“Kindlasti huvitab paljusid, milline mõju on sellel elektrihindadele. Hindan, et pelgalt selle tehingu mõju hindadele jääb piiratuks või kardetust väiksemaks. Soome energiasüsteem on hästi ühendatud ning uus leping annab kindluse tootmisvõimsuste lisandumiseks. Lisaks, olgugi et lisanduva elektritarbimise mastaabid on suured, ei ole need astronoomilised. Soomes on juba täna mitmeid tselluloositehaseid, mille aastane elektritarbimine on enam-vähem samas suurusjärgus.”
Võrdlus tselluloositehastega on mastaapi pisendav. Kui panna kokku 50% Loviisa toodangust (~4 TWh aastas) ja 629 MW tuult (~2 TWh), räägime suurusjärgus 6 TWh aastas, umbes 7% Soome tarbimisest ja ligikaudu sama palju kui kogu Eesti aastane elektritarbimine.
Ei vasta tõele. Teekannu normaalseks kasutamiseks peab lühisvool võrgus olema ca x3 teekannu nimivoolust ja inverteripõhise tootmisseadme x7 ja soovitavalt üldse x25, sest vastasel juhul tekitab liiga palju häireid.
Havoc ära plära. Eesti asulates on võrk x3 ikka kõvasti parem. Pole mõtet võrgu lõpus asuvat metsatalu mingiks eesti keskmiseks tarbijaks nimetada.
SCR = lühisvõimsus / seadme nimivõimsus.Kui võtta asula eramaja tüüpiline mikrotootja 10 kW (3-faasiline):nõrgemas asulapunktis (3f ~500 A) → SCR umbes 30–35
tavalises asulapunktis (3f ~1 kA) → SCR umbes 60–70
alajaama lähedal (3f ~2 kA) → SCR umbes 130+
5–15 kW inverteri jaoks on asula võrk seega tavaliselt tugev (SCR selgelt üle 10, sageli 20–80). Eelmises vestluses mainitud „×7“ või isegi „×25“ on asulates väikese majapidamisinverteri puhul enamasti täidetud.Teekannu (ca 10 A) suhtes on suhe veel suurem: 400–1000 A lühisvool on 40–100-kordne, mitte 3-kordne.
Minul Tallinna korteris, 1-faasiline lühisvool 240A…
Ega see x3 tuli mitte ilma vajaduseta, tüüpilises eesti külas on juba kaitserakendusega probleem madalpinge magistraalides. Isegi uusarendustes pidevad probleemid inverterite tekitatud häiretega ja asi aina võimendub.