Sarkastilisel kombel, on just täna, järjekordselt härima hakanud üks vana mõttelõng. Kõige otsesemalt küsituna – miks ei võiks maailmas kõik inimesed ühte keelt rääkida? Selle asemel on aga poole tosina tuhande jagu erinevaid keeli. Pakuks, et ammustel aegadel arenesid erinevad suhtluskeeled välja erineva kliima, kultuuri ja kogukondade harva omavahelise suhtlemise tõttu. Näiteks samidel on lume kohta umbes 60 erinevat väljendussõna. Andku Vana Fedja andeks, et Paabeli segadusega ei arvesta.
Probleem seisneb selles, et on rohkem kui üks keel, et tohutu energia kulub inimkonnal keelte õppimisse, mille võiks rakendada ükskõik mille uue loomisse või arendamisse. Eksisteerivad isegi orgaanilised kogumid, kelle põhitöö on olla tõlk – neid inimesi on sadu tuhandeid. Palju meeldivam oleks kui see sada tuhat tegeleks näiteks alternatiivsete kütuste genereerimisega, kliimaprobleemidega, kosmoloogiaga, materjaliteadusega tehnoloogiaga, jne.
Praktiliselt:
a) Inglise keelses Wikipedias on 428 728 ja eesti keelses (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht) 8 788 artiklit momendil. Kui kõik oleks ühes keeles, saaks palju rohkem infi korraga ja ei peaks näiteks oma aega kulutama sõnaraamatu peale, et otsida, mida antud väljend just tähendab.
b) Kui Hiinas, Jaapanis ilmub mõni hea raamat, siis läheb tükk aega kui ta jõuab eesti keelde kui seda üldse. Tahaks kohe lugeda.
c) Mõni prantsuse film huvitab – ei saa vaadata, paremal juhul aastate pärast subtiitritega.
d) Äriinimestel on aeganõudev uurida, mida head pakutakse Lõuna-Koreas.
e) Paljud teadlased peavad suhtlema viitajaga – ootavad artiklite tõlkimist või meedia vahendamist.
f) Erialast tööd leiaks sobivate tingimustega just Hispaanias näiteks – ei saa minna keelebarjääri tõttu.
g) Kohtud kena neiuga Lätis – ei saa pikemalt suhelda, kuna ta on läti-leedu keele tõlk, kes õppis koolis inglise keele asemel saksa keelt.
h) Firma toodab mingit vidinat, mida tahab turustada Tais – mõttetult palju tõlkekulusid ja ajakulu
i) jne, jne, jne…
Miks ei võiks Eesti näiteks ise meelega selle poole liikuda, et kaotada oma keel ära, et siis kiiremini ingliseeruda? Palju vabat potentsiaali avaneks ja kommunikatsioon muutuks märksa efektiivsemaks. Positiivne mõju võiks olla nii majanduskasvule kui üldisele heaolule. Arvan, et kunagi kauges tulevikus saabub päev, kus näiteks saksa keel on põhimõtteliselt hääbunud.
No seda küll ei juhtu, et näiteks prantslased enda keele inglise keelele ohverdavad ja vanjadest ma parem ei räägigi... Ja ise ei tahaks ka eesti keelest loobuda, sest sellega oleks meie kultuur käpuli.
Miks inglise keel? Miks eestlased ei võiks hiinastuda või hoopis hispaania keelele üle minna (latiinode osakaal USA-s pidevalt suurenenud + Lõuna-Ameerika)? Kaob keel, siis kaob ka kultuur ja rahvas oleks ehk lihtsaim vastus eesti keele kaitseks.
Mnjah.olen isegi Abesikiga sarnaseid m6tteid heietanud.Aga vaataksime asja veidikene teise kandi pealt.Milline keel siis valida selliks yhiseks.Millised rahvused oleksid valmis kompromisse tegema.M6ni keel on ju ilmselgelt raskemini omandatav.Loomulikult oleks siis ju jah kasumlikum valida k6ige lihtsam keel.Kuid kuhu j22vad siis k6iksugu nyansid ja kultuurilised eri ja omap2rad?Ning sorry ,aga m6ni keel ei ole yldse lauldav :),kui sellisest asbektist l2heneda.
Kas või hiina või hispaania keel tüveks, kuid tehniliselt lihtsaim (s.t. see on juba natuke erinevatesse ühiskondadesse sisse sööbinud) tunduks inglise keelele üleminek. Aasias on vist inglise keel lähedasem kui latiino suge, Euroopas, Aasias ja Aafrikas vast samuti. Keele kaotamisega ei kao kultuur, kuid muutub kindlasti. Iiri versus US, on sama emakeelega, kuid kultuurid on erinevad.
