Praegu võib see tunduda irooniline, kuid väheste valikute hulgas, mis väikesel avatud majandusel üldse teoreetiliselt olemas, on see üks kõige olulisemaid. Paraku.
Sellest ka pingutused üleminekuks eurole 01.01.2011
"Paraku" ei peaks mäepealse oinakarja sõnavarasse kuuluma.
Pean tunnistama, et ma pole siin oma numbrites arvestanud kohalike omavalitsusi, vaid tulud/kulud riigieelarvesse. Kui allpoolne hinnang Bloombergis on õige siis pean oma "trackeri" muutma.
Estonian Budget Gap Soars, Puts Euro Goal at Risk (Update1)
Share | Email | Print | A A A
By Ott Ummelas
June 30 (Bloomberg) -- Estonia’s fiscal deficit under European Union terms more than doubled in the first quarter from a year earlier, indicating the Baltic country may be unable to adopt the euro in January 2011.
The deficit, including social security and state and municipal spending, rose to 5.57 billion krooni ($502 million) from 2.06 billion krooni a year earlier, according to data published on the statistics office’s Web site today. The gap corresponds to 2.5 percent of gross domestic product, according to Bloomberg calculations based on the Finance Ministry’s forecast for Estonian GDP for 2009.
http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&sid=avgXeoxE628I
Estonian Budget Gap Soars, Puts Euro Goal at Risk (Update1)
Share | Email | Print | A A A
By Ott Ummelas
June 30 (Bloomberg) -- Estonia’s fiscal deficit under European Union terms more than doubled in the first quarter from a year earlier, indicating the Baltic country may be unable to adopt the euro in January 2011.
The deficit, including social security and state and municipal spending, rose to 5.57 billion krooni ($502 million) from 2.06 billion krooni a year earlier, according to data published on the statistics office’s Web site today. The gap corresponds to 2.5 percent of gross domestic product, according to Bloomberg calculations based on the Finance Ministry’s forecast for Estonian GDP for 2009.
http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&sid=avgXeoxE628I
Stefan,
Valitsussektori eelarvesse kuuluvad lisaks riigieelarvele ja kohalikele omavalitsustele veel Haigekassa, Tööturuamet ning veel mõningad riigiasutused. Kuid neid konsolideerituid andmeid saab päris suure hilinemisega...
Valitsussektori eelarvesse kuuluvad lisaks riigieelarvele ja kohalikele omavalitsustele veel Haigekassa, Tööturuamet ning veel mõningad riigiasutused. Kuid neid konsolideerituid andmeid saab päris suure hilinemisega...
Selge. Paraku tuleb siis öelda et eelarvedefitsiidi "trackimine" riigieelarve kuunumbrite põhjal on päris mõttetu. Ma oleksin pidanud seda varem aru saama.
Üldpildi ta tegelikult siiski annab. Viimaste andmete kohaselt plaanitakse riigieelarve defitsiit hoida ca 2% SKP-st ning muu osa (kohalikud + sots) peaks tooma 1% defitsiiti juurde. Seega võib riigieelarve defitsiidi eesmärk aasta lõpuks olla 4,3-4,4 miljardit krooni.
Selge jälle, siis võib siiski seda numbrit jälgida, aga vaja poleks aastal mitte -7 mrd, vaid pigem -4,5 mrd.
Natuke poliitikajuttu ka. Näib et Luksemburgi ja Eesti valitsusjuhid on erinevalt aru saanud oma kohtumise järelmitest.
Siin on originaalis mida Juncker ütles:
http://www.gouvernement.lu/salle_presse/actualite/2009/07-juillet/01-visite-estonie/index.html
Lühikokkuvõte: Junckeri arvates Eesti peaks olema valmis eurot kasutusele võtma kahe või kolme aasta pärast. PM Ansip kinnitas soovi võtta kasutusele 1.01.2011. Pressikas on kenasti välja toodud mõlema poole seisukohad.
Siin on see kuidas Eesti pool asjast aru sai või tahtis saada:
http://www.valitsus.ee/?id=9340
[vähemasti viisakuse pärast oleks võinud teha lingi Luksemburgi PM kodukale kui peale Junckeri persooni kirjeldamise midagi muud üles panna ei tahtnud.]
