Ikka imelik, kas tarbija läheduses ei saa vesinikku toota?
Tarbija läheduses pole seda lolli maksumaksjat, kes suure osa sellest tervikinvesteeringust kinni maksaks.
Kui seda meretuuleprojekti, koos võrgu, vesinikutootmise ja ülekandega tehtaks eraraha eest, siis poleks mul selle vastu midagi. Meil tahavad neid investeeringuid teha ettevõtted, kes ei oma murdosagi kapitali selle kogu projekti maksumusest, lisaks veel kogu uue tehnoloogia risk.
2 Likes
Miks just vesinikutoru? Miks mitte LNG-laevale analoogne vesinikku transportiv laev?
Vesinik on väga halb gaas energia saamiseks. Ta on niivõrd kerge, et isegi 150 atmosfääri ballooni ei mahu seda kuigi palju.’
Ta lekib väga kergesti isegi mikropragudest ja see tekitab suure tuleohu.
Segus hapnikuga tekib paukgaas, kah väga plahvatusohtlik
Hoopis mõistlikum on kasutada metaani, propaani-butaanisegu vms süsnikku sisaldavat gaasi.
Kosmosesse lennates on vesinik aga omal kohal energiaallikana, seda muidugi vedelas olekus
Selle 2026. aasta aprill ja mai näitavad selgelt, et jutud mingist üliodavast kevadisest elektrienergiast, tänu päikespaneelidele, ei saa tegelikult juttugi olla. Elektri hinnad on päevasel ajal üldiselt päris kõrgel, muidugi ega neid täispäikeselisi päevi pole ka palju olnud, võrreldes mõne varasema aastaga.
Selle aasta märtsi ja aprilli tootlus on olnud selgelt suurem 2025. aastaga võrreldes. Ikka väga päikseline on olnud. Käesolev nädal on tõesti pilvine olnud, aga ka mai tõotab tulla parem kui eelmisel aastal.
Hinnad on olnud nii ja naa. Tootja seisukohalt on hinnad absurdselt madalad ja levib mingi massiline kiun, et paneelid ei tasu ära jne. Teisalt, need kel on akud ja eriti kui nad pole oma parki liialt üle dimensioneerinud ja suudavad toodetu ka ise ära tarbida, võivad täiesti rahul olla oma investeeringu tootlusega. Mida rohkem igasugu lisatasusid arve peale välja mõeldakse, seda kiiremini tasub see investeering ära. Ja kui sinna valemisse lisada veel elektriauto, siis see sääst kütuse pealt annab ka rasvase lisa tasuvusele, eriti kui päikselisel päeval on võimalik auto lõuna ajaks koju laadima panna.
Börsihinda ei mõjuta päike üksi, seal mängib rolli ka naaberriikide nõudluse ja pakkumise vahekord. Me oleme ikkagi ühendatud anumate süsteemis. Ja mida rohkem päikeseenergiat omatarbeks toodetakse, seda vähem jõuab seda börsile hinda alla suruma. Ega tootjad lollid pole, tänapäeval on juba paljudel automaatsed süsteemid, mis keeravad katusel kraanid kinni kui börsihind nullile ligineb. Eks saab näha, palju sel suvel negatiivse hinnaga päevi tuleb. Tuul ja sellele makstavad toetused neid päevi ilmselt ikkagi initsieerivad.
P.S. Pilvkatte puudumine pole kaugeltki ainus indikaator päikeseenergia tootmisvõimsusele. Need paneelid toodavad ka pilvise ilmaga ja tootmisvõimsus on otseses sõltuvuses ka temperatuurist ja tuule kiirusest. Jaheda tuulise pilves ilmaga võib toodangut ca 20% rohkem tulla kui sooja vaikse pilves ilmaga. Tuul jahutab paneele ja näiteks kui pilves jaheda ilmaga järsku päike välja tuleb, siis järgmised ca 10 minutit võib paneel kõvasti üle oma nominaalvõimsuse energiat välja anda, isegi 25% üle nominaali. Sest jahe paneel suudab rohkem valgust energiaks konvertida kui soe paneel. Tormine selge ilm on kõige parem, siis paneelid ei lähegi kuumaks.
