AI arvas, et pelletitest elektri (ainult elektri) tootmise omahind on võrdne põlevkivist tootmise omahinnaga koos 80€/t süsinikumaksuga ja jaama ehitamise hind gaasijaamast 3-4 korda kõrgem . Pelletitel EU-s süsinikumaksu pole.
Minu jaoks kõlab usutavalt. Põlevkivi põletamise ajal sellel erilist pointi pole.
Küsimus on selles, mis saab, kui EU tõesti sead lendama maksustab?
Pellet tundub sel juhul kõige odavam kohalik talveelekter.
Kui EU tõesti sead lendama paneb, ei jää biotoorme hind kindlasti ligilähedaseltki samaks kui täna. Selle pärast läheks kõvaks löömaks, kus jäme ots on rikkamatel riikidel. Juhitava elektri omatarbe rahuldamise jaoks (rääkimata teistele eksportimisest) küttepuiduks kvalifitseeruva puidu aastasest juurdekasvust ei piisaks. Suur osa Eesti metsadest ja põldudest tuleks asendada lühikese raieringiga (tüüpiliselt 2-4 a) energiakultuuridega, milleks Eesti oludes oleks ilmselt mingid pajuliigid, aga katsetada võiks ka robiiniaga. Mullast välja viidavate toitainete kompenseerimiseks tuleb siis hakata sisse vedama ka suurel hulgal väetiseid või neid siis koha peal tootma, mis on selline nokk-kinni-saba-lahti olukord, sest väetistootmine ise on ka väga energiamahukas ettevõtmine.
1 Like
Puidu väljavedu saab piirata äärmuslikes olukordades aga gaasiga pole midagi peale hakata kui seda nappima kipub. Sead juba lendavad ja Katari LNG on hävitatud, järgmiseks talveks varumise hinda me alles saame näha.
Varasemast ajast postitus Drax ja puidugraanulite ja palkide jahvatamise kohta:
Ehk siis nagu ajaloos on korduvalt tõestatud - turujõud on tugevamad kui ideoloogia - st palke nagu ideoloogiliselt ei tohiks jahvatada, aga turujõud panevad seda tegema.
Uuematel andmetel maksis UK valitsus Draxile 2024 £59 / MWh subsiidiume lisaks elektri turuhinnale.
Käesolev leping kehtib kuni 2027, siis langeb tellitav energiamaht ca poole võrra, pealemakstav summa per ühik jääb enamvähem samaks.
1 Like
Teemat keerutati aga ühtegi reaalset pilti sellest mina ei näinud. Mõni võibolla pidas leppa palgiks.
Avalikustati ENSTO-E lõppraport eelmise aasta Portugali ja Hispaania elektrivõrgu kokkukukkumisest. Kõva 472 lehekülge lugemist.
Minusuguse amatööri tuletis™ raportist - et suhteliselt kõrgel kohal juurpõhjuse puus on reaktiivenergia reguleerimise kamm. St. lülitati välja hunnik šuntreaktoreid ning hiljem tagasi ei lülitatud. Tulemusena tõusis pinge ning seadmete kaitseks hakati automaagiliselt kõike välja lülitama.
Ehk inimkeeli - suure ülekandevõrgu puudulik või apsudega juhtimisloogika.
Aga tõenäoliselt on nüüd kogu maailma energeetikutele sellel nädalavahetusel ja paari järgmise kuu jaoks kõva lugemist 
IQ-d omav halbade kavatsustega inimene seevastu absoluutselt saab sellist asja sirge näoga rääkida. Siinses lõimes arutlejad lähtuvad miskipärast eeldusest, et energeetika keerati pekki puhtalt lollusest. Millegipärast mittekeegi pole veel kaalunud võimalust, et kui ikka sirge näoga aastaid järjepanu hinda räigelt tõstvaid otsuseid tehakse, siis võibolla eesmärk oligi (ja ongi) hinda räigelt tõsta?
4 Likes
Palki ei läinud. Paberipuu läks. RMK riigikontrolli auditis on täitsa kena ülevaade sellest trikitamisest, kuidas RMK müügiaruannetes oli kaks sortimendi veergu - üks neist tegelik ja teine see, millega RMK GI-le riigivara kestvuslepingutega alla omahinna müüs.
Teadmiseks, et ASile Graanul Invest tarnitud paberipuit kajastub RMK statistikas energiapuiduna, samas kui teiste paberipuidu ostjate statistikas paberipuiduna.
