Ma leian, et olulisemate vajaduste, nagu soojuse-, elektri- ja veevarustuse ja side puhul, ei peaks keskenduma ainult sendisaagimisele vaid igaüks peaks vaatama seda natuke ka strateeglisemast küljest, et kas enda pere elementaarsed vajadused oleks mõnda aega autonoomselt kaetud ka olukorras, kus riigil pole võimalik kohe kohale rutata ja oma kaitsvaid tiivakesi meie kohale laotada. Seda võib võtta kui kindlustuspoliisi, mis ei peagi päris tasuta kätte tulema. Enda hingerahu maksab ka lõpuks midagi.
To: PeaLiK
Nii on, kui omal vanal ajal oli päevi järjest elekter ära, aga maja püsis soe, kuna gaasiga kütmine ei vajanud tol ajal mitte bittigi elektrit, siis tänapäeval ei tööta mitte mingi asi ilma elektrita, v.a. vana hea puudega köetav ahi. Ja seda viimast pole uuemates majades mitte üheski, sest iluasjasks ehitatud kaminaga elamist ei küta.
Nüüd on ainult küsimus, et kas elamisse soetatud väike diislil töötav elektrigeneraator on piisavalt võimas, et see suudaks maasoojuspumpa töös hoida.
Maasoojuspumba käivitusvool on päris suur, väike generaator ei suuda isegi külmkapi käivitust üle elada. Ja maasoojuspump võib vajada ka 3 faasi. Kui majas on hübriidinverter+aku, siis selle pealt saab käima. Paljudel ei ole hübriidi, st kui üldvõrk kaob, lülitab ka inverter end välja.
Inverterpumpadel enam olulist käivitusvoolu ei ole. Lisafaase vajavad tüüpiliselt tennid. Pump on tavaliselt ühendatud ainult ühte faasi. Genekas võiks toimida küll…
Mõistlik oleks tootjatel oma maasoojapumpadele mägistarterivõimalus lisada, nagu vanasti maal põkat käivitati. Kui juba käima ära tõmbab, siis jääbki ehk vaikselt tiksuma ja tuba enivei soe. Poleks siis mingit hübriidakut ega keberniit-inverterit juurde soetada vajagi.
Hübriidinverteri saab ca 200 raha eest. Koos akuga on nagu UPS.
No mis arutelu siin saab olla selle seltskonnaga, pole juletud kutsuda ühtegi tõsisemat arvamuseavaldajat ei Teaduste Akadeemiast ega Taltechist.
Pole vist mõtet isegi aega raisata selle sousti kuulamiseks.

https://www.err.ee/1610103082/eesootav-talv-tootab-korralikke-huppeid-elektrihinnas
Ja ei sõnagi põlevkivist, räägitakse vaid Põhjamaade hüdroenergiast ja gaasist.
Ehk rahvast harjutatakse gaasijaamadega ja kõrgete hindadega juba ära ja kodumaine odav põlevkivi, mis päriselt tagab meie energiajulgeoleku lähiaastatel, vaikitakse ideoloogiliselt surnuks.
…ja siis tahame kogu maa elektrifitseerida
Selle asemel, et talvel kaheks kuuks söejaamad huugama panna laseme majanduse konkurentsivõime alla vett ja elanike vabad raha kandime energiafirmade taskusse peaasi, et Brüsselile meeldib.
Eestil pole söejaamu. On põlevkivijaamad. Sel aastal täpselt seda üritatigi, et külma jaanuari/veebruari ajal põlevkivijaamu kärsatada, aga need risud hakkasid Auverega eesotsas kohe riburadapidi rikki minema. Auvere seisis üle poole sellest kahest kuus ja lisaks sellele eri aegadel Eesti elektrijaama 3 plokki. Mis neist juhuelektrijaamadest tolku on, kui need ei tööta?
Need närused põlevkivijaamad hoidsid sind veebruaris elus.
Paar värsket uudist tuuma-juhuelektri vallast:
Heatwave expected to remove 15% of France’s nuclear capacity on Friday
Record-low Danube exposes climate risk to Hungary’s and Romania’s nuclear power
Nuclear power plants are being shut down as Europe’s drought becomes an energy crisis
Väga tõenäoliselt on lähipäevil tulemas uudised ka Bulgaaria Kozloduy jaama 5 ja 6 ploki seiskamisest. Varem on juba liigsooja jahutusvee tõttu tõmmatud Šveitsi Beznau jaama tootmine 50% peale.
PeaLik,
nendel nuppudel on Eesti olukorraga umbes-täpselt 0 puutumust. Mitte kordagi pole meil keegi arvanud, et tuumajaama võiks jahutada mõne kohaliku ojakese (päris jõgesid meil pmst polegi) veega. Sa ju ei arva tõsimeeli, et Läänemerest vesi otsa saab/keema läheb?
nh, üx vaalapoeg juba jäi kuivale… ega lood head kah pole… ja millisele süvikulähedasele saarele see plaanitav tuumajaam möeldud oligi?
Soomes Olkiluoto tuumajaamas oli 2 aastat tagasi suvel palavaga avariiline juhtum, kus tuumajaama võimsust vähendati, kuna merevesi oli liiga soe ja tuumajaamast tulev jahutusvesi ületas keelatud temperatuuri. Seal on meri madal, Eesti põhjarannikul seda temperatuuri-probleemi tõenäoliselt ei teki. Sest meri on siin sügav ja lisaks kulgeb mööda rannikut nõrk hoovus või toimub lõunatuulte tõttu veekerge kuuma ilmaga (jahe vesi tungib pinnale).
Leningradi oblastis Sosnovõi Bori tuumajaamas oli aastaid tagasi vähemalt üks kord probleem, et Soome lahe sealses osas vetikad ummistasid jahutusveevõtu ja seetõttu peatati ajutiselt vanad töötavad reaktorid. Seal on samuti meri suhteliselt madal. Uuemad reaktorid on sinna ehitatud koos jahutustornidega.
Jahutustornid tuleks ehitada ka tuumajaamadele Euroopas, mis asuvad jõgede ääres. Vaatasin et kõik uudised sellel suvel veepuuduse tõttu peatatud Euroopa reaktorid ei sisaldanud jahutustorne või jahutustiiki. Ukrainas, valgevenes ja venemaal on kasutusel jahutustornid või jahutustiigid nii söeelektrijaamade kui tuumajaamade juures. Mitte kõikjal, aga paljudes kohtades.