Pigem näeksin asja positiivse külje pealt - keelte konsolideerumisel annab iga keel ja kultuur oma panuse ühiskatlasse, mis muudab valitud ühe keele palju tähendusrikkamaks - tekivad uued väljendid, esituslaadid, kombed. Ehk globaalne kultuur muutub kirevamaks.
Ku mälu ei peta, siis Peeter Torop (semiootik) oli vist see mees, kes arvas, et erinevate keelte ja kultuuride põkkumiskohtades tekib kreatiivne potentsiaal. Lääne-Ida ja Skandinaavia ning Ida-Euroopa telgeseid silmas pidades on see meeldiv väide Eestile. Ehk sellest vaatevinklist võetuna tekiks probleeme loova pinnasega, siis kui minna inglise keelele üle. Ma pole selle kultuurikonflikti ideega eriti kursis; kuid nii demagoogiliselt kui see pole ka öeldud, siis arvaks, et see potentsiaal muunduks või kanduks kuhugi üle.
Pigem näeksin asja positiivse külje pealt - keelte konsolideerumisel annab iga keel ja kultuur oma panuse ühiskatlasse, mis muudab valitud ühe keele palju tähendusrikkamaks - tekivad uued väljendid, esituslaadid, kombed. Ehk globaalne kultuur muutub kirevamaks.
Ku mälu ei peta, siis Peeter Torop (semiootik) oli vist see mees, kes arvas, et erinevate keelte ja kultuuride põkkumiskohtades tekib kreatiivne potentsiaal. Lääne-Ida ja Skandinaavia ning Ida-Euroopa telgeseid silmas pidades on see meeldiv väide Eestile. Ehk sellest vaatevinklist võetuna tekiks probleeme loova pinnasega, siis kui minna inglise keelele üle. Ma pole selle kultuurikonflikti ideega eriti kursis; kuid nii demagoogiliselt kui see pole ka öeldud, siis arvaks, et see potentsiaal muunduks või kanduks kuhugi üle.
Toropi mõttekäigud on täiesti õiged. Kahtlemata mõjutab keel inimese mõtlemisprotsessi. Põhjuseks see, et erineva kultuurilise ja keelelise taustaga inimestele on omased erinevad mentaalsed mudelid. Keelte varieeruv mõju mõtlemisprotsessidele tuleneb ilmselt sellest, et need mentaalsed mudelid viivad algselt lõpmatult keerulise maailma dekonstrueerimise ning selle tulemusel saadavate segmentide kategoriseerimise protsessi läbi mitmel erineval viisil, struktureerides seega inimese jaoks maailma ainulaadsel moel ning seades sellele vaid konkreetsele keelele omased piirid (abesiki näide, et samidel on 60 väljendussõna lume kohta, eestlastel vaid üks. Ses suhtes on eestlase maailm tunduvalt piiratum).
Toropi poolt esile toodud kreatiivne potentsiaal tekibki kõige tõenäolisemalt mitmete mõtlemisprotsesside sünergias. Tõlkimise vaeva saab aga loodetavasti lähitulevikus anda masinatele.
Toropi poolt esile toodud kreatiivne potentsiaal tekibki kõige tõenäolisemalt mitmete mõtlemisprotsesside sünergias. Tõlkimise vaeva saab aga loodetavasti lähitulevikus anda masinatele.
Noh kui keel juba on yleliigne ja takistus majanduse arenguks, siis miks mitte ka moekunst ja miks mitte koik kunstid yle parda visata? Miks peaksid inimesed erinevaid riideid kandma voi mingeid pildikesi seinale riputama? Sellest koormast vabanenud endised kunstnikud voiks millegi kasulikuga tegelda nagu naiteks terast toota ja sytt kaevandada. Noukogude ajal leiti et see nii ongi ja propageeriti kenade ja praktiliste tunkedega kaimist. Mulle veel meenub yks dokumentaalfilm kus oli juttu mingi Vene kunstikooli sulgemisest. Direktor olevat tulnud ja opilastele oelnud et kunst leiti olevat motetu ajaraiskamise ja soovitas neil koigil koju minna ning kasutada oma andeid naiteks taburettide tootmiseks.