Minu tagasihoidlikus tõlgenduses Juncker oma väljendiga 'valmis kahe või kolme aasta pärast' ilmselt pidas silmas et 2010.a. korraline hindamine ei pruugi edukaks osutuda kuid 2012.a. korraline hindamisel võib Eesti kvalifitseeruda. Kahe korralise hindamise vahel on Eestil alati võimalus tellida erakorralist hindamist 2011.a. Fakt, et kahe PM bürood omavahel ei koordineerinud avalikkusele jagatavat teavet on iseenesest ilmekas.
Siin on originaalis mida Juncker ütles:
http://www.gouvernement.lu/salle_presse/actualite/2009/07-juillet/01-visite-estonie/index.html
Lühikokkuvõte: Junckeri arvates Eesti peaks olema valmis eurot kasutusele võtma kahe või kolme aasta pärast. PM Ansip kinnitas soovi võtta kasutusele 1.01.2011. Pressikas on kenasti välja toodud mõlema poole seisukohad.
Siin on see kuidas Eesti pool asjast aru sai või tahtis saada:
http://www.valitsus.ee/?id=9340
[vähemasti viisakuse pärast oleks võinud teha lingi Luksemburgi PM kodukale kui peale Junckeri persooni kirjeldamise midagi muud üles panna ei tahtnud.]
Minu tagasihoidlikus tõlgenduses Juncker oma väljendiga 'valmis kahe või kolme aasta pärast' ilmselt pidas silmas et 2010.a. korraline hindamine ei pruugi edukaks osutuda kuid 2012.a. korraline hindamisel võib Eesti kvalifitseeruda. Kahe korralise hindamise vahel on Eestil alati võimalus tellida erakorralist hindamist 2011.a. Fakt, et kahe PM bürood omavahel ei koordineerinud avalikkusele jagatavat teavet on iseenesest ilmekas.
Tundub, et Juncker ei saa aru, et Eesti inflatsioon hakkab kunagi 2010 jälle kiiresti tõusma.
Tõmbame varsti "otsad kokku" :)
Eesti Energia põhivõrguettevõtte Elering ostmine riigi poolt tagab edaspidise dividendivoo riigikassasse ning ühtlasi turgutab Eesti Energiat, kust riik plaanib välja võtta nii palju dividende kui vähegi võimalik.
Neljapäeva õhtul teatas valitsus plaanist osta 2,1 miljardi krooniga ära Eesti Energia põhivõrguettevõte Elering.
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=502c0a41-3bfa-4b46-af1e-d0ba32b27375&ref=lastadd
Veel üks samm euro lähemale. Kui euro tuleb 01.01.2011 siis saab see olema paljudele, eriti välismaal, nii suur šokk, et selle positiivne väärtus Eestile võiks mõõta miljardites, ja loodud töökohtade arv kindlasti tuhandetes. Kinnisvaraturg saab superaasta 2010 mis toob kaasa igasuguseid positiivseid mõjusid.
Neljapäeva õhtul teatas valitsus plaanist osta 2,1 miljardi krooniga ära Eesti Energia põhivõrguettevõte Elering.
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=502c0a41-3bfa-4b46-af1e-d0ba32b27375&ref=lastadd
Veel üks samm euro lähemale. Kui euro tuleb 01.01.2011 siis saab see olema paljudele, eriti välismaal, nii suur šokk, et selle positiivne väärtus Eestile võiks mõõta miljardites, ja loodud töökohtade arv kindlasti tuhandetes. Kinnisvaraturg saab superaasta 2010 mis toob kaasa igasuguseid positiivseid mõjusid.
superaasta 2010 ..
vot ei pannud kolmandat punni.
vot ei pannud kolmandat punni.
Riigieelarve plussis augustis, ja suurem pluss kui mullu.
Ka inflatsioonigraafik üleval uuendatud. Järgmisel kuul kukuvad Iirimaa ja Portugal alla 0% inflatsiooni (12k keskm.), ja Luxemburg jääb lähedale. Seega peaks Eurotsooni piirmäär püsima 1,5% peal. Samas on oodata tõusu mõned kuud hiljem kui mainitud riigid naasevad positiivse inflatsiooni tagasi.