6 Likes
Kindsigo, olen Teie talendi vaieldamatu austaja, kuid P.S. on seekord poolenisti BS
Vaatan hetkel, et paneelid teevad oma nominaalist 5-15%, olenevalt pilvisuse astmest. Pikemas vaates ei aita suurt ka vahel pilve vahelt välja piiluv päike, päeva lõikes on tootlus endiselt olematu.
Kas neile polegi veel mingit radiaatoritega soojusärastust ja tarbevee soojendamist välja mõeldud? Tundub, nagu kombineeritud valgus-soojuspaneel võiks olla efektiivsem.
Vaata korra gloobusele ka. Kogu selle asja mõtte nullib ära see, et kõik see värk peab olema külmumiskindel.
Ma siin endamisi juurdlen, et inimesed pingutavad oma ajusid kuidas paekivist sealiha toota ja millal võiks ühiskonnas, sealhulgas võimudel tekkida mõte, et sealiha toodame põssasid ja kossusid söötes samal meetodil nagu Vargamäe Krõõt ja elektrit toodame kodumaisest toorainest, mida maapõues jätkub veel päris kauaks.
1 Like
See ei ole mingi probleem - välisperimeetri kontuuri läheb antifriis ja polegi rohkem midagi vaja.
2 Likes
Just just. Siis veel paisupaagid, pumbad, soojusvahetid, juhtelektroonika selleks, et soojusvaheti õigetpidi töötaks ja päeva lõpuks on see pull läinud maksma sellise summa, et see aretatud süsteem ei suuda seda oma elueal tagasi teenida.
Hobiks tore küll, nii nagu see muu mikroelektritootmine ja kilovattide äpis lugemine on.
2 Likes
Pole seal midagi keerulist - soojuskontuur jookseb boileris või akumulatsioonipaagis olevast spiraalist läbi, temperatuuri juhitakse läbivoolu mahu muutmisega boileri termostaadilt tsirkulatsioonipumbale ja kui tarbevee temeratuur jõuab soovitud tasemele või ületab väliskontuuri oma, läheb klapp kinni. Tasuvuse probleem tekib hoopis sellest, et suvel pole nii suure soojaveehulgaga üldjuhul midagi peale hakata. Välibasseini korral võib asjal täitsa jumet olla.
1 Like
Komponendid ja antifriisi saab tööandja juurest pätsata ja süsteemi ehitab Vadim sikspäki eest?
Sealt tuleb see tasuvuse probleem.
Ainuke tasuv viis (kui me ka süsteemi soetusmaksumust ja hoolduskulusi arvestame) päiksest sooja vett teha on 7 suurt paneeli jadamisi tavalise 1,5kw 220v tenni taha ühendada.
Kui päikesepaneelijahutus oleks ennast ära tasuv, müüdaks selliseid päikesepaneele juba ammu koos jahutussüsteemiga. Kas siis sooja vee tootmiseks või lihtsalt selle sooja kuhugi kanalisatsiooni laskmiseks.
Et siis, lisaks, et tööandja tagant saaks oma elektrigolfikäru laadida, peaks tööandja tooma lattu vastavad jahutuskomponendid, et töötajad saaks need ära pätsata ja oma päikeseparki täiendada, tasuta?
Mul sajab praegu päris tugevat vihma ja paneelid annavad hetkel ca 25% nominaalist (ja mul pole paneelid isegi mitte päikesega risti). Mai kõige sitem päev oli üleeile, kus päeva toodang kokku oli 25% mai kõige päikselisema päeva toodangust. On sul ikka korralikud monokristall paneelid, mis hajusvalgust paremini neelavad kui need odavad käkid?
1 Like
Mis tähendab seda, et kui varustada Eesti 4 kordse mahuga vajalikust võimsusest monokristall-paneelidega, saaks ka kergelt pilvise ilma ajal toota elektrit piisavalt, et see nullilähedase hinnaga oleks iga päev?
Viisakatel boileritootjatel ongi need lahendused juba aastakümneid olemas olnud: https://plastor.ee/media/Sooja-tarbevett-p%C3%A4ikeselt-aprill-2007.pdf
Teoorias võib-olla, aga juhitamatut energiat ei saa lõpmatuseni üldvõrku paisata. Kus Eesti jaoks see piir on või kas me oleme selle piiri juba ületanud, kst. Oma tarbeks saab muidugi toota niipallju kui vaja. Ma maikuus üldvõrgust sisuliselt polegi ostnud midagi, öösel tarbin akude pealt.