Müügiaruannetes on info koondatud selliselt, et eri näitajate alusel analüüsides saadakse oluliselt erinevaid tulemusi. Näiteks tarnitud sortimentide infot analüüsides selgus, et sama sorti puidukoorma kohta võivad müügiaruannetes olla kajastatud erinevad sortimendid. Näiteks ASiga Graanul Invest on lepingus kokku lepitud ühe sortimendina kasepaberipuu. Müügiaruandes on nimetatud seda kaseenergiapuiduks, kasepaberipuiduks, mitmeks muuks sortimendiks (vt tabel 3: „Sortiment“, „StatGrupp“, „Sortiment SA“)
RMK selgituste kohaselt kajastub näitaja „Sortiment“ all lepingus kokku lepitud sortimendid, kuid aastatel 2020–2021 on ASi Graanul Invest kohta müügitabelites paberipuidu asemel energiapuit. Näitaja „Sortiment SA“ alla on koondatud veoselehe sortimendid, st materjal, mille autojuht vahelaos koormasse tegelikult tõstab – peale kasepaberi, ka kuuseküttepuit, männipaberipuit, jm.
RMK soovitas antud veeru küsitavused tähelepanuta jätta.
1 Like
Eestis veeti palke tehasesse ja sealt saematerjali välja ei tulnud.
Konkreetselt palgi purustajasse toppimist tõepoolest filmida ei õnnestunud.
Võibolla sõid üraskid need palgid lihtsalt ära?
Kusjuures Graanul Investi enda metsades võisid nad mu arusaamist mööda kõik energiapuiduks sortimenteerida.
Vähemalt oma metsas oli see meie enda teha, mis sortimenti mis puu läks. Sorteerimine käis vastavalt potentsiaalsete ostjate nõuetele, meie poolt optimeerides saadavat raha.
1 Like
Kuhu need paberipuud siis panna, Eestlased tselluloositehast ei tahtnud, tundub, et elektrit ka ei taha, siis tulebki müüa nendele kes tahavad.
2 Likes
Arumaisaa kuisas sa IQ-d omava isikuna aru ei taha saada, et hooajaliselt, kui on vaja sooja toota, on ka elektri vajadus suurem. Hooajad sobivad kokku. Talvel ongi elekter kallim ja “kõrvalsaaduse” müük kasumlikum. Seega tuleks kasvõi investeeringutoetustega soodustada igasse kaugküttevõrku tavakatla asemel koostootmisjaama rajamist, sest see toetab talvel suuremat elektrivajadust.
3 Likes
Ma ei saa nüüd aru - kui ma selge sõnaga kirjutan, et koostootmisjaamades on hooajaliseks kasutuseks pelleti kasutamine muidugi ok, siis mis sulle selle juures ei meeldi või milles asi?
Tõenäoliselt on meil mingi möödarääkimine ja viga kindlasti minus, aga sinu poolt on nagu jäänud kõlama, et:
Koostootmisjaam on jama, sest kuna suvel pole vaja sooja toota, siis ei tooda ka elektrit. Ja pool aastat jõude seisev jaam on kahjumlik.
Ma väidan, et veel kahjumlikum on pool aastast seisev gaasielektrijaam, mille jääksoojus läheb kaduma, mis kasutab importkütust, mille hind ja varustuskindlus ei ole ennustatavad.
Jah, loomulikult ei saa koostootmisjaam tellimise peale elektritoodangut suurendada, ega vähendada, aga kui neid on palju, siis külmade ilmade ajal (kui ka elektritarbimine on laes) on nad süsteemile toeks ja vähendavad elektri impordivajadust. Raha jääb Eestisse, mis ei ole ka vähetähtis.
5 Likes
Ma ei näe meie arvamustes mingit ebakõla. Mis saab kellelgi selle vastu olla, kui soojatootmise kõrvalt natuke veel elektrit ka tuleb. Jabur oleks see, kui pelleltit hakatakse ahju ajama elektritootmise eesmärgil, sõltumata sellest, kas soojusega parasjagu midagi peale hakata on või mitte.
1 Like
mutionuga täitsa samal lainel ka minu mõtted, kõige mõistlikum koostootmisjaamad iga vähegi suurema asula katlamajade asemele, kevadest sügiseni kütteperioodi väliselt saab kenasti tuul/päike pluss jooksvalt suurenev akusalvestusjaamade kombinatsioon energia tootmisega hakkama, talvel kui nagunii peab seesama hakkepuit jms mudru ahju minemasooja saamiseks, siis saab sealt kenasti hea kasutegurina kõrvalsaadusena ka elektrienergiat, mis ehk katakski selle puudujääva osa, kui veidi põlve otsas arvutada ja eeldada. Lisaks oleks selline asi ka päris hea energiajulgeoleku osas, kui tiblad lammutama peaksid hakkama siin ka, siis oleks ikka vääga palju rakette vaja, et kõik koostootmisjaamad ära nullida versus üks suur mingi jaam, kasvõi tuumajaam kusagil, sinna lähedale elektri jaotuspunkti paar litakat, ei pea isegi jaama ennast ära hävitama ja kogu riik oleks pime kah. Idee poolest saaks neid koostootmisjaamu veel autonoomselt tööle ka ajada, kui ikka tõesti s1tt väga ventikasse peaks lendama ja häda pärast mingis osas linnad/alevikud kuidagi saaksid autonoomselt ka mingis osas ja piirangutega toimetada.