Hiinlasi enim, hakkame aga hiina keelt õppima. Veidi naljakas on ju kui Jürist saab Jüli ja Ragnarist Lagnal ja kulat kõlab ka lapse lalinana. Muidugi hiina keeles ju ka oma kurat aga see pole enam see!
hiinas on kyll tohutult elanikke - 1,3 miljardit, kuid seal ei ole yhtset keelt nii,et ei saa päris hiinastumisest rääkida. Hiina keelkond koosneb sadadest väiksematest keeltest nagu India keelkondgi.
Enamus maailma rahvaid ei oleks sellega ilmselt nõus aga oletame, et maailma yldsus jõuab mingisugusele kokkuleppele ja võetakse kasutusele inglise keel.
Ilmselt yks võimsamaid argumente see, et kõik vanad raamatud,ajalooallikad,seadused,kooliprogrammid tuleks ymber tõlkida.Selle tagajärg oleks aga see, et mingil ajaperioodil (nii umbes 200 aastat) oleks tõlkijad kõrges hinnas.Ja veel natukene aega edasi, kui neid dokumente ja arhiive mida tõlkida on minimaalselt, ei õpetata enam neid vanu keeli ja selle tõttu saavad need allesjäänud "vanade" keelte oskajad endale hullu moodi raha kysida, et ümber tõlkida need viimased alles jäänud textid.Rääkimata nendest arvututest veebilehekülgedest mis kõik vajavad ümbertõlkimist.
Järeldus:
Ühe ainsa keele kasutuselevõtt pidurdaks maailma majandust nii palju, et see ei tasuks ennast ära.Pikas perspektiivis on see ilmselt kasulik aga kui pikk on siis pikk periood:100 aastat,200 aastat või 400 aastat?
Enamus maailma rahvaid ei oleks sellega ilmselt nõus aga oletame, et maailma yldsus jõuab mingisugusele kokkuleppele ja võetakse kasutusele inglise keel.
Ilmselt yks võimsamaid argumente see, et kõik vanad raamatud,ajalooallikad,seadused,kooliprogrammid tuleks ymber tõlkida.Selle tagajärg oleks aga see, et mingil ajaperioodil (nii umbes 200 aastat) oleks tõlkijad kõrges hinnas.Ja veel natukene aega edasi, kui neid dokumente ja arhiive mida tõlkida on minimaalselt, ei õpetata enam neid vanu keeli ja selle tõttu saavad need allesjäänud "vanade" keelte oskajad endale hullu moodi raha kysida, et ümber tõlkida need viimased alles jäänud textid.Rääkimata nendest arvututest veebilehekülgedest mis kõik vajavad ümbertõlkimist.
Järeldus:
Ühe ainsa keele kasutuselevõtt pidurdaks maailma majandust nii palju, et see ei tasuks ennast ära.Pikas perspektiivis on see ilmselt kasulik aga kui pikk on siis pikk periood:100 aastat,200 aastat või 400 aastat?
Hiina keel = Hiina mandariini keel, mida räägib seal enamus. Hiinlasi on küll kõige rohkem, kuid märksa hõlpsam oleks ilmselt ülejäänud miljarditel minna inglise keelele üle kui mandariinile. Inglise keel imbub ka Hiina vaikselt.
Ei usu, et oleks probleeme eesti keelsete õpikute ja seadusandluse ning muu tõlkimisega inglise keelde. Lihtsalt õpikud, lepingud, raamatud, sõnavõtud jne. hakkaks vaikselt inglise keeles toimuma/ ilmuma. Näiteks eesti keelgi on esimese vabariigi ajast tunduvalt muutunud. Vanu õpikuid ja raamatuid tõlgitakse ainult vajaminev osa - ülejäänud jääb ajaloo unustusehõlma. Kui palju on ladinakeelseid ja kreekakeelseid ülikuid, mis seisavad lihtsalt raamatukogudes või arhiivides.
Pidevalt tuleb uut infot niipalju peale, et piisaks ilmselt kui ainult uus teave hakkaks inglise keeles evima. Kui paar põlvkonda kasvaks inglise keelses keskkonnas, oleks see märkimisväärne samm juba.
Ei usu, et oleks probleeme eesti keelsete õpikute ja seadusandluse ning muu tõlkimisega inglise keelde. Lihtsalt õpikud, lepingud, raamatud, sõnavõtud jne. hakkaks vaikselt inglise keeles toimuma/ ilmuma. Näiteks eesti keelgi on esimese vabariigi ajast tunduvalt muutunud. Vanu õpikuid ja raamatuid tõlgitakse ainult vajaminev osa - ülejäänud jääb ajaloo unustusehõlma. Kui palju on ladinakeelseid ja kreekakeelseid ülikuid, mis seisavad lihtsalt raamatukogudes või arhiivides.
Pidevalt tuleb uut infot niipalju peale, et piisaks ilmselt kui ainult uus teave hakkaks inglise keeles evima. Kui paar põlvkonda kasvaks inglise keelses keskkonnas, oleks see märkimisväärne samm juba.
Tegelikult on probleemide pundar tunduvalt laiem, kui asjasse süübida, tuleb muudkui uusi ja uusi karisid välja. Paar nüanssi ainult teema jätkuks.
Kunagi ammu, kui ise koolis käisin, räägiti, et ladina keel on surnud keel. Nüüd avastan oma imestusega, et tegu on ühe kõige kiiremini muutuva ja areneva keelega üldse, muidugi mitte vanade, klassikaliste sõnade grammatika vallas, vaid just uute lisandumisel, mille puhul võite 3x arvata, mis keelega nad on äravahetamiseni sarnased.
Keel kui ühtne ja selge kommunikatsioonivahend eeldab paraku ühtset riiki väga autoritaarse keskvõimuga - ehk siis sisuliselt ainult Rooma riik suutis oma kodanikele korrektse keelekasutuse tagada (rooma laiemas mõttes, näiteks NL kuulus ka sinna valdkonda). Igasugune pläralism kui demokraatia väljendus on ainult majanduarengu takistus, see pole mingi uudis. Demokraatia on õiglaseim, kuid paraku ka kalleim ühiskonnakorralduse vorm. Keelte paabel on ainult üks näide sellest, kuidas demokraatia segab ülemaailmset majanduslikku õitsengut.
Jutud paarisajaaastasest üleminekuperioodist on tegelikult selge liialdus. Üks inimpõlv on see kriitiline ajavahemik, kes jonnib, et ei saa ja ei oska ja tõlgi ära jne. Meenutage aega ainult 20 aastat tagasi, kas keegi siis kobises, et rahvustevahelise suhtlemise keel (tollal vene keele ametlik sünonüüm) takistab riigi ääreosade arengut? Jutud kõige ümbertõlkimise vajalikkusest on jama, uus põlvkond (kes oskab keelt) kasvab peale ja vanad kaovad eest ära. Lihtne!
Kunagi ammu, kui ise koolis käisin, räägiti, et ladina keel on surnud keel. Nüüd avastan oma imestusega, et tegu on ühe kõige kiiremini muutuva ja areneva keelega üldse, muidugi mitte vanade, klassikaliste sõnade grammatika vallas, vaid just uute lisandumisel, mille puhul võite 3x arvata, mis keelega nad on äravahetamiseni sarnased.
Keel kui ühtne ja selge kommunikatsioonivahend eeldab paraku ühtset riiki väga autoritaarse keskvõimuga - ehk siis sisuliselt ainult Rooma riik suutis oma kodanikele korrektse keelekasutuse tagada (rooma laiemas mõttes, näiteks NL kuulus ka sinna valdkonda). Igasugune pläralism kui demokraatia väljendus on ainult majanduarengu takistus, see pole mingi uudis. Demokraatia on õiglaseim, kuid paraku ka kalleim ühiskonnakorralduse vorm. Keelte paabel on ainult üks näide sellest, kuidas demokraatia segab ülemaailmset majanduslikku õitsengut.
Jutud paarisajaaastasest üleminekuperioodist on tegelikult selge liialdus. Üks inimpõlv on see kriitiline ajavahemik, kes jonnib, et ei saa ja ei oska ja tõlgi ära jne. Meenutage aega ainult 20 aastat tagasi, kas keegi siis kobises, et rahvustevahelise suhtlemise keel (tollal vene keele ametlik sünonüüm) takistab riigi ääreosade arengut? Jutud kõige ümbertõlkimise vajalikkusest on jama, uus põlvkond (kes oskab keelt) kasvab peale ja vanad kaovad eest ära. Lihtne!
Ja ühele keelele üleminek oleks alles algus! Tõeliseks piduriks on erinevad KULTUURID! Kui ka kõik kultuurid saaks üheks muuta, siis saabub alles õitseng! Ja üleüldine ÕNN!
Tegelikult peaks probleemi lahendama tehnoloogia.
Väike vidin kõrva ja räägitagu mis keeles tahes aru saab ikka.
Teine lahendus Esperanto või muu tehis keel ...siis on kõigile võrdne.
Mi estas Dol...lihtne ja loogiline samas saab seal kasutada seda sõnavara mis on globaalne!
Väike vidin kõrva ja räägitagu mis keeles tahes aru saab ikka.
Teine lahendus Esperanto või muu tehis keel ...siis on kõigile võrdne.
Mi estas Dol...lihtne ja loogiline samas saab seal kasutada seda sõnavara mis on globaalne!
Coral, olen sinuga nõus, et erinevate kultuuride kaotamine aitaks majanduskasvule kõvasti kaasa.
Aga palju probleeme jääks. Veix eespool arvas õieti, et majanduskasvu mittetekitavad tegelased oleks hää panna sütt ja terast tootma.
Üleüldine õnn oleks ikka märksa suurem ja üldisem ja igamehe õuel, kui inimesed ei oleks erinevad.
Selles osas annaks ka ikka palju ära teha. Mistõttu tarvilik vaid kogu inimkonna senine kogemus ära kasutada. Kõige tõhusamad arengud inimestevaheliste erinevuste kaotamise alal toimusid eelmise sajandi teisel poolel mu meelst Kambodzamaal. Nad küll oma ettevõtmiste tagajärjel saabuvat majanduskasvu ära ei jõudnud oodata ja teised riigid segasid ka, aga kui targem ja kannatlikum olla, siis õnnestub kindlasti.
Aga palju probleeme jääks. Veix eespool arvas õieti, et majanduskasvu mittetekitavad tegelased oleks hää panna sütt ja terast tootma.
Üleüldine õnn oleks ikka märksa suurem ja üldisem ja igamehe õuel, kui inimesed ei oleks erinevad.
Selles osas annaks ka ikka palju ära teha. Mistõttu tarvilik vaid kogu inimkonna senine kogemus ära kasutada. Kõige tõhusamad arengud inimestevaheliste erinevuste kaotamise alal toimusid eelmise sajandi teisel poolel mu meelst Kambodzamaal. Nad küll oma ettevõtmiste tagajärjel saabuvat majanduskasvu ära ei jõudnud oodata ja teised riigid segasid ka, aga kui targem ja kannatlikum olla, siis õnnestub kindlasti.
Heh, kahaneva rahvastikuga riigis tetgelikult puudub vajadus kasvava majanduse järgi. Majanduskaasv on vajalik eelkõige noore rahvastikuga riikidele.
Aga sa abesiki emigreeru õige Iirimaal kalkuneid kitkuma. Saad majandust kasvatada ja miskit muud keelt kasutada. Ja võta see va Kinks ka kaasa.
Aga sa abesiki emigreeru õige Iirimaal kalkuneid kitkuma. Saad majandust kasvatada ja miskit muud keelt kasutada. Ja võta see va Kinks ka kaasa.
kas Eesti majandus kasvab siis liiga aeglaselt?
TNT mõte huvitav - kui ka majandus peaks ühel kohal tammuma siis kahanev rahvaarv tähendab, et inimese kohta tulu kasvab. Mida kiiremini rahvaarv kahaneb, seda rohkem jääb üle ülejäänutele.
Ma arvan, et ühe keele valitsemisel maailmas Eesti kindlasti poleks kahaneva rahvastikuga riik:). Ma arvan, et rahvastikutihedus saaks varsti olema umbes nii nagu Hollandis või Taanis ja keskmine Eesti elanik näeks välja nagu hinduhiinlane. Kas sellist (aga see-eest õnnelikku) Eestit me tahtsimegi?
üks oluline asi, mis vananeva rahvastikuga kaasas käib - kulutused tervishoiule kasvavad ja see ei ole küll hea. Kui tulu inimese kohta kasvab, siis kulu suureneb kiiremini.
Jep, nii lihtne see ongi...Paraku ei käi see siiski Eesti kohta, sest ümbritsev rikas Skandinaavia rebib hindu ja majandust ülesse. Põhimõtteliselt käib aga see nn vana euroopa kohta. Ja kus inimesed juba heaolust manduma hakkavad. Ja tekitavad endale ekstentsiaalseid probleeme tassides sisse araablasi, kes seal siis omi arusaamu ühiskonna ja pere põhiväärtustest kehtestama on hakanud.
Nii, et abesiki, tahad globaliseerud: võta islamiusk ja räägi hispaania keeles või hiina. Kama kaks.
Nii, et abesiki, tahad globaliseerud: võta islamiusk ja räägi hispaania keeles või hiina. Kama kaks.