Sa vaatad defitsiiti jube positiivselt. Mul puudub usk, et piisavalt kärpida õnnestuks.
momentum
Prognoos üleval, et riigieelarve oleks -4,2 mrd, on siis rahandusministeeriumi prognoos. See teeb umbkaudselt 2% SKPst. Hüpe setsembris tuleneb sellest, et mullune detsember oli väga nõrk, see aasta olevat aga kulud ühtlustatud. Seega, alustades praegusest seis, -3,7 mrd (pärast augusti), ma panin sisse sept -0,1 mrd, okt -0,1 mrd, nov -0,1 mrd ja det -0,2 mrd.
Prognoos üleval, et riigieelarve oleks -4,2 mrd, on siis rahandusministeeriumi prognoos. See teeb umbkaudselt 2% SKPst. Hüpe setsembris tuleneb sellest, et mullune detsember oli väga nõrk, see aasta olevat aga kulud ühtlustatud. Seega, alustades praegusest seis, -3,7 mrd (pärast augusti), ma panin sisse sept -0,1 mrd, okt -0,1 mrd, nov -0,1 mrd ja det -0,2 mrd.
hüpe detsembris
Reutersis ETLAT teemal:
EURO ENTRY
The Estonian state has in the past rejected Telia's buyout advances, but there is an all-out drive for the country to meet the Maastricht criteria while the economic downturn is allowing it to meet inflation targets.
The cash-strapped Baltic country is already targeting budget savings of 19 billion kroons for 2009 in an effort to hold the budget deficit at or below 3 percent of gross domestic product -- a criteria for euro entry.
"I think it is quite an important step if we look at fulfilling the Maastricht criteria," Swedbank's macro analyst Maris Lauri said.
"The receipts from privatisation are not counted, but the dividend payment and the dividend tax revenue are income and will improve the budget position quite strongly," she added.
The Estonian finance ministry said that the sale of the stake and the 3 percent stake held by the Estonian development fund with extraordinary dividends and income tax on dividend payment would bring just over 4 billion kroons to the country.
"According to current estimates, the estimated savings in interest will be approximately 260 million kroons per year, " the Estonian Minister of Finance, Jurgen Ligi said in a statement.
On Sept 17, the finance ministry said Estonia's central government budget gap was 3.7 billion kroons ($349 million) at the end of August, just 0.5 billion short of the current planned budget deficit of 4.2 billion kroons for the whole year.
The deficit figure of 3.7 billion kroons was equal to about 1.8 percent of forecast 2009 GDP. But this figure does not include the rest of the public sector, which are the local authorities and the social security fund. Estonia's Finance ministry forecasts that GDP is expected to fall by 14.5 percent this year. Estonia has been able to draw on budget reserves built up during the recent boom years to finance its budget deficit without borrowing for recurring costs.
EURO ENTRY
The Estonian state has in the past rejected Telia's buyout advances, but there is an all-out drive for the country to meet the Maastricht criteria while the economic downturn is allowing it to meet inflation targets.
The cash-strapped Baltic country is already targeting budget savings of 19 billion kroons for 2009 in an effort to hold the budget deficit at or below 3 percent of gross domestic product -- a criteria for euro entry.
"I think it is quite an important step if we look at fulfilling the Maastricht criteria," Swedbank's macro analyst Maris Lauri said.
"The receipts from privatisation are not counted, but the dividend payment and the dividend tax revenue are income and will improve the budget position quite strongly," she added.
The Estonian finance ministry said that the sale of the stake and the 3 percent stake held by the Estonian development fund with extraordinary dividends and income tax on dividend payment would bring just over 4 billion kroons to the country.
"According to current estimates, the estimated savings in interest will be approximately 260 million kroons per year, " the Estonian Minister of Finance, Jurgen Ligi said in a statement.
On Sept 17, the finance ministry said Estonia's central government budget gap was 3.7 billion kroons ($349 million) at the end of August, just 0.5 billion short of the current planned budget deficit of 4.2 billion kroons for the whole year.
The deficit figure of 3.7 billion kroons was equal to about 1.8 percent of forecast 2009 GDP. But this figure does not include the rest of the public sector, which are the local authorities and the social security fund. Estonia's Finance ministry forecasts that GDP is expected to fall by 14.5 percent this year. Estonia has been able to draw on budget reserves built up during the recent boom years to finance its budget deficit without borrowing for recurring costs.