2 Likes
Pidage nüüd hobuseid. Võtame näiteks 2014.a. valminud Rakvere koostootmisjaama. Võimsus soojusetootmisrežiimis 6,4MW. Võimsus koostootmisrežiimis 5,3 MW soojust + 0,99 MW elektrit.
Investeering 2014.a. hindades 4,4M (täna ilmselt ca 10M). Eesti tarbimine käesoleva aasta 5. veebruaril 1723 MW. Kõva sõna oleks juba see, kui selliseid jaamu Eestis 50 tk oleks.
Noh ei tea jah sealse jaama kohta, Tartu üks katlamaja on koostootmisjaam, sellel on igatahes 50MW soojusele väljundvõimsus ja 25MW elektrile, ehk siis 30% jagu toodab elektrit soojusest umbkaudu. Ma ei tea kui palju neid katlamaju eestis on, kus on sellises mahus soojatootmist, et oleks veel talutavalt mõistlik koostootmisjaam sinna tekitada, ent kui puusalt arvestada 30% elektriks, siis ainuüksi mu enda korteri talvise soojakulu MWh korrutades 0,3-ga , siis saangi enamvähem ka talvise elektrikulu, seega justkui võiks enamvähem sooja tootmise kaasproduktina saadav elektrienergia elektrivajaduse katta, eks seal on veel trassikaod jms, et reaalselt katlamaja toodab veel rohkem kui mu korteri põhjal see arvestus teha.
1 Like
Eesti (võrgukadudeta) 7,8 TWh lõpptarimisest on kodutarbijate osakaal 26,3%. Ülejäänud tarbijasegmendid kohe päris kindlasti samas proportsioonis soojust ei vaja. Isegi kui iga viimane kui Eesti majapidamine saaks sooja kombijaamast, jääks ikkagi 300-500MW suvise-talvise tarbimiserinevuse kattest puudu. Kombijaamad leevendavad pisut olukorda, aga juhitavat reservi nad ei asenda.
Tartus on üks katlamaja… Mõnes teises suuremas linnas on veel… Näiteks Tallinnas. Pärnus? Aga kui palju on meil üldse selliseid asulaid kuhu saab rajada sellise katlamaja mille külge saab panna elektrigeneraatori? Paljud tootmisettevõtted juba ise toodavad seda elektrit oma katlamajas, aga ega neidki ettevõtteid palju pole…
Ehk siis, sellised mikrotootmised on küll toredad, aga need ei lahenda ära Eesti elektrivõrgu probleemi.
Et üldse mingi katlamaja asemele saaks rajada elektrit tootva koostootmisjaama, siis see eeldab, et selle katlamaja võimsus ületaks mingit taset. Kas tõesti võib arvata, et kui näiteks SEB oma triikrauakujulist kontorihoonet gaasiga kütab (mida näitab katusel suitsev korsten) siis ta installib ühel heal päeval sinna elektrigeneraatori lisaks?
1 Like
Neid kombijaamu müüakse isegi eramajadele, ent linnas võiks nagunii need kontorihooned jms kõik keskküttele igal juhul saada. Suuremate linnade katlamajadele võib need koostootmisjaamad rahulikult üle ka dimensioneerida, et tipukoormuse ajal kannataks suurema vungi peale ajada(kui jääbki mingil hetkel energiast puudu, et on tõesti täielik tuulevaikus, mida siiski juhtub harva ja erandlikel külmadel talvedel nagu siin need mõned nädalad olid. Üle dimensioneerides siis võib ju häda pärast mingi soojuse tühja ka lasta nagu tavalised elektrit tootvad gaasijaamad jms koguaeg nagunii teevad, või siis mingid veemahutid sinna paigaldada, mid asiis niiöelda ette köetaks. Need suured kerkivad akupargid ka aitavad neid tippe maha siluda, ega päeva keskmine elektritarbimine polekski nii terav, öösel kukub see nagunii suht madalale tasemele, ent kütta oleks ikka vaja ja siis saaks neid silumiseks kerkivaid akuparke laadida
2 Likes