/1984.pdf
B.
B.
Sellel teemal on chatis huvitav arutelu praegu.
to: abesiki jt
Te haugute vale puu all. Asja tuum ei oleks mitte see, et kõigi emakeel oleks ühtne, see on ebareaalne ja kindlasti ebapopulaarne. Küll aga võiks heietada mõtet, et kõigil maailma inimestel oleks ühine 2nd language. See tähendaks, prantslane saab üle oma egoistlikust idiootsusest ja sakslane prantslasele meele järgi olemisest ja mõlemad õpivad ära inglise keele. Küll siis teised maniakid nagu flaamid, belgid jm väikesed ketikozzled eeskuju võtavad.
Siin olekski potentsiaali inglise keelel, mis on suhteliselt lihtne ja loogiline ning mitte koleda kõlaga. Ühtlasi ka maailma enim räägitud keel (mitte segamini ajada enim räägitud emakeelega, milleks on tõenäoliselt mandarini keel või hispaania keel). Inglise keelt pidi kogu maailmas rääkima 2 miljardit inimest. Noh eks sellesse numbrisse tuleks suhtuda skeptiliselt, aga 1/3 on juba võidetud. Prooviks ülejäänud 2/3 ka ära võtta.
Nagu keegi eurobürokraat väga küüniliselt aga samas siiski mõtlemapanevalt märkis euroliidu meeletute, eksponentsiaalselt kasvavate tõlkekulutuste kohta:
Parem plekkida tõlkimise kui sõja eest. :)
Te haugute vale puu all. Asja tuum ei oleks mitte see, et kõigi emakeel oleks ühtne, see on ebareaalne ja kindlasti ebapopulaarne. Küll aga võiks heietada mõtet, et kõigil maailma inimestel oleks ühine 2nd language. See tähendaks, prantslane saab üle oma egoistlikust idiootsusest ja sakslane prantslasele meele järgi olemisest ja mõlemad õpivad ära inglise keele. Küll siis teised maniakid nagu flaamid, belgid jm väikesed ketikozzled eeskuju võtavad.
Siin olekski potentsiaali inglise keelel, mis on suhteliselt lihtne ja loogiline ning mitte koleda kõlaga. Ühtlasi ka maailma enim räägitud keel (mitte segamini ajada enim räägitud emakeelega, milleks on tõenäoliselt mandarini keel või hispaania keel). Inglise keelt pidi kogu maailmas rääkima 2 miljardit inimest. Noh eks sellesse numbrisse tuleks suhtuda skeptiliselt, aga 1/3 on juba võidetud. Prooviks ülejäänud 2/3 ka ära võtta.
Nagu keegi eurobürokraat väga küüniliselt aga samas siiski mõtlemapanevalt märkis euroliidu meeletute, eksponentsiaalselt kasvavate tõlkekulutuste kohta:
Parem plekkida tõlkimise kui sõja eest. :)
Sain täna päeval vahetada paar sõna ühe teadustaustaga etno- ja kultuuriguruga, kes on ilmselt Eestis üks parimaid spetsialiste, kes oskaks antud teemal sõna võtta. Ta arvas samuti suffiks, et variant oleks kakskeelsus. Ta ei osanud küll öelda, et palju võiks majandus sõltuda kultuuriidentiteedist, kuid et teadus- ja majanduskeeleks võiks olla iseenesest inglise keel. Teaduses see peakski nii vaikselt juba olema. Päris ühe keele varianti ta ei poolda, kuna kunst ja kultuur sõltub paljuski just kultuurikoodist.
Mainis, et teadlaste arvamused lähevad selles osas lahku, et kas keel mõjutab mõtlemist või mitte ja kui mõjutab, siis kui palju. Üheks põhjuseks tõi ta selle, et miks inglise keel on nii laialt levinud, et see on äärmiselt tolerantne - laseb sisse imbuda võõrväljenditel. Samas paljud väiksemad rahvad on oma keele kallal teostanud tõelist vägistamist. Tõi näitena Eesti Ärkamisaja, kus 1860-1870 paiku hakati jõuga eestistama liitsõnu ja mugandama keerulisi väljendeid. Kõige tugevamaks läks eestistamine 1920ndate paiku. Selline vägistamine pole pikemas perspektiivis hästi mõjunud üldiselt. Soomes pidavat võõrväljendite kohandamine populaarne olema praegu - tulemuseks palju ajuvabasid sõnu, mida ei mõisteta.
Mainis, et teadlaste arvamused lähevad selles osas lahku, et kas keel mõjutab mõtlemist või mitte ja kui mõjutab, siis kui palju. Üheks põhjuseks tõi ta selle, et miks inglise keel on nii laialt levinud, et see on äärmiselt tolerantne - laseb sisse imbuda võõrväljenditel. Samas paljud väiksemad rahvad on oma keele kallal teostanud tõelist vägistamist. Tõi näitena Eesti Ärkamisaja, kus 1860-1870 paiku hakati jõuga eestistama liitsõnu ja mugandama keerulisi väljendeid. Kõige tugevamaks läks eestistamine 1920ndate paiku. Selline vägistamine pole pikemas perspektiivis hästi mõjunud üldiselt. Soomes pidavat võõrväljendite kohandamine populaarne olema praegu - tulemuseks palju ajuvabasid sõnu, mida ei mõisteta.
Aga kui ....
Impordiks Hiinast mingi 1 miljon pilukat. Siis ei oleks meil tööliste puudust. Pankadel oleks kellele laenu anda. Pilukad võiksid siin teha üle ühe lapse (lapsi nad teha oskavad).
Ja varsti räägiksime kõiks selles piluka keeles...
Impordiks Hiinast mingi 1 miljon pilukat. Siis ei oleks meil tööliste puudust. Pankadel oleks kellele laenu anda. Pilukad võiksid siin teha üle ühe lapse (lapsi nad teha oskavad).
Ja varsti räägiksime kõiks selles piluka keeles...
Aga sa abesiki tee püha üritusega algust, ja hakka näiteks siin foorumites ainult inglise keeles oma tarkust kirja panema. Väärt mõte või mis?
absurd.
geltmann,
kas sa suudad põhjendada ära, miks peaks 1 miljon pilukat Hiinast siia tulema? Inimesed pole kaup, sa ei saa neid valitsustevahelise leppe alusel importida ... ja Jumal tänatud!
Mida nad siin tegema hakkavad? Sprotte karpi pakendama? Selle jaoks on meil Ida-Virumaalt tööjõudu saada küll ja küll.
Vaata, keda tööandjad otsivad ja mõtle! Kas pilukad tulevad Harvesteri operaatoriks? Keevitajaks? Mida veel?
Eesti riik on selleks liiga väike, et kulutada raha veel ühe miljoni inimese integreerimiseks. Praeguste hallipassimeestegagi tegemist küll :-(
kas sa suudad põhjendada ära, miks peaks 1 miljon pilukat Hiinast siia tulema? Inimesed pole kaup, sa ei saa neid valitsustevahelise leppe alusel importida ... ja Jumal tänatud!
Mida nad siin tegema hakkavad? Sprotte karpi pakendama? Selle jaoks on meil Ida-Virumaalt tööjõudu saada küll ja küll.
Vaata, keda tööandjad otsivad ja mõtle! Kas pilukad tulevad Harvesteri operaatoriks? Keevitajaks? Mida veel?
Eesti riik on selleks liiga väike, et kulutada raha veel ühe miljoni inimese integreerimiseks. Praeguste hallipassimeestegagi tegemist küll :-(