“Maailma häda on selles, et lollid on nii enesekindlad ja targad on täis kahtlusi.”
Siin on näha, et enamus inimestel pole mingit kogemust energeetikaga. Aga targutavad nagu suurimad eksperdid!
Ma taon jälle seda pilli. Eesti ainuke soodsaim elektrihinna lahendus on IRUsse gaasiga koostoomisjaam elekter + soojus. Olen optimistlik ja 300MW. Ainult gaas sobib meie kapriisse rohelise elektriga ja, et hinda alla lüüa peab see ka sooja tootma (väga kõrge efektiivsus).
Ainuke muu lootustandev projekt on naatriumbaasil akud. Otsige internetis “sodium ion batteries”. Mis on kõige reaalsem järgmise viie aasta perspektiivis võrguakude hinna allalööja ja sobib ideaalselt meie kliimasse. Ilmselt praeguse bess 1-2h, muutub 4-6h peale.
USAs on ka väga suure perspektiiviga thermal energia. Seoses kildgaasi puurimismeetoditega on leitud lahendus, kuidas maa sees suures koguses vett üles kütta nii, et kivi maha ei jahtu. Paari aasta pärast suure tõenäosega valmib esimene 400 MW jaam. Euroopasse ja meile see aga ei sobi, sest meil on soe liiga sügaval…
jah… jaaaga hobune… kas roheline hobujöud kaalub üles kasutamise käigus emiteeruva CO2 jalajälje…
… ning… kui meil olx suuremjagu kütet maasoojusel millele reservkütteallikana lisatud kaminahi… siis olx ju körge hinna perioodid asendatavad stressialandava kaminatule soojusega ja olx igati hea ja soe olek… ning külmal aal on suht raiskamine per isik kogu 100+ ruutu elamise +23 kütmine, kui osad pinnad vöix rahulikult ca +16 piirduda ja ei mingit hing kinni tuumajaamu plex vaja siin aretada… mes?!
CHP omapära - töötab soojuskoormuse järgi, aeglane start ja aeglane koormuse muutmine. Ainult sellistes tingimustes mahub see turule, kui CHP panna gradiiridega õhku kütma, siis selle elekter päseb turule umbes samal ajal Auverega kui segagi.
Hinnanguliselt Tallinna keskkütevõrgu soojusvõimsus ca 1GW ja seda -20 kraadi külma korral. 100MW Iru suutis kütta Lasnamäed ja kesklinna soojust jäi ülegi, peale Väo elektrijaama ja gaasipõlemisjaama valmimist IRU enam turule ei mahtunud.
Tuletaks meelde, et praegune CHP on IRUs tsirka 50 aastat vana! Sp on see ka konkurentsist väljas. Uued lahendused oleks tsirka 2x efektiivsemad ja kiiremate lahendustega!
Reaalselt pole häid põhjuseid, miks mitte IRUsse teha moodsat koostootmisjaama!
Utilitase lobitöö ja meie valitsuse rohepläma on takistuseks…
Kujutage ette, valitsus ei tee lahendusi, sest kardab, et elektrihinnad langevad ja siis polegi tuulikud nii kasumlikud…
Täielik bullshit. Iru SEJ 1. ploki (max 80MW) kogukasutegur on sõltuvalt režiimist 73,3 - 77,7%;
2. 2002.a. renoveeritud ploki (max 110MW) kasutegur; 85,0 - 87,6%. 2x on igiliikur.
Gaasijaamade teoreetiline maksimum üldse 90% ongi. Iru on ammu oma ehituskulud tagasi teeninud. Uue jaama rajamisel lisanduks kapitalikulu ja toodangu hind saaks seetõttu Irust veelgi kallim olema.
Isikut tegelikult lähemalt tundmata, on mul kaks hüpoteesi. 1) vanaks hakkab jääma, ja 2) teadlased sageli ei oma majanduslikku vaadet asjadele, vaid elavad pigem oma “ideaalse gaasi” maailmas
Marek Strandberg oli üksvahe ka vägagi LLNL NIF -i usku, aga viimastel aastatel pole ta sellel teemal eriti rääkinud. Igatahes tundus ta tol ajal NIF-i usku olevat tunduvalt rohkem, kui TOKAMAK-i tehnoloogia arengu usku.
Kus kohast sa selliseid jaburaid väiteid võtad? Ise mõtled välja? Põlevkütuse muundamine mehaaniliseks liikumiseks on põhjalikult läbi uuritud teema ja siin on juba ammuilma jõutud praktiliste võimaluste piirideni. Mis revolutsioon see oli, mis viimasel poolsajandil efektiivsuse kahekordistumiseni viis?
Fukushima Daiichi tuumajaamas oli vesinikuplahvatus lihtsalt hilisem kaasnev nähtus, mis ei mänginud erilist olulist rolli. Lihtsalt lõhkus hoonete katused ära, aga reaalne asja kulgu määrav kahju oli selleks ajaks juba sündinud. Minu teada plahvatused reaktoreid endid lõhki ei tõmmanud.
Tšornobõli tuumajaamas oli auruplahvatusel määrav roll, mida saaks võrrelda vesinikuplahvatusega.
Iru vanad plokid (valminud 1978–1980) kasutavad auru-Rankine’i tsüklit. Nad põletavad gaasi vee keetmiseks, tekitades auru, mis paneb turbiini pöörlema. See on elektri tootmiseks termodünaamiliselt ebaefektiivne.
Kaasaegsed jaamad kasutavad kombineeritud tsüklit (CCGT) või sisepõlemismootoreid. Nad põletavad gaasi, et panna turbiin/mootor otse pöörlema (1. etapp), ja seejärel kasutavad kuuma heitgaasi vee keetmiseks auruturbiini jaoks (2. etapp) või kaugkütteks.
Vanad jaamad on “katlamajad, mis teevad natuke elektrit”. Uued on “elektrijaamad, mis kasutavad soojust”.
Praktikas: Kui põletada 100 MWh väärtuses gaasi:
• Vana süsteem: Saate ~30 MWh elektrit ja ~50 MWh soojust.
• Uus süsteem: Saate ~55 MWh elektrit ja ~40 MWh soojust.
• Tulemus: Iga gaasile kulutatud euro eest saate palju rohkem kõrge väärtusega elektrit.
Kas hilisem või varsem - pole vahet. Minu vihje oli selles, et ükskõik mis rikke põhjuseks ei ole, võib vesnik kergelt plahvatada ja suuri purustusi põhjustada.
Samamoodi võib plahvatada maagaas, ammoniaak, LNG, CNG jne., kui see seguneb piisava koguse õhuhapnikuga. Seega ma ise ei tahaks vesinikku nüüd teistest eriliselt ohtlikumaks pidada.
Ka bensiiniaurud võivad plahvatada. Viska põlev tikk peaaegu tühja 200-liitrisesse metallist bensiinivaati.
Vesinik erinevalt teistest su mainitud gaasidest plahvatab igas konsentratsioonis. Lisaks põleb ta ilma nähtava leegita. See teebki ta ohtlikuks. +veel asjaolu et ta lekib võrreldes teiste su poolt mainitud gaasidega oluliselt paremini.
Kas ma sain õigesti aru, et utilitase hakkepuidu soojatootmine on hetkel odavam ja jaam ei pääseks soojaga turule? Oota-oota. Juba praegu tahetakse utilitase hakkepuit ka co2 maksu alla panna euroopas. Varsti läheb ka